Korpusepoisid

Arutlused sõjaaegsetest Punaarmee au- ja eraldusmärkidest ...
Vasta
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Ja Sõrvest maa seest välja tulnud Lahinguteenete medal 12882**. Kahjuks kahte viimast numbrit ei õnnestu kodustes tingimustes tuvastada. Medal on kõvasti deformeerunud ja kuuma saanud. Huvitav oleks muidugi teada, et milline oli selle mehe saatus, kelle autasu see kunagi oli...

Medal ise on antud Mandri-Eesti lahingute eest.
Manused
IMG_4059.JPG
IMG_4061.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

7. Eesti Laskurdiviisi luurerühma vanemluuraja Tarmo Vaistla.

Esimene Vapruse medal 729395 on saadud 1943. aasta novembris lahingute eest Neveli all, kus vahetas välja vaatluspunktis surma saanud luuraja. Vaatamata sellele, et vaatluspunktiks olnud maja sai katusele kaks miinitabamust, ei lahkunud ta vaatluspunktist ja jätkas vaenlase tegevuse jälgimist. Teise Vapruse medali nr. 3649599 sai ta märtsis 1945, ilmselt on see seotud Kuramaaga.
Manused
IMG_7026.JPG
IMG_7028.JPG
IMG_7027.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Hetkel tundmatu Punatäht nr. 2122927. Usun, et korpus, kuna andmebaasis ja ka selles teemas on olemas lähedase numbriga Artur Tammjala Punatäht nr.2122966, autasustati Saaremaa lahingute eest.
Manused
IMG_7034.JPG
IMG_7035.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Ja üliheas säilivuses hetkel tundmatu Isamaasõja II klassi orden 428777. Üsna kindlasti korpus, kuna siin teemas on olemas lähedased numbrid:
428317
428629
428632
428650
428652
428751
428752
Manused
IMG_7019.JPG
IMG_7019.JPG (208.22 KiB) Vaadatud 20679 korda
IMG_7020.JPG
IMG_7022.JPG
IMG_7022.JPG (233.16 KiB) Vaadatud 20679 korda
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Punatäht numbriga 843572. Väga suure tõenäolisusega korpus, ilmselt antud 1944. aasta lahingute eest Narva või Emajõe joonel.

Teada on veel alljärgnevad lähedaste numbritega Punatähed:

843535
843569 RANNE VELLO / Avinurme
843581
843642
843644 NITTIM JOHANNES / Narva
Manused
IMG_7064.JPG
IMG_7065.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

300. laskurpolgu 7. laskurdiviisi ratsaluurerühma komandör nooremleitnant Heino Rooba Punatähe orden nr. 1147070.

Autasuleht kirjutab kokkuvõtvalt nii:

300. laskurpolgu 7. laskurdiviisi ratsaluurerühma komandör nooremleitnat Rooba juhtis isiklikult luuretegevust Kuressaare linna rajoonis. Tänu tema julgele ja otsustavale ratsaluure salga juhtimisele 07.10.1944, tegi kindlaks vaenlase sõjalise ja arvulise koosseisu ning nende edasised kavatsused. Need andmed olid vaenlase grupeeringu purustamisel ja hävitamisel Kuressaare rajoonis otsustava tähtsusega. Tegevuse käigus võttis ratsasalk vangi 12 vaenlase sõdurit.

Rooba sai Kuramaal 1945. aasta mais ühe Punatähe ordeni veel ja selle numbriks on 2121815.
Manused
IMG_7062.JPG
IMG_7063.JPG
Rooba KZ 1 - Copy.jpg
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8107
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas uscha »

EW Pioneeripataljoni vanem-allohvitser / Punaarmee Eesti Laskurkorpuse 249. diviisi 917. polgu insener leitnant August Tombak'u Punatäht (1188865). Orden on annetatud Velikije Luki lahingute eest, kus leitnant Tombak 18. kuni 28. detsembrini 1942, vaenlase tule all tegi luurates kindlaks vastase kaitseehitiste süsteemi tänu, millele sai rünnakuplaani muudetud. Algselt esitati Punalipu ordeniga autasustamiseks aga sai Punatähe.
Manused
tombak_1.JPG
tombak_2.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8107
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas uscha »

