Minu täägitupel sisemine täägi fikseerimis asjandus puudub . Ma ei ole seda T.Nõmme raamatut lugenud ja mulle jääb see ümber tehtud kütipüss natuke arusaamatuks . Kui Arisaka "30" oli olemas nii pikk kui lühike variant siis mida ja milleks Arsenalis ümber tehti ? Kas Arisaka karabiin tehti veel lühemaks ?

Kas mitte vintrauda ei puuritud ümber teisele kaliibrile?

ppp kirjutas:...sellekohane eksitav viide on ka selle teema esimesel leheküljel - et vene vindist tehti Kütipüsse, mis varustati muudetud Arisaka täägiga, vb peaks selle ära muutma või selgemalt sõnastama?

Ei ole eksitav - Kaitseväe kütipüssid tehtigi vene vindi baasil! Lihtsalt Kaitseliidule tehti aga nende kasutada olnud jaapani vindist eraldi partii kütipüsse Arisaka baasil

Once again - loe rohkem klassikuid (s.t Toe NÕMMe)

LoCo kirjutas:Kaitseväes oli põhiliselt kahte tüüpi püsse - Inglise ja Vene. Kui nende tääkidest rääkida, siis 1931.a. oli Eestil 67 282 täägiga Vene püssi ja 33 286 Inglise püssi tääki ning lisaks ümber tehtud Jaapani omad. Kaitseliidul olid peamiselt Jaapani püssid (1939.a. ca. 73% kogu KL püssidest), ilmselt olid enamusel ka täägid.
Kuna relvade moderniseerimine oli oluliselt odavam kui uute ostmine, siis arendati igasuguseid huvitavaid relvi ja ka tääke muudeti vastavalt vajadusele.
Vene vintpüsse mudel 1891 moderniseeriti 1940ndaks aastaks 15 200tk. Tääki muudeti pealepaneku hõlbustamiseks ning telliti ka täägituped.
Vene vintpüssist tehti ka Eesti oma mudel "kütipüss". Seda küll tehti väikecses koguses, kuid huvitav on siiski, kuna sellele tehti nugatäägiks Jaapani tääk, mis oli ümber tehtud ning lühendatud täägikinnitus paiknes lae laia hoidrõnga all. Täägitera jäi nii rauasuudmest kaugemale ega mõjutanud oluliselt lasketäpsust ja rauda sai vardaga puhastada ka täägistatult.

Kas siis veel mingi "eesti arisaka täägi" variant?

Siin tundub nüüd olevat korralik segadus.

Mulle jäi Toe NÕMMe materjale lugedes meelde, et kütipüsse tehti nii Mossinitest kui Arisakadest - esimesi KV ja teisi KL tarbeks ning lühike nugatääk käis vaid KL Arisaka-kütipüssi juurde.

Ega muud aita, pean Toe NÕMMe materjali paberkandjal jälle kusagilt välja otsima, et selgust saada.

Seni aga, kui vaidlused vaielda, vaataks võrdluspilte pikast ja lühikesest Arisaka täägist

Parim info Eesti sõjapüssidest on Toe NÕMMe põhjalik artikkel Laidoneri Muuseumi aastaraamatust 2005 (netist pole ma seda seni leidnud).

Võtsin siis raamatukogust ja vaatsin asja üle. Ning tõsi ta on - neid kütipüsse tegigi ARSENAL ainult Mossini baasil - seega pole olemas KL Arisakast aretatud kütipüssi mudelit (nagu ma varem ekslikult arvasin).

Ning neile suts vähem kui 500-le kütipüssile aretati nugatääk Arisaka täägi nudimise teel. Muuseas, siin teemas eespool mitmes postis tsiteeritud neid väheseid lausejuppe, mis Toe NÕMMe artiklist tääkide kohta leida võib.

Panin aga tähele ühe fakti: NÕMM märgib ära, et kütipüssidele tehti raskem raud, mille (ilmselt väline) läbimõõt suudmest mõõtes olnud 17mm. Lihtne loogika ütleb, et ka uue nugatäägi käekaitse suudmering pidi olema vähemalt 17mm siseringi läbimõõdust mõõtes. Arisaka standardtäägil on see kõigest 14mm. Jälle lihtne loogika - uuel nugatäägil pidi peale tera ja tupe lühendamise ka käekaitse asendama uuega, millel oluliselt suurem suudmering.

Muidugi jääb ka variant, et täägi kinnituseks piisas käepideme faasist ja rauarõngast polnudki vaja - nagu näit hästitunud k98 täägi puhul. Sellisel puhul tundub kamraad ruussergi pildil toodud tema nuditud arisaka vägagi perspektiivikas - võib-olla nägi just nii välja ARSENALi kütipüssi nugatääk?

