EW sõjaväe jalgratas?
EW sõjaväe jalgratas?
Leidsin täna ühe aida pööningult jalgratta raami ja kahtlustan, et tegu võiks olla äkki Eesti sõjaväe rattaga. On kellelgi informatsiooni sellise ratta kohta?
foorum.rindeleht.ee
Tundub tõesti, et sõjawäe velo. Rohkem lugemist:
http://forum.automoto.ee/showthread.php ... 224&page=1
http://forum.automoto.ee/showthread.php ... 224&page=1
Uurisin selle teema läbi seal.
Suurema hammasratta järgi võiks arvata, et see minu ratas on ka siis Viklund aga fotodel paistab, et enamikel Viklundidel on käsipiduri hoob lenksutoru küljes. Minu omal seda ei ole ja tundub nagu poleks olnudki.
Tumeroheline värv paistab muidu originaal olema.
Suurema hammasratta järgi võiks arvata, et see minu ratas on ka siis Viklund aga fotodel paistab, et enamikel Viklundidel on käsipiduri hoob lenksutoru küljes. Minu omal seda ei ole ja tundub nagu poleks olnudki.
Tumeroheline värv paistab muidu originaal olema.
foorum.rindeleht.ee
Foto on ilus ja ratas selgelt näha aga tegu ei ole päris sama veloga.
Vaatasin täna raami veel põhjalikult üle, et leida mingisuguseid markeeringuid aga ei jäänud silma kahjuks.
Kas nendel sõjaväe jalgratastel olid mingid eriti spetsiaalsed veljed ja kui olid siis, kuidas neid ära tunda?
Muideks need nahkrihmad pakiraami küljes on ühest otsast kinni needitud ja ei saagi raami küljest ära võtta. Ilmselt on need seal siis juba aegade algusest peale olnud.
Vaatasin täna raami veel põhjalikult üle, et leida mingisuguseid markeeringuid aga ei jäänud silma kahjuks.
Kas nendel sõjaväe jalgratastel olid mingid eriti spetsiaalsed veljed ja kui olid siis, kuidas neid ära tunda?
Muideks need nahkrihmad pakiraami küljes on ühest otsast kinni needitud ja ei saagi raami küljest ära võtta. Ilmselt on need seal siis juba aegade algusest peale olnud.
foorum.rindeleht.ee
Puhastasin täna natuke seda raami ja see roheline värv ei ole ikka tehasevärv. Ratas on algselt olnud must ja tagumise porilaua ots on ca. 25 cm pikkuselt olnud värvitud valgeks. Tumeroheliseks on see värvitud hiljem aga ma usun, et ikkagi Wabariigi ajal ja juba kuskil väeosas - kusjuures roheliseks on võõbatud isegi hammasratas.
Ainuke markeering, mis ma nüüd lõpuks leidsin oli refklektori korpusele taotud "KUI" mis on ümbritsetud ovaaliga. Mingeid maagilisi KL või KV markeeringuid ei ole mitte kuskil. Isegi raaminumbrit ei paista olevat.
Kas see pump võib olla selle ratta oma?
Ainuke markeering, mis ma nüüd lõpuks leidsin oli refklektori korpusele taotud "KUI" mis on ümbritsetud ovaaliga. Mingeid maagilisi KL või KV markeeringuid ei ole mitte kuskil. Isegi raaminumbrit ei paista olevat.
Kas see pump võib olla selle ratta oma?
foorum.rindeleht.ee
Pumba kohta ei oska hetkel kosta. Ajastu on õige, pean juhendist järgi vaatama, kas on pilti - puukäepidet näha.
Raaminr. peaks Wiklundil olema "kõhu all" ehk siis kurblivõlli laagrimuhvi alumisel küljel. (mõningad teised rootsi tootjad kasutasid ka seda kohta).
Raami nr järgi paraku ei oska me vist ratast dateerida, rootslastel võib mingeid andmeid olla.
See on hea info, et ratas olnud algselt must. Fotodelt on saanud mõistatada raamil olnud sini-must-valge märgistuse musta värvi tooni raamivärvi tooniga võrreldes, et mis värvi raam.
Tagaporilaua valge ots oli mingist ajast kohustuslik Rootsis, ohutuse mõttes (et silma hakkaks ja tagant sissesõite vähendada). Ka Eestis hakkas millalgi levima, ei oska jälle öelda, kas muutus kohustuslikuks mingist ajast. Näit. 1940 01.04 pidid jalgrattad Eestis olema varustatud mõlemi ratta piduritega, kas jõuti midagi teha ja hakkas seadus kehtima, ei tea.
Velgedest - võib arvata, et olid tavalised haakmantli veljed mõõduga 28".
20-ndate lõpul toodetud partiidel võib arvata (ja ka piltide järgi oletada) , et olid "vanemat tüüpi", ühtlaselt kumera profiiliga veljed. Tagaratta rumm oli saksa Torpedo, esirummu kohta ei oska arvata. 30-ndate keskelt kasutasid mitmed suuremad rootsi tootjad roostevabu kodaraid (näit. Husqvarna, Vega jne), millise kattega olid Kaitseväe Wiklundide kodarad ja veljed, ei oska arvata - värvitud, nikeldatud , kroomitud, roostevabad? Piltidel paistavad läikivat üldiselt. vb olid ka millalgi tugevamad veljed ja jämedamad kodarad mängus. Võib oletada, et neid jalgrattaid oli mitmest partiist ja eri aegadel ostetud. Ka mõni eesti tootja on reklaamartiklis väitnud, et valmistanud jalgrattaid EW Kaitseväele jne.
Huvitaks, kas väntadel/ketirattal pole rohelise värvi all säilinud galvaanilise katte jäänuseid - niklit või kroomi? Fotodel on näha läikivaid kettirattaid ja vänti, sama küsimus ka lenksu kohta.
Roheliseks värvimine on jah küsitav, ega selline kroomitud detailidega mustavärvi valge taguotsaga jalgratas välitingimustes nagu eriti sobilik ei oleks (kuigi WH rattad olid matid-mustad). Ja esimeste Wiklundi rataste soetamisest võis 30-ndate lõpus juba peaaegu 10 aastat mööda saada, võidi üle värvida, võidi ka millalgi peale juunipööret teha. Kui KW ajal värviti, oleks nagu võinud ka raamitorule rohelise peale sini-must-valge maalida?
Raaminr. peaks Wiklundil olema "kõhu all" ehk siis kurblivõlli laagrimuhvi alumisel küljel. (mõningad teised rootsi tootjad kasutasid ka seda kohta).
Raami nr järgi paraku ei oska me vist ratast dateerida, rootslastel võib mingeid andmeid olla.
See on hea info, et ratas olnud algselt must. Fotodelt on saanud mõistatada raamil olnud sini-must-valge märgistuse musta värvi tooni raamivärvi tooniga võrreldes, et mis värvi raam.
Tagaporilaua valge ots oli mingist ajast kohustuslik Rootsis, ohutuse mõttes (et silma hakkaks ja tagant sissesõite vähendada). Ka Eestis hakkas millalgi levima, ei oska jälle öelda, kas muutus kohustuslikuks mingist ajast. Näit. 1940 01.04 pidid jalgrattad Eestis olema varustatud mõlemi ratta piduritega, kas jõuti midagi teha ja hakkas seadus kehtima, ei tea.
Velgedest - võib arvata, et olid tavalised haakmantli veljed mõõduga 28".
20-ndate lõpul toodetud partiidel võib arvata (ja ka piltide järgi oletada) , et olid "vanemat tüüpi", ühtlaselt kumera profiiliga veljed. Tagaratta rumm oli saksa Torpedo, esirummu kohta ei oska arvata. 30-ndate keskelt kasutasid mitmed suuremad rootsi tootjad roostevabu kodaraid (näit. Husqvarna, Vega jne), millise kattega olid Kaitseväe Wiklundide kodarad ja veljed, ei oska arvata - värvitud, nikeldatud , kroomitud, roostevabad? Piltidel paistavad läikivat üldiselt. vb olid ka millalgi tugevamad veljed ja jämedamad kodarad mängus. Võib oletada, et neid jalgrattaid oli mitmest partiist ja eri aegadel ostetud. Ka mõni eesti tootja on reklaamartiklis väitnud, et valmistanud jalgrattaid EW Kaitseväele jne.
Huvitaks, kas väntadel/ketirattal pole rohelise värvi all säilinud galvaanilise katte jäänuseid - niklit või kroomi? Fotodel on näha läikivaid kettirattaid ja vänti, sama küsimus ka lenksu kohta.
Roheliseks värvimine on jah küsitav, ega selline kroomitud detailidega mustavärvi valge taguotsaga jalgratas välitingimustes nagu eriti sobilik ei oleks (kuigi WH rattad olid matid-mustad). Ja esimeste Wiklundi rataste soetamisest võis 30-ndate lõpus juba peaaegu 10 aastat mööda saada, võidi üle värvida, võidi ka millalgi peale juunipööret teha. Kui KW ajal värviti, oleks nagu võinud ka raamitorule rohelise peale sini-must-valge maalida?
Rootslased ise eriti käsipidurit oma toodangul ei kasutanud, ka meile eksporditud rootsi tsiviilratastel pole reeglina käsipidurit, vahemalt ei tea nimetada ühtagi tootjat ja mudelit.
Antud rattal on kindlasti rootsi lenks ja sellise "ettenihutatud" lenksu puhul ei sobiks varrastega käsipidur kulge ka. Tagareflektor ka rootsi tüüpi. Aga lenks ja tagareflektor annavad alust arvata, et ratas on ikkagi mingist hilisemast ajast ja hankest, kui algsed 30-ndate algusest pärit rattad.
Väidetavalt on kusagil/kellelgi Lääne-Virus ka EW KW jalgrattast midagi, aga kindlalt ei tea seda juttu ja inimesed ei ole eriti koostööhuvilised, tegu on ju vana ja kalli asjaga, las roostetab räästaall, enne kui kuldrahade vastu vahetada või vanarauda viia.
Antud rattal on kindlasti rootsi lenks ja sellise "ettenihutatud" lenksu puhul ei sobiks varrastega käsipidur kulge ka. Tagareflektor ka rootsi tüüpi. Aga lenks ja tagareflektor annavad alust arvata, et ratas on ikkagi mingist hilisemast ajast ja hankest, kui algsed 30-ndate algusest pärit rattad.
Väidetavalt on kusagil/kellelgi Lääne-Virus ka EW KW jalgrattast midagi, aga kindlalt ei tea seda juttu ja inimesed ei ole eriti koostööhuvilised, tegu on ju vana ja kalli asjaga, las roostetab räästaall, enne kui kuldrahade vastu vahetada või vanarauda viia.
Suured tänud asjaliku informatsiooni eest.
Uurisin ketiratast ja lenksusid ning ei täheldanud nikli/kroomi jäänuste olemasolu. Lenksudel on samuti rohelise värvikihi all näha musta värvi.Huvitaks, kas väntadel/ketirattal pole rohelise värvi all säilinud galvaanilise katte jäänuseid - niklit või kroomi?
foorum.rindeleht.ee
Pumba kohta. Pildil toodud pump on üldse veidi kahtlase moega. Toru tundub olevat alumiiniumist ? Kas on ehk kombineeritud erinevatest detailidest ?
Rootsi EK jalgratastel käinud pumbad peaksid olema tavalise metall/toru käepidemega, mitte puukäepidemega. Nii on näha Ajutise juhendi udupildil oleval rattal ja ka ühel fotol. Paljudel ratastel on pumbad üldse puudu, pole ka laternaid - vaatamata juhendi karmile nõudele. Laternad kui õrnad ja ebapraktilised võidi ka ametlikult kasutuselt ära võtta, pump oleks aga pidanud ikkagi komplektis olema, aga ilmselt ei nõutud ka neid hiljem.
Tekkis mõte, et äkki ei olegi teema jalgratas üldse Wiklundi tehase toode, ühtegi märki mis seda kinnitaks ju pole. 5 - nurkne kettiratta kodardus oli rootsi ratastel tavaline, eriti Monarki ratastel. Kaitsevägi võis ju ka teiste tootjate rattaid kasutada (kuigi pole viiteid sellele ja vähetõenäoline). Aga ikkagi oleks hea saada mingi kinnitus, viide Wiklundile.
Ega raaminumbrit keskjooksu alt nähtavale ei tulnud? Ühel oletatavalt Kaitseväe Wiklundil näit. oli H13369 (ratas küll 26" , ketiratas WAMV tähtedega ja kroomitud jne, ehk kindlalt teisest seeriast ja ka aastast kindlasti).
Teema rattal on näha, et pumbakinnituse ülemine klamber hoopis alumise juurde vajunud, huvitav, kas enne roheliseks värvimist?
Kas oleks võimalik mõõta sildiaukude vahekaugus? Aitaks identifitseerimisele kaasa (et kas Wiklundi silt sobiks ette, omal küll pole silti ega mõõte hetkel).
Juhendis on kirjas, et vildist käepidemed kinnituvad lenksule tsemendiga, antud rattal ka üks käepide paistab...
Lenksu pinnakatte kohta saaks vaadata ka lenksu ja kahvivahelise toru kinnitusklambri alt (see koht kust lenks on pigistatud lenksutoru külge) aga ju ta ka must on või üldse pinnakatteta.
Rootsi EK jalgratastel käinud pumbad peaksid olema tavalise metall/toru käepidemega, mitte puukäepidemega. Nii on näha Ajutise juhendi udupildil oleval rattal ja ka ühel fotol. Paljudel ratastel on pumbad üldse puudu, pole ka laternaid - vaatamata juhendi karmile nõudele. Laternad kui õrnad ja ebapraktilised võidi ka ametlikult kasutuselt ära võtta, pump oleks aga pidanud ikkagi komplektis olema, aga ilmselt ei nõutud ka neid hiljem.
Tekkis mõte, et äkki ei olegi teema jalgratas üldse Wiklundi tehase toode, ühtegi märki mis seda kinnitaks ju pole. 5 - nurkne kettiratta kodardus oli rootsi ratastel tavaline, eriti Monarki ratastel. Kaitsevägi võis ju ka teiste tootjate rattaid kasutada (kuigi pole viiteid sellele ja vähetõenäoline). Aga ikkagi oleks hea saada mingi kinnitus, viide Wiklundile.
Ega raaminumbrit keskjooksu alt nähtavale ei tulnud? Ühel oletatavalt Kaitseväe Wiklundil näit. oli H13369 (ratas küll 26" , ketiratas WAMV tähtedega ja kroomitud jne, ehk kindlalt teisest seeriast ja ka aastast kindlasti).
Teema rattal on näha, et pumbakinnituse ülemine klamber hoopis alumise juurde vajunud, huvitav, kas enne roheliseks värvimist?
Kas oleks võimalik mõõta sildiaukude vahekaugus? Aitaks identifitseerimisele kaasa (et kas Wiklundi silt sobiks ette, omal küll pole silti ega mõõte hetkel).
Juhendis on kirjas, et vildist käepidemed kinnituvad lenksule tsemendiga, antud rattal ka üks käepide paistab...
Lenksu pinnakatte kohta saaks vaadata ka lenksu ja kahvivahelise toru kinnitusklambri alt (see koht kust lenks on pigistatud lenksutoru külge) aga ju ta ka must on või üldse pinnakatteta.
Ega see pump ei pruugi jah selle ratta juurde kuuluda, sest pööningult tuli välja 4 erineva jalgratta juppe. Võtsin selle pumba ka näppu, et EHK on selle sõjaväe velo oma.
Raaminumbreid, nikli/kroomi jäänuseid ja muud sellist saan uurida alles kevadel kui ma selle raami puhtaks pesen. Hetkel on see suures osas nii mudane, et pole ime kui raaminumber välja ei paista.
Minu vokil nagu ei olekski seda kohta, kuhu latern kinnituks - või on siis see detail puudu lihtsalt?Paljudel ratastel on pumbad üldse puudu, pole ka laternaid - vaatamata juhendi karmile nõudele.
Sildiauke ei olegi.Kas oleks võimalik mõõta sildiaukude vahekaugus?
Raaminumbreid, nikli/kroomi jäänuseid ja muud sellist saan uurida alles kevadel kui ma selle raami puhtaks pesen. Hetkel on see suures osas nii mudane, et pole ime kui raaminumber välja ei paista.
foorum.rindeleht.ee
Rootsi ratastel peaks reeglina ikka metallsilt käinud olema (ka armeeratastel), nii et augud peaksid olema, vb ülevärvimisega värvi täis ja ei torka silma.
Laternakinnituse detail käis seda tüüpi rootsi ratastel lenksutoru klambri poldi alla, vt Valdo Crescendi pilte, lõpus vist eelviimane pilt
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13378
No eks elame kevadeni!
Laternakinnituse detail käis seda tüüpi rootsi ratastel lenksutoru klambri poldi alla, vt Valdo Crescendi pilte, lõpus vist eelviimane pilt
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13378
No eks elame kevadeni!
Panen siia veel 2 pilti omalt poolt lõpetuseks, mis ka AQutomotosse panin, piltidel Wiklundi 26" ratastega jalgratas, mis lenksu järgi võiks sõjaväe ratas olla aga kes teab...
http://i49.tinypic.com/2gx2q2w.jpg
http://i46.tinypic.com/eg8ojk.jpg
http://i49.tinypic.com/2gx2q2w.jpg
http://i46.tinypic.com/eg8ojk.jpg
