249. Laskurdiviisi 917. Laskurpolgu rühmaülem leitnant Ratas. Orden saadud 1944 aastal eestimaa pinnal peetud lahingutes.
Punatäht 1 151 794 on kahjuks kadunud.

Ja punatäht 1 480 *** seeriast. Piltidel oleva ordeni number on 1 480 141 ja algne omanik on olnud kindlasti keegi korpuse ohvitserkonnast.
Ordeni seisukord on hirmus. Tundub nagu oleks ta kunagi tuld saanud ja kirsiks tordile on muidugi fantastiline küünelakidisain.

Meile kõigile tuntud kohalikus oksjonikeskkonnas oli möödunud suvel Madis Lillesiimu autasude komplekt. 300. Laskurpolk, kolmanda pataljoni kuulipildujaroodu komandör.

jaokomandör

Tagadi laadalt kolihunnikust välja tiritud dokument medalile ''Võidu eest saksamaa üle''. 368. Eesti laskurpolgu templiga. Autasustatu - kaardiväeleitnant Vambola Kontkar. Sai Velikije Luki lahingutes haavata ja ka Vapruse medali.

Veel üks orden 1480 *** seeriasse- 1 480 379. Autasustatu- hetkel tundmatu.

uscha kirjutas:

tossom kirjutas:Eelmisel leheküljel on leitnant Nittimi Punatäht numbriga 846878. Suvel sattus mulle kätte kena komplekt ( küll ilma dokumendita ) mis legendi järgi samuti korpusepoisile kuulunud ja mul ei ole põhjust selles kahelda. Kahjuks aga pole aega olnud tegeleda autasulehtede tellimisega. Ilus komplekt, Punatäht nr. 843581, Isamaasõja orden II klass nr. 284 050. Ordenite seisukord on nagu korpuse autasude puhul tavaks- eeskujulik.

Eesti muuseumide veebiväravas (muis.ee) on 843xxx vahemikust veel 843569 (Vello Ranne) ja 843644 (Johannes Nittim) - nii, et see Sinu 843581 on üpris kindlasti Eesti Laskurkorpusega seotud.

Ja veel üks Punatäht 843*** vahemikku, seekord 843 642, autasustatu hetkel tundmatu.

Oskar Ahi – Suure Isamaasõja ajal Lenini ordeniga autasustatud 249. laskurdiviisi üksiku õppepataljoni kursant. Esitati Luki all tehtud tegude eest Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe saamiseks, aga sai Lenini ordeni ( mis on küll kahjuks kadunud... vist ). Üks vähestest eestlastest ( kui mitte ainuke ), kes ei olnud ohvitser ja keda sõja ajal konkreetse vapra teo või tegude eest Lenini ordeniga autasustati.

Tänud inimesele, kes mulle ordeni dokumendist pildid saatis!

8. Eesti laskurkorpuse varahoidja vanemleitnant Jaan Kiipuse dokumentide komplekt.
Paberite hulgas on ka sõjaaegne (esmane) Punatähe ordeni tunnistus. Temale antud ordeni number oli 846877 ja sama teema 12. leheküljel olen paar aastat tagasi näidanud leitnant Edgar Nittimi Punatähe ordenit, mis oli numbriga 846878. Kiipuse orden oli juba varem rändama läinud - ehk õnnestub see kunagi dokumendiga jälle kokku viia.
Enne sõda teenis allohvitserina Kuperjanovi Partisanide pataljonis.