Eesti laskurkorpuse 7. laskurdiviisi 354. laskurpolgu 76 mm suurtüki sihtur / tulejuht noorem-seersant August Tölp sai Vapruse medali (1732693) Narva jõe ääres Riigiküla juures kui Punaarmee tungis 25.07.1944 üle Narva jõe. Autasulehel on kirjas, et Tölp hävitas oma suurtükiga kaks džotti, ühe soomustatud torni, kuulipilduja ja kümme vaenlast. Riigikülas asus kaitsel 20. Eesti SS diviisi 46. rügemendi II pataljon, mis kandis selles lahingus väga raskeid kaotusi. Minu kollektsioonis on see esimene 8. ELK autasustamine, mis annetatud 25. juuli Narva pealetungilahingute eest. Esmalt esitati ta Punatähe ordeniga autasustamiseks, mis sai ka mitme ülema poolt kinnitatud aga viimane otsustaja otsustas selle muuta Vapruse medaliks. Kahjuks on medal kaduma läinud, alles on ainult dokument ja fotod.
Enne sõda oli August Tölp ajateenistuses Viljandis asunud 5. Suurtükiväegrupis.
Manused
tölp_1.JPG
tölp_2.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8107
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas uscha »

249. laskurdiviisi 921. laskurpolgu sideroodu vanemseersant Evald Leesmaa komplekt.
Medal lahinguliste teenete eest (1616021) antud 20.09.1944 Kõveriku lahingus side korraldamise eest.
Kõveriku lahingus hävitati 921. laskurpolgu I pataljoni poolt rindelt taganemisel teelt eksinud 111. julgestusrügemendi autokolonn.
Manused
leesmaa_1.JPG
leesmaa_2.JPG
leesmaa_3.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Kuulsuse orden 3.kl numbriga 464611. Üsna kindlasti antud Saaremaa lahingute eest kellegile 925. Laskurpolgust sügisel 1944.
Manused
IMG_7126.JPG
IMG_7127.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Vapruse medal 1547082. Samuti sügis 1944. a ja arvan, et lahingute eest Saaremaa pinnal. Medali säilivus on väga hea.
Manused
IMG_7128.JPG
IMG_7129.JPG
IMG_7130.JPG
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Leitnant Endel Sõgel 7. Laskurdiviisi 300. Laskurpolgu 2. pataljoni partorg. Punatähe, Isamaasõja I ja II klassi ordenite kavaler.

Punatähe orden 516413, mille ta sai 1941. aasta tegude eest kätte alles 1944. aasta aprillis:
Sm. Sõgel, olles 20 mehelise võitlejate rühma juhiks, sai ülesande pidurdada maanteed mööda Koselt Tallinna poole liikuv vaenlase luuregrupp. Olles 20.08.1941. maantee juures kaitsepositsioonil märkas Sõgel, et meie tagalasse imbus vaenlase luurajate grupp. Sõgel koos kolme võitlejaga kiirustas seda gruppi hävitama. Ülesanne sai täidetud, kuid selle käigus hukkus üks võitlejatest, Sõgel ise sai kätte haavata, kuid ei lasknud ennast evakueerida ja jäi rivvi. 22.08.1941 sattus Sõgel koos grupi võitlejatega piiramisrõngasse, kuid leidlikkuse ja otsustusjulguse tulemusena murdis sealt koos võitlejatega välja tuues kaasa 4 keelt. Piiramisrõngast läbimurdmisel sai Sõgel paremasse jalga haavata.

Isamaasõja orden II klass 268895:
17.09.1944 sai pataljon käsu tegutseda diviisi paremal tiival, likvideerida miinipildujatest ja kahest kahurist koosneva vaenlase patarei millest tulistades hoidis vaenlane tule all teed ja segas seega tugevalt polgu liikumist Alatskivi suunas.
Ennem lahingut mobiliseeris partorg leitnant Sõgel lahinguülesande edukaks täitmiseks pataljonikomandörile appi parteiorganisatsiooni.
Lahingu käigus tekkis 6. roodul paremal tiival keeruline olukord, kus vaenlase kuulipilduja ägeda tule tõttu suruti meie rünnakul olevad rühmad vastu maad ja nad ei saanud edasi liikuda.
Leitnant Sõgel aitas organiseerida vaenlase kuuliplduja hävitamiseks miinipildujate tulelöögi, tänu millele viidi rünnak lõpuni ja vabastati Sooja ? küla.
Lahingu käigus hävitati 2 vaenlase ohvitseri ja 15 sõdurit, sõjasaagiks saadi kaks kahurit ja 10 hobust koos vankritega.
Osava tegutsemise, isikliku vapruse ja parteipoliitilise tegevuse eest autasustada Isamaasõja II klassi ordeniga.

Esitati Lenini ordeni saamiseks, aga sai Isamaasõja I klassi ordeni. Ordeni asukoht ja number on kahjuks hetkel teadmata:
05.10.1944 Väikese- Väina forsseerimisel oli leitnant Sõgel esimeste seas, kes jõudsid vaenlase tugeva suurtükkkide ja miinipildujatule all paatidega väina ületades Käru mõisa rajoonis vastaskaldale.
Jõudes vastaskaldale jäi võitlusgrupp kohe vastase tugeva kuulipildujatule alla, mis üritas grupi liikumist peatada. Sm. Sõgel hiilis märkamatult vaenlase tulepunkti juurde ja hävitas selle käsigranaadiga.
Samal ajal võttis vaenlane ca. 150 sõduriga ja miinipudujate toetusel ette vasturünnaku, mille käigus sai roodukomandör haavata. Hetkegi kõhklemata võttis Sõgel roodu juhtimise enda peale ja hüüdega ‘’ Edasi, seltsimehed! Tasume komandöri vere eest !’’ viis roodu rünnakule. Vasturünnaku käigus löödi vastase grupeering laiali ja Sõgelil õnnestus koos oma võitlejatega liikuda 2- 2,5km edasi teede ristumiskohale, kindlustada positsioonid ja anda juhtimine üle nooremleitnant Allikule.
Vaenlane püüdis kaotatud alad tagasi võita ja tõi viiel veokil kohale täienduse kes asus positsioone kindlustama, et asuda vasturünnakule. Sm. Sõgel organiseeris vaenlase tegevusele edukalt vastutegevuse, liikus automaaturite grupiga edasi ja avas veokite pihta marutule. Hävitas neist koos elavjõuga 2 veokit ja võttis isiklikult vangi kaks allohvitseri. Lahingülesanne täideti hiilgavalt, platsdarm dessandi maabumiseks oli loodud.
Edasise tegevuse käigus toimetas Sõgel vastase risttule all pataljonikomandörile ja tema abile kõik tõendid eduka operatsiooni käigu kohta, sest kõik, kes varasemalt olid saadetud seda tegema olid haavata saanud, ega jõudnud kohale.
Eduka ja oskusliku parteiorganisatsiooni töö organiseerimise tulemusena, suutis sm. Sõgel mobiliseerida kogu koosseisu vaenlase purustamisele.
05.10.1944 kriitilistel minutitel esines sm. Sõgel, kui kommunist võitlejate ees ja vaatamata vaenlase suuremale inimjõule, süürtüki ja miinipildujatulele, viis nad rünnakule. Selle rünnaku tulemusena vallutati Välta ja King? külad, kusjuures meie poole kaotused ei olnud märkimisväärsed.
Forsseerimise ja edasise lahingutegevuse käigus Saaremaa vabastamisel ülesnäidatud vapruse, mehisuse, initsiatiivi ja organiseerimise eest, kui kommunist, on ta Lenini ordeniga autasutamise vääriline.

Sõgelile Lenini ordeni andmisega olid autasulehe järgi kõik nõus. Alates polgukomandörist, kuni 8. armee juhataja, kindralleitnant Starikovi ja armee sõjanõukogu liikme kindralmajor Zubovini välja. Kuid Lenini ordenit ta ikkagi ei saanud. Ei teagi, kes sellele kriipsu peale tõmbas.
---
Suure Isamaasõja rindel vigastada saanud NSVL relvajõudude kaitseväelaste haavatumärkidest saab lühendatult lugeda allpool. Neid on säilinud vähe ( vähemalt minu pole neid väga liikumas näinud ), ilmselt läksid koos vormidega samasse mutiauku.

NSV Liidu relvajõudude kaitseväelaste haavatumärk võeti kasutusele 14. juulil 1942.
14. juuli 1942. aasta määrusega 2039 kehtestati Punaarmeelastele vigastuste eristamiseks haavatumärk.
Kõigil sõduritel, kes said lahingutes vigastada või oma ametikohustuste täitmisel haavata, oli õigus kanda haavatumärki.
‘’Haavatumärk’’ on ristkülikukujuline riba pikkusega 43 mm, laiusega 5-6 mm, mis on valmistatud tumepunasest (kerge vigastus) või kuldsest (raske vigastus) siidjast materjalist.
Vigastuse tüübi järgi jaguneb see kergeks ja raskeks. Kergete vigastuste kategooriasse kuulusid pehmete kudede vigastused, ilma et oleks kahjustatud siseorganeid, luid, liigeseid ja suuri veresooni, samuti 1. ja 2. kraadi põletused. Tõsiste vigastuste kategooriasse kuulusid vigastused, millega kaasnesid luude, liigeste, siseorganite, suurte veresoonte kahjustused, samuti 3. ja 4. kraadi põletused ja külmumine.
Igat haavatasaamise fakti kinnitas sõjaväe meditsiiniasutuste välja antud haavata saamise tunnistus ja haavatumärkide kandmise õigus kanti sisse ka punaarmeelase isiklikku raamatusse.
Haavatumärk õmmeldi riidest põhjale, mis tavaliselt oli vormiriietusega ühte värvi. Seda kanti igasugustel rõivastel rinna paremal küljel 8-10 mm kõrgemal kui ordenid ja medalid ning viimaste puudumisel - nende asemel.
Mereväes loodi haavamärk NSV Liidu mereväe rahvakomissari käskkirjaga nr 179, 18. juulil 1942. Erinevus maavägedega seisnes kandeviisis: märki kanti mereväe vormiriietuse paremale varrukale kinnitetuna.
50ndatel üritati haavatumärke muuta klassikaliseks autasuks. Kuulus nõukogude kunstnik, paljude sõjajärgsete auhindade autor A. Žuk. (1922-2002) töötas välja palju kujunduse visandeid, kus vahelduvad kuldsed ja punase triibud on kinnitatud põhjale, mille külge kinnitus omakorda medal või medaljon. Selline autasu jäi aga kinnitamata ja välja ei antud neid mitte kunagi.
Manused
Sõgel3.png
Sõgel3.png (549.2 KiB) Vaadatud 18254 korda
IMG_7415.JPG
IMG_7417.JPG
IMG_7419.JPG
IMG_3922.JPG
IMG_3923.JPG
SõgelKZ.jpg
Sõgel ov2 - Copy.jpg
Sõgel ov1.jpg
sõgelov1 3.jpg
Sõgel ov1 2.jpg
haav.jpg
Proekty-nagrady-za-raneniya-hudozhnika-A.B.-ZHuk..jpg
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

Oksjoniportaalist käis läbi Kuulsuse III klassi orden numbriga 532653. Üsna kindlasti korpus.
Manused
1_9_58455932.jpg
Kasutaja avatar
tossom
Veteran
Postitusi: 1010
Liitunud: T Mai 23, 2006 10:57 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tossom »

63. Reservlaskurpolgu õppepataljoni kursant, hiljem 105. Üksiku kaardiväe laskurpataljoni miinipildujate roodu miinipildur kv jefreitor Vladimir Lae. Juba 17. aastaselt punaarmees. Teda autasustati 1949. aastal Vapruse medaliga ja seda septembris 1944. a Saaremaa lahingutes osalemise ning haavatasaamise eest. Medali sai ta kätte 1952. aastal. Samasse dokumenti on sisse kantud ilmselt samuti viiekümnendatel aastatel talle antud Lahinguteenete medal. See võib olla talle 1945. aastal määratud medal, mille sai lihtsalt kätte hiljem. 1990. aastal sai ta aga veel ühe Lahinguteenete medali, mis käskkirja numbri järgi on just see, mis talle 1945. määrati. Natuke segane, aga huvitav lugu.

Medaleid hetkel veel näidata ei ole, aga ehk ilmuvad needki välja.
Manused
IMG_5934.JPG
IMG_5935.JPG
Lae BZ.jpg
Lae OTV.jpg
tix
Kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: P Veebr 16, 2020 6:53 pm

Re: Korpusepoisid

Postitus Postitas tix »

Tere kust kohast saaks infot millal ja mille eest antud.
Manused
A6F702C3-4EE7-4C6D-A97E-483852604CDB.jpeg
0D720464-5393-40EA-A931-A898E9643C05.jpeg
Vasta

Mine “Autasud & Embleemid/Awards & Insignias”