Väga võimalik, et oligi hõbedane. Ma arvan, et märgid valati ilmselt samades vormides. vaevalt et ainult seepärast, et mõõk kullatud pidi olema, hakati märgile erinevat vormi tegema.
Kullatud mõõgaga märk anti teatavasti 10 aastase lennuteenistuse järel. Seega ei ole Gutmani märk pärit mitte 1923. a. nagu ma algul arvasin, vaid 1931. a. mil tal täitus 10 aastat sv lenduri kutses.
Kui sul on samasuguse kujuga hõbedase mõõgaga märk - ilmselt pärit mõnelt 1931. a. lõpetanud lennu lendurilt.
Et tegemist pole mitte kullatud mõõgaga märgi, vaid aastakäigu eripäraga, näitab et Reissaril ja Haasil on teravatipuliste tiibedega märgid. Haasil kullatud mõõgaga märk aastast 1926 (kui seda siis juba jagati? ei ole päris kursis selle traditsiooni algushetkega, 1927 juba jagati) ja Reissaril 1935.
Et asja ka pildi teemas hoida - uurusin veidi ka seda viimase Lennukooli lennu märkide asja. Neile ei antudki lõpetamisel märke välja. Ainult diplomid, milledel oli ka kirjas õigus märki kanda (diplomi tekst oli jäänud muutmata). Aga märke endeid mitte.
Teenistusse jäänud meestele orgunnis Remi Milk (kellel oli tutvusi Tavasti töökojas) kuldmõõgaga märgid. Sest kuna ametlikku tellimust ei olnud, siis tavalisis märke polnud tehtud. Aga käiku läksid ilmselt 1931. a. lõpetanud lennu jaoks mõeldud märgid. Just juuni alguses 1940 sai omad kuldmõõgaga märgid kätte 1930. a. lõpetanud lend. Ilmselt koos nende märkidega olid juba tellitud või tehtud märgid ka 1931. a. lõpetanute jaoks.
Vanemad lendurid vaatasid küll viltu kuldmõõgaga kollanokkade peale, aga teha ei saanud midagi