Igatahes oleks väga huvitav näha / katsuda seda ruussergi arisakat - no tahaks krt ikkagi teada lõpuks, milline oli see ARSENALi nugatääk

No nüüd võib vist mainida, et ksf! Borja lühendatud täägi tera ots ei ole eriti "tehasleikult" vormistatud (minu arvates) - ots on külgedelt liiga paksuks jäetud ja soon läheb üsna inetult lõpuni...muidugi ilu ei sünni patta panna aga ots on iga pidi liiga kumer. Üldse on tääk kaunis lühike, ka ksf! Ruussergi oma - ca 20 cm, rohkem selline pussi mõõt (kuigi selleks ajaks oldi mitmel pool aru saadud, et pikk tera polegi nii vajalik ning vähemalt prantslased olid omi tikke lühendama asunud, aga ikkagi oleks võinud teha midagi saksa mauseri mõõtu vast?)

ppp kirjutas:No nüüd võib vist mainida, et ksf! Borja lühendatud täägi tera ots ei ole eriti "tehasleikult" vormistatud (minu arvates) - ots on külgedelt liiga paksuks jäetud ja soon läheb üsna inetult lõpuni...muidugi ilu ei sünni patta panna aga ots on iga pidi liiga kumer. Üldse on tääk kaunis lühike, ka ksf! Ruussergi oma - ca 20 cm, rohkem selline pussi mõõt (kuigi selleks ajaks oldi mitmel pool aru saadud, et pikk tera polegi nii vajalik ning vähemalt prantslased olid omi tikke lühendama asunud, aga ikkagi oleks võinud teha midagi saksa mauseri mõõtu vast?)

Da-daa... Nii see knowledge vaikselt tuleb ja tõde sünnib

Hetkel tundub, et minu lühike arisaka ei ole see ARSENALi echt (samas tupp tundub siiski olevat) ja kamraad ruussergi arisaka n-ö ARSENALi ehtsuseks pakuks ma praegu 50:50 - sest me ei tea ju isegi seda, kas ARSENALi nugatäägil oli suudemrõngaga käekaitse või ei olnud

Oskab keegi järsku soovitada, ons kuskilt üldse otsida noid ARSENALi püsside-tääkide jooniseid

Vaevalt neid jooniseid kusagilt enam leiab (kui need ka omal ajal üldse kuhugi arhiivi sattusid).
Aastal 2008 olen militaarnetti Arsenali teemasse kirjutanud

Juhtusin vana teema peale. Kunagi oli kellegagi juttu kusagil nähtud vene vindist mis Arsenalist läbi käinud. Väidetavalt võis olla raud seal tehtud, padrunipesa kohal 6-kohaline ! ja ARS 38 D, löödud erinevate raudadega, nii et kas ikka oli Arsenalis tehtud raud? Samas mingeid teisi (ei vene ega ameerika ega soome ) tootjamärke polevat näha olnud ega ka mahalihvimise jälgi. Kirp oli eelpoolkirjeldatud, ka puit ilmselt tehtud lühemaks ja leapoolne rihmakinnitus ümber tehtud, täägikinnitus "nugatäägile". Raua pikkust ei tea, igal juhul lühem kui "pikad" tsaariaegsed torud ilmselt (pole päris kursis nende pikkustega) Huvitav oleks teada mis täägid sellistele asjadele külge käisid, ka singlise või jaapani? (eelpool kirjutatud ARS 38 D kombinatsiooni lõpp võis ka teises järjestuses olla, ei mäleta täpselt aga justkui oli nii)

Tegelikult oli asi nii, et selline relv leiti kusagilt Tallinnast? peidikust, oli väga hea säilivusega ja (võin ka eksida!) väidetavalt koos täägiga. See nigel kirjeldus vihjaks nagu sellele "kütipüssile", igal juhul oli asi Arsenalis töödeldud (tähed ARS vaevalt relval (vene vindil) meie oludes muud tähendavad. Relv võib täiesti olla Eestis, paraku kuulsin juttu mingi põgusa tuttava tuttava relvafanaatiku kaudu ja palusin veel täägi kohta küsida, aga nagu tihtipeale, lahkest lubamisest asi kaugemale ei jõudnud ja tänaseks pole enam kontakti ega ka täpselt meeles, kas tääk üldse asjaga koos oli.

Suure tõenäosusega on siin pildil näha EW sõjaväes kasutatud vene torketäägi nahast tupp. Hiljutine pööniguleid Tallinnast!

Nahast tikutuped olid punastel muidu ka peale sõda.

kass kirjutas:Nahast tikutuped olid punastel muidu ka peale sõda.

Olid jah, aga teistsugused minuarust.

Ilus Mossini tiku tupp LoCo-l.

Jääb üle oodata, millal keegi näitab sinna sisse sobivat ARSENALis ümbertehtud Mossini tikku

Muuseumi rida, rahva lagi on 5 tolline nael!