Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: P Juun 28, 2015 11:30 pm
Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
1. leht 1-st
Funker paneb vist hoobilt koha sentimeetrilise täpsusega paika?
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: E Juun 29, 2015 1:12 am
Sentimeetriga ei pane, aga see oli TIPI spordihoone taga,
Nõmme turu poole.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=385523
Natuke temaatilisi artikleid.
Mustamäe all walmib moodne lasketiir
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 290915.2.8
Kaitseliidu lasketiiru "lihwitakse"
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 90509.2.35
Eesti moodsaim lasketiir ühes laskemajaga awati.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 300909.2.2
Nõmme turu poole.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=385523
Natuke temaatilisi artikleid.
Mustamäe all walmib moodne lasketiir
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 290915.2.8
Kaitseliidu lasketiiru "lihwitakse"
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 90509.2.35
Eesti moodsaim lasketiir ühes laskemajaga awati.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=p ... 300909.2.2
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: E Juun 29, 2015 10:19 am
Ma just eile tiirutasin sealkandis, aga silma ei jäänud.
Kas see võlv on üldse alles, või maha tõmmatud?
Kas see võlv on üldse alles, või maha tõmmatud?
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: E Juun 29, 2015 8:17 pm
Vähemalt 2000 alguses oli see võlv veel alles.
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: T Juul 07, 2015 10:44 pm
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: T Apr 09, 2019 10:48 pm
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: K Apr 10, 2019 9:00 am
Varem küll postitatud teises teemas aga mälu tasub alati värskendada :
- thumbnail_IMG_20160526_200049.jpg (145.96 KiB) Vaadatud 16896 korda
- thumbnail_IMG_20160526_200057.jpg (122.04 KiB) Vaadatud 16896 korda
Re: Kaitseliidu lasketiir Mustamäel
Postitatud: R Dets 27, 2019 9:13 pm
Kaitseliidu Tallinna maleva albumis lk 60-62 kirjutatakse sellest tiirust järgmist:
...
Jäädi viimaks peatuma Nõmmel asuva „Mustamäe“ liivikule. 13. märtsil 1928. a. pöörduti Tallinna linnavalitsuse poole maaala saamiseks. 4. mail otsustaski linnavalitsus malevale seal anda kohast maad 31 ha. 6.958 ruutmeetrit 18 aastaks, 1. juunist 1928. a. kuni 1. juunini 1946. a., rendiga Kr. 28.— aastas.
Selline linnavalitsuse vastutulek oli malevale kõigiti soodus, kui välja arvata ainult mitte pikk rendiaeg. Ja muidu täiesti kasutuskõlbmatu maa, tuiskliiva nõmmik, pandi teenima kõrgeid kodukaitse sihte.
Meil Eestis puudusid moodsad lasketiirud, samuti puudusid inimesed, kes oleksid tunnud põhjalikumalt nende arhitektoonilist kui ka praktilist külge. Kokkuleppel kaitseministeeriumiga komandeeriti Pioneerpataljoni ohvitser kpt. J. Pedaja põhjamaade paremate laskurite maale — Soome — tutvuma sealsete moodsate lasketiirudega. Ühtaegu algasid ehitustööd, mis kestsid lühikeste vaheaegadega üle kahe aasta. Ehitustöid juhtis kpt. Pedaja.
Esialgu kavatses malev oma jõuga pühapäevaste talgutega teha ära, kui mitte kõike, siis suurema osa tööst. See käis aga üle jõu. Pidi kasutama palgatud tööjõude ja selleks oli vaja summasid. Abiks tulid riigi ja teedeministeeriumi tööta tööliste summad hädaabitööde näol. Peab väitma, et seltskondlikud asutused, ettevõtted ja üksikud eraisikud toetasid õige suurte summadega lasketiiru ehitamist.
Lasketiir koosneb mitmest osast eri kauguste ja eri relvaliikide jaoks nagu 100, 200, 300 ja 600 meetri tiirud. Siis kuulipilduja, püstoli, spordi- ja jahipüssi jaoks. Et halvad ilmad ei segaks, ehitati 300 meetri tiirule laskekuurid vastavate signalisatsioonidega. Praegu, kuigi töö pole veel lõpetatud, on võimalik umbes paaril sajal mehel korraga lasta. Tiir avati ajutiseks tarvitamiseks 16. märtsil 1930. a. Esimese kuuli saatis märklauda kindral Põdder.
Lasketiiru kasutamine tõi tarviduse maja järele, kus halva ilmaga laskurid leiaksid peavarju, puhastaksid püsse ja mis annaks ühtlasi korteri tiiruvahile. Ka talisportlased ja jahimeeste selts olid majast huvitatud. Nende tarvete rahuldamiseks ehitati lasketiiru juure väike maja, mille sisustuseks hädatarvilisema annetas A/S. A. M. Luther.
Maja juure ehitati väike kuur märklaudade ja muu panipaigaks ning kaev. Sama aasta sügissuvel, kui oli valminud ka tiiru maja, 7. sept. toimus lasketiiru pidulik avamine.
Lasketiir ise asetses üle Mustamäe seljaku tulejoonega mere poole. Järsu mäe tõttu oli tiir raskesti kättesaadav lähemale jaamale Nõmmele. Ühenduse loomine oli võimalik vaid Mustamäe seljaku läbikaevamisega ja sügava oru täitmisega. Ka selle raske töö viis malev lõpule mitmesuguste asutuste kaasabil. Uus tee tuli 450 meetrit pikk. Mäeseljak kaeveti läbi 8,5 meetri sügavuselt. Kõrval orgu tuli täita paiguti 7,5 mtr. kõrguseni. Tee ehitamisega tehti lasketiir Nõmme jaamast kättesaadavamaks ja loodi liiklemiseks tähtis side Pärnu ja Paldiski maanteede vahele.
Lasketiiru ja sinna juurepääsutee valmides tuleb ka raudteevalitsus malevlastele vastu. Laskeharjutustele sõitmiseks antakse kaitseliitlastele alandatud hinnaga sõidupiletid. Seni on malev neid tarvitanud ümber 50.000 ja seega tõstnud raudtee tulusid Nõmme trammiliinil.
Uus lasketiir on kõigiti nõuetekohane. Seda peavad mõned välismaalased parimaks mitte ainult Eestis, vaid kogu Põhjamail.
Laskesport sai uue tiiru tõttu tunduva tõusu.
Varsti ilmus Põhja malevkonna meeste toimetusel „Tiiruleht“, mis humoreskides käsitleb elu tiirul võistluspäevil.
Kõik suuremad laskmised toimuvad Mustamäe lasketiirul. Maleva juhatus eesotsas kolonel F. Pinkaga on lasketiiru ehitamisega
tulnud toime suurima teenega meie laskeala arendamisel üldse. Mustamäe lasketiir on kui maleva nii kaitseliidu peastaabi ja ka paljudele riiklikele väliskülalisile näitamisväärseks saavutuseks. Paljud nimekad külalised nagu Soome president j. t. on oma laskeosavust proovinud Mustamäel.
...
Jäädi viimaks peatuma Nõmmel asuva „Mustamäe“ liivikule. 13. märtsil 1928. a. pöörduti Tallinna linnavalitsuse poole maaala saamiseks. 4. mail otsustaski linnavalitsus malevale seal anda kohast maad 31 ha. 6.958 ruutmeetrit 18 aastaks, 1. juunist 1928. a. kuni 1. juunini 1946. a., rendiga Kr. 28.— aastas.
Selline linnavalitsuse vastutulek oli malevale kõigiti soodus, kui välja arvata ainult mitte pikk rendiaeg. Ja muidu täiesti kasutuskõlbmatu maa, tuiskliiva nõmmik, pandi teenima kõrgeid kodukaitse sihte.
Meil Eestis puudusid moodsad lasketiirud, samuti puudusid inimesed, kes oleksid tunnud põhjalikumalt nende arhitektoonilist kui ka praktilist külge. Kokkuleppel kaitseministeeriumiga komandeeriti Pioneerpataljoni ohvitser kpt. J. Pedaja põhjamaade paremate laskurite maale — Soome — tutvuma sealsete moodsate lasketiirudega. Ühtaegu algasid ehitustööd, mis kestsid lühikeste vaheaegadega üle kahe aasta. Ehitustöid juhtis kpt. Pedaja.
Esialgu kavatses malev oma jõuga pühapäevaste talgutega teha ära, kui mitte kõike, siis suurema osa tööst. See käis aga üle jõu. Pidi kasutama palgatud tööjõude ja selleks oli vaja summasid. Abiks tulid riigi ja teedeministeeriumi tööta tööliste summad hädaabitööde näol. Peab väitma, et seltskondlikud asutused, ettevõtted ja üksikud eraisikud toetasid õige suurte summadega lasketiiru ehitamist.
Lasketiir koosneb mitmest osast eri kauguste ja eri relvaliikide jaoks nagu 100, 200, 300 ja 600 meetri tiirud. Siis kuulipilduja, püstoli, spordi- ja jahipüssi jaoks. Et halvad ilmad ei segaks, ehitati 300 meetri tiirule laskekuurid vastavate signalisatsioonidega. Praegu, kuigi töö pole veel lõpetatud, on võimalik umbes paaril sajal mehel korraga lasta. Tiir avati ajutiseks tarvitamiseks 16. märtsil 1930. a. Esimese kuuli saatis märklauda kindral Põdder.
Lasketiiru kasutamine tõi tarviduse maja järele, kus halva ilmaga laskurid leiaksid peavarju, puhastaksid püsse ja mis annaks ühtlasi korteri tiiruvahile. Ka talisportlased ja jahimeeste selts olid majast huvitatud. Nende tarvete rahuldamiseks ehitati lasketiiru juure väike maja, mille sisustuseks hädatarvilisema annetas A/S. A. M. Luther.
Maja juure ehitati väike kuur märklaudade ja muu panipaigaks ning kaev. Sama aasta sügissuvel, kui oli valminud ka tiiru maja, 7. sept. toimus lasketiiru pidulik avamine.
Lasketiir ise asetses üle Mustamäe seljaku tulejoonega mere poole. Järsu mäe tõttu oli tiir raskesti kättesaadav lähemale jaamale Nõmmele. Ühenduse loomine oli võimalik vaid Mustamäe seljaku läbikaevamisega ja sügava oru täitmisega. Ka selle raske töö viis malev lõpule mitmesuguste asutuste kaasabil. Uus tee tuli 450 meetrit pikk. Mäeseljak kaeveti läbi 8,5 meetri sügavuselt. Kõrval orgu tuli täita paiguti 7,5 mtr. kõrguseni. Tee ehitamisega tehti lasketiir Nõmme jaamast kättesaadavamaks ja loodi liiklemiseks tähtis side Pärnu ja Paldiski maanteede vahele.
Lasketiiru ja sinna juurepääsutee valmides tuleb ka raudteevalitsus malevlastele vastu. Laskeharjutustele sõitmiseks antakse kaitseliitlