Osmussaare rannakaitsepatarei No: 314.

Ehitatud 1940- 1941.
Kaliiber 180 mm., suurtükkide laskekaugus 36 km.
Patarei koosnes kahest eraldiasuvast soomustornist МБ-2-180
Tornide vahel asus katlamaja, ümbruses vaatluspostid ja tulejuhtimispunkt.
Patarei lasti käiku augustis 1941. ja sama aasta detsembris õhkisid taganevad vene üksused mõlemad soomustornid.
Väidetavalt tulistas patarei selle perioodi sees välja ca. 140 mürsku.
Algsel kujul nägi kahtoruline soomustorn välja selline Torni läbilõige Soomustorn No:1 praegu

Veetase päris kõrge, kas alumisele korrusele ei pääsenudki või?

Ei olnud kõrge midagi, vast põlveni või veel alla.
Alumine tasand on rämpsu täis ja seda just aukude juurest, kes sinna ikka heast peast ronida tahab?
Iseasi muidugi püssi ähvardusel, aga seda ei olnud kaasas.

Suurtükipatareide ja komandopunkti tarbeks rajatavatest süvenditest kaevati välja ja veeti enamjaolt käsikärudega laiali 30.000 m3 õhitud paepinnast.
Kolme rajatise süvendid murti paasi 12 meetri sügavused ja olid kohati allpool merepinda.
Pinnasevee ärajuhtimiseks töötasid lakkamatult pumbad. Betoneerimine toimus ilma vaheaegadeta, segusõlm oli käigus kolmes vahetuses ja puhkepäevadeta.
Kokku valati betooni 20.000 m3.
Kuna kohalik paas killustikuks ei sobinud, purustati lõhkelaengutega kõik saarel ja rannavees leidunud graniitkivid ja rahnud.
Hävitati ka Odini hauakivi – graniitrahn, mis tähistas Odini väidetavat hauda.


Pooleteise Osmussaarel veedetud aasta jooksul jättis 1500 meheline garnison endast saarele maha 300 tonni väljaheiteid.
Ajakirjast "Балтика" 3/2008 Ю.П.Мальцев

Kui kaarti vaadata, kasvab vene vägede poolt rajatud ehitiste ümber tõepoolest saare kõige lopsakam taimestik!

Aga ega nende seitsme Eesti meremehe matmiskoht pole vist siiani teada, kes mõrvati seal (mõnedel andmetel oli neid ka rohkem) ? Ja eks seal lasti pulbriks ka kõik kiviaiad.
On ka kuskilt loetud, et nad korraldasid sealt ka desandi mandrile, kas see fakt võiks ka vetpidav olla?

tonu kirjutas:Aga ega nende seitsme Eesti meremehe matmiskoht pole vist siiani teada, kes mõrvati seal (mõnedel andmetel oli neid ka rohkem) ?

http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... 218#p61218

ivalO kirjutas:
Pooleteise Osmussaarel veedetud aasta jooksul jättis 1500 meheline garnison endast saarele maha 300 tonni väljaheiteid.

Vaat missugust statistikat ei ole peetud Fakt, nagu öeldakse, on üldhariv

divine kirjutas:

ivalO kirjutas:
Pooleteise Osmussaarel veedetud aasta jooksul jättis 1500 meheline garnison endast saarele maha 300 tonni väljaheiteid.

Vaat missugust statistikat ei ole peetud Fakt, nagu öeldakse, on üldhariv

Selle peaks algklasside matemaatikaõpikusse panema!

Kui pooleteise Osmussaarel veedetud aasta jooksul jättis 1500 meheline garnison endast saarele maha 300 tonni väljaheiteid,
siis kui palju sittus keskmiselt garnisoni punaokupant päevas?

0,365 kilo per nägu kuid ilmselt komandörid ja politrukid törts rohkem ja reakoosseis pisut vähem.

Toon ära ka kasutatud algmaterjali ja kogused, millest tuli punaarmeelasel partei targal juhtimisel täpselt 0,365 kg tahkeid kehaeritisi ööpäevas toota.

Sa tahad öelda,et need kakandid pistsid ühes kuus lisaks heale-paremale ka 200 grammi seepi kinni?

Tähelepanu vääriv on ka see, et punaarmeelased ei saanud ei herneid ega ka
kaalikaid - kõhutuul ei käinud korralikult läbi ja eks seedehäiretest tulenevalt
kasvas ka väljaheidete mass.

tonu kirjutas:Aga ega nende seitsme Eesti meremehe matmiskoht pole vist siiani teada, kes mõrvati seal (mõnedel andmetel oli neid ka rohkem)?

Üks nendest seitsmest oli vanemleitnant Voldemar Oit VR II/3.

Saksa ajal kaevati mõrvatud eestlastest meremehed Osmussaarelt välja ja maeti omaste poolt mandrile.
Voldemar Oit on 7.2.1943 maetud ümber Tallinna garnisoni kalmistule.

See väjlahedete täpne raamatuhoidamine tekitab küsimusi. Kas oli eraldi laomees kes selle igapäevaselt üle kaalus?