kokk Maria Vitsut
Postitatud: E Mär 26, 2018 1:25 pm
Punalipulise 249. Eesti Laskurdiviisi, 925. Laskurpolgu 3. laskurpataljoni kokk, punaarmeelane Maria Vitsut. Isamaasõja I. klassi ordeni ja Vapruse medali kavaler. Ajalehe väljalõige on pärit ühest 1945. aasta märtsikuu ajalehest Rahva hääl. Mulle tundus huvitav, et mille eest ta autasud sai, sest Isamaasõja I klassi orden naisterahvale antuna on üsna haruldane nähtus.
Vitsuti puhul on aga märkimisväärne see, et ta esitati Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse saamiseks, seda toetas isegi korpusekomandör Lembit Pärn, kuid ilmselt tõmmati veel kõrgemalt poolt lõpuks kriips peale... ja arvati, et käib talle Isamaasõja I klassi orden küll.
Isamaasõja orden:
29. Septembril 1944 Suure- Väina forsseerimisel, kui koka abi Maria Vitsut maabus dessandi koosseisus vaenlase tugeva tule all Muhu saare rannikule, tekkis lahingumoona kaatritelt mahalaadimisel viivitus. Vitsut näitas üles initsiatiivi ja asus esimesena taas moona maha laadima, näidates sellega teistele võitlejatele eeskuju.
Pataljonikomandöri loal osales Vitsut vabatahtlikuna lahinguülesannete täitmisel motoriseeritud üksuse koosseisus sanitarina. Öölahingus Järvi küla juures 5-6. oktoobril osutas Vitsut abi üheksale haavatule ja tõi nad lahinguväljalt koos relvadega ära. Sama öölahingu ajal sai ta teada, et kaks omade tanki mis liikusid jalaväest eespool on pihta saanud. Vitsut roomas avatud maastikul ägeda vaenlase tule all ligi 150 meetrit, tiris kaks haavatud tankisti põlevatest tankidest välja, andis neile abi ja hoolimata sellest, et sai ka ise põrutada toimetas nad ohtusse kohta. Hiljem evakueeris ta nad sanitaarüksusesse.
Osaledes Tehumardi küla öölahingus 8-9. oktoobril osutas Maria Vitsut väga raskes käsivõitluse lahingolukorras haavatutele lahinguväljal abi ja tõi ära 8 haavatut koos relvadega. Muutunud lahingolukorra tõttu aga osutus see ala kuhu olid kogutud haavatud, vaenlase käes olevaks. Ta kaitses oma automaaditulega küüni kuhu ta oli haavatud kogunud. Aga kui vaenlase purukslöödud grupeeringu riismed hakkasid meie surve tõttu taganema, hävitas Vitsut vaenlase taganemist katva kuulipildujapesa.
Meie üksuste saabudes andis Vitsut pataljonikomandörile teada ka vaenlase telefoni- sidepunkti asukoha. Sidepunkt hävitati meie miinipildujatulega. Hävitatud sidepunkt mängis vaenlase sidepidamises ja sellest tulenevalt üksuste juhtimises otsustavat rolli. Maria Vitsut sai lahingutegevuse käigus haavata, kuid vaatamata sellele ei lahkunud ta lahinguväljalt ennem, kui lahing oli lõppenud.
-------
Vapruse medal:
29. Septembril 1944 Suure- Väina forsseerimisel, maabus dessandi koosseisus vaenlase tugeva tule all Muhu saare rannikule., Vitsut näitas üles initsiatiivi ja asus esimesena taas moona maha laadima, näidates sellega teistele võitlejatele eeskuju ja kindlustas pealetungi eduka jätkumise.
-------
Vitsuti puhul on aga märkimisväärne see, et ta esitati Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse saamiseks, seda toetas isegi korpusekomandör Lembit Pärn, kuid ilmselt tõmmati veel kõrgemalt poolt lõpuks kriips peale... ja arvati, et käib talle Isamaasõja I klassi orden küll.
Isamaasõja orden:
29. Septembril 1944 Suure- Väina forsseerimisel, kui koka abi Maria Vitsut maabus dessandi koosseisus vaenlase tugeva tule all Muhu saare rannikule, tekkis lahingumoona kaatritelt mahalaadimisel viivitus. Vitsut näitas üles initsiatiivi ja asus esimesena taas moona maha laadima, näidates sellega teistele võitlejatele eeskuju.
Pataljonikomandöri loal osales Vitsut vabatahtlikuna lahinguülesannete täitmisel motoriseeritud üksuse koosseisus sanitarina. Öölahingus Järvi küla juures 5-6. oktoobril osutas Vitsut abi üheksale haavatule ja tõi nad lahinguväljalt koos relvadega ära. Sama öölahingu ajal sai ta teada, et kaks omade tanki mis liikusid jalaväest eespool on pihta saanud. Vitsut roomas avatud maastikul ägeda vaenlase tule all ligi 150 meetrit, tiris kaks haavatud tankisti põlevatest tankidest välja, andis neile abi ja hoolimata sellest, et sai ka ise põrutada toimetas nad ohtusse kohta. Hiljem evakueeris ta nad sanitaarüksusesse.
Osaledes Tehumardi küla öölahingus 8-9. oktoobril osutas Maria Vitsut väga raskes käsivõitluse lahingolukorras haavatutele lahinguväljal abi ja tõi ära 8 haavatut koos relvadega. Muutunud lahingolukorra tõttu aga osutus see ala kuhu olid kogutud haavatud, vaenlase käes olevaks. Ta kaitses oma automaaditulega küüni kuhu ta oli haavatud kogunud. Aga kui vaenlase purukslöödud grupeeringu riismed hakkasid meie surve tõttu taganema, hävitas Vitsut vaenlase taganemist katva kuulipildujapesa.
Meie üksuste saabudes andis Vitsut pataljonikomandörile teada ka vaenlase telefoni- sidepunkti asukoha. Sidepunkt hävitati meie miinipildujatulega. Hävitatud sidepunkt mängis vaenlase sidepidamises ja sellest tulenevalt üksuste juhtimises otsustavat rolli. Maria Vitsut sai lahingutegevuse käigus haavata, kuid vaatamata sellele ei lahkunud ta lahinguväljalt ennem, kui lahing oli lõppenud.
-------
Vapruse medal:
29. Septembril 1944 Suure- Väina forsseerimisel, maabus dessandi koosseisus vaenlase tugeva tule all Muhu saare rannikule., Vitsut näitas üles initsiatiivi ja asus esimesena taas moona maha laadima, näidates sellega teistele võitlejatele eeskuju ja kindlustas pealetungi eduka jätkumise.
-------