Rudolf Pangsepp, nooremseersant. 7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolk. Vapruse medali 2 402 *** kavaler. Medal saadud 1945 aastal Kuramaal. Kahjuks on medali dokument puudu, kuid õnneks on vähemalt sõjaväepiletis selle kohta sissekanne. Komplektiga koos sain ka suure koguse Pangsepa sõjaaegseid kirju kodustele, mis on veel suures osas läbi vaatamata, kuid lugemine on kindlasti huvitav ja suhtun nendesse kirjadesse suure lugupidamisega. Ega vist teisiti ei saakski. Need mõned kirjad, mis lugesin, on täis meeletut koduigatsust ja kui veel kirja autor kirjeldab neid tingimusi, mis tema ümber kirja kirjutamise ajal on, siis... ilmselt ei suuda me seda tänapäeval endale õieti ette kujutadagi.
Kirjade hulgas oli ka 1943. aastal 36. Rinde-Kaitsepataljonist Pangsepa lähedastele saadetud kiri, milles püütakse peret informeerida Pangsepa saatuse kohta. Seda teeb keegi A.Ahun, kes oli Pangsepaga tööpataljonis koos. Ilmselt siis millalgi vahetas poolt ja oli hiljem 36. Rinde-kaitsepataljoni 2. kompanii võitleja.

Pärast sõda oli Rudolf Pangsepp kunstnik ja tuntud raamatuillustraator.

NB! Vaatamist väärib ka Saaremaa tuulikutega keraamiline seinaplaat, millel kiri 925. Laskurpolk:)

tossom kirjutas:Kirjade hulgas oli ka 1943. aastal 36. Rinde-Kaitsepataljonist Pangsepa lähedastele saadetud kiri, milles püütakse peret informeerida Pangsepa saatuse kohta. Seda teeb keegi A.Ahun, kes oli Pangsepaga tööpataljonis koos. Ilmselt siis millalgi vahetas poolt ja oli hiljem 36. Rinde-kaitsepataljoni 2. kompanii võitleja.

Ahun, Arnold Karli p. - s. 1922 Valgas - 921 laskurpolk, reamees - 21. 12. 1942 teadmata kadunud Alekseikovo küla juures.

Info kogumikust "Velikije Luki in memoriam".

tossom kirjutas:483. suurtükiväepolgu jefreitor Raimond Väljataga. Vapruse medali ( mille sai Kuramaal ) kavaler, kahjuks medalit ennast ei ole. Küll on aga alles medal XXX aastat armeed ja rinnamärk tubli autojuht.

Ühe teemast huvitatud inimese kollektsioonis on aga Väljataga Vapruse medal, mille pilte soovib ta meiegagi jagada.

Tänud!

Ja kaardiväe kapten Arvi Truupõld, 7. Laskurdiviis. Hetkel saan kahjuks näidata vaid dokumente, ehk tulevad ka autasud kunagi välja.
Esimene Punatäht on saadud Väikese väina forsseerimise eest, teine Punatäht ja Lahinguteenete medal arvatavasti Punaarmees väljateenitud aastate eest.

Arvi Truupõld sündis 16.detsembril 1914.aastal Jõhvi vallas Kahula külas.Pärast kooli lõpetamist Jõhvis läks Eesti Kaitseväkke teenima.II Maailmasõja ajal mobiliseeriti Punaarmeesse (Nõukogude Armeesse) suurtükiväkke. Kuramaa lahingutes sai raskesti haavata ja peale haiglaravi jätkas teenistust Nõukogude Armees, kust demobiliseerus 1956.aastal kaardiväekapteni auastmes.

Peale sõjaväeteenistust elas ta Tallinnas ja töötas ETKVL Tootmiskoondises “Kooperaator”. Tallinnas hakkas Arvi Truupõld tegelema ratsaspordiga.
Arvi Truupõld oli Eesti NSV meister takistussõidus ja 1949.a. võitis NSVL meistritiili kahevoorulises takistussõidus. Samal aastal pälvis ta esimese Eesti ratsasportlasena NSVL meistersportlase nimetuse. Kahjuks kujunes tema sportlastee lühikeseks ja ta pühendus treenerina uute ratsasportlaste ettevalmistamisele.

Arvi Truupõld suri 10.märtsil 1972. aastal Tallinnas.

Niisiis,

sai ostetud Kuulsuse III klassi orden numbriga 707 609. Autasustatu on küll hetkel tundmatu, kuid olen üsna kindel, et korpus ( käesolevas teemas on Vilule antud orden numbriga 707 176 ) ja Kuramaa lahingute eest.