Kommentaare paluti

Jalgratastest kuni soomusrongideni ja vibudest kuni rannakaitsekahuriteni ...
Vasta
Kasutaja avatar
gruppen
Huviline
Postitusi: 607
Liitunud: T Veebr 21, 2006 7:14 pm

Kommentaare paluti

Postitus Postitas gruppen » E Mär 02, 2009 10:23 am

selle pildi kohta:
Pilt
Paluti tuvastada koht (võimalusel). Kui pildilt ei näe hästi siis võin suurema skänni teha, foto õnneks A4 suuruses ja selge aga see photobucket vist kärpis seda ikka :?

Kasutaja avatar
Anonymus
Kasutaja
Postitusi: 72
Liitunud: E Mai 29, 2006 7:58 pm
Asukoht: Tallinn/Viimsi
Kontakt:

Re: Kommentaare paluti

Postitus Postitas Anonymus » N Jaan 05, 2012 11:21 am

Kuna endal sai mõistus otsa siis pöördusin hea kolleegi Toe Nõmme poole ja küsisn ja ta vastas niimoodi:

Anonymus

Tere!

Esmapilgul arvan üsna kindlalt, et see on 4.7 in Gun - laevakahur ca 1890. aastast, mida inglased ja ka buurid kasutasid Buuri sõjas ka maal kui tavalist välisuurtükki, kuid erinevatel, sealhulgas improviseeritud (a la puukast vms) alustel. Maaväesuurtükiks standardiseerituna lühikese sabaga ratasalusel kasutasid inglased seda ka I maailmasõja algusaastatel (vedasid koos oma väega saarelt Prantsusmaale), kuigi seda loeti juba vananenuks. Üksikuid 4.7 in maavariante kasutati Mandri-Euroopas vist veel II ilmasõja alulgi. See relv kuulus raskete välikahurite klassi ja laskis algselt 10 - 12 km kaugusele. Rattad ja alused varieerusid.

Inglise keskmistel sõjalaevadel oli 4.7 in relvastuses kuni 2. maailmasõja lõpuni.

Tehnilist: raua tegelik kaliiber oli 120 mm, aga eristamaks seda mitmest muust 120-mm relvast (Eestiski oli 2 täiesti erinevat 120-mm rannakahurit) nimetati antud inglaste oma enamasti 119-mm relvaks - seda ka Eestis. Algselt (merekahurina soklil) sel hüdropidureid tagasilöögi summutamiseks polnud, need ilmusid ca 20. saj algul - olid 2 väikest torujat kompressorit raua tagaosa peal - Su fotol on üks (vasakpoolne) ka näha. Maaväe relval oli kestaga, kuid lahuslaadimine.

Eesti sõjavägi sai neid mälu järgi ca 6 tükki 1919. aastal Inglise abina ja kasutas ka soomusrongidel, kuid vist ratasalust säilitades - sellel suurtükil oli eriti lühike aluse "saba", mida vist ei pidanud maha raiuma relva rongile mahutamiseks? Kaheköitelises Vabadussõja ajaloos on minu arust ka üks foto sellest kui tüüpilisest välisuurtükist laiadel raudrehvidega ratastel pool-eestvaates metsa vms varjust välja vaatamas. Need 4.7 in olid EW relvastuses 1940. aastani. Püüan, kui koju ja mahti saan, selle lugu Eestis veel täpsustada. Igatahes Eestis oli see vägevaim maaväe väli-raskekahur. Järgmine oli 107/105-mm kahurid. Haubitsad olid muidugi suurema kaliibriga, kuid ei lasknud nii kaugele.

P.S.: fotol paremas servas paistab vist teine samasugune.

Lugupidamsega

Toe Nõmm
Siim Õismaa, siim.oismaa@esm.ee, Viimsi, Mõisa tee 1. Harjumaa.

Kasutaja avatar
gruppen
Huviline
Postitusi: 607
Liitunud: T Veebr 21, 2006 7:14 pm

Re: Kommentaare paluti

Postitus Postitas gruppen » N Jaan 05, 2012 11:24 am

Tänud! :wink: Endal oligi juba meelest läinud see foto.

Kasutaja avatar
Anonymus
Kasutaja
Postitusi: 72
Liitunud: E Mai 29, 2006 7:58 pm
Asukoht: Tallinn/Viimsi
Kontakt:

Re: Kommentaare paluti

Postitus Postitas Anonymus » N Jaan 05, 2012 11:40 am

Vabadussõja ajal olid need kahurid kasutusel 2. kindluse raskesuurtükiväedivisjonis, üks ka 3. raskesuurtükiväedivisjonis, mõlemad divisjonid asusid Viru rindel ja osalesid Viru rinde lõpulahingudes. Soomusrongide diviisis oli selle relvaga varustatud suurtükiplatvorm "Sabolotnõi" (ehk Uschal on ka pilt siia lisada)
Siim Õismaa, siim.oismaa@esm.ee, Viimsi, Mõisa tee 1. Harjumaa.

Vasta

Mine “Tehnika & Relvastus/Technic & Armament”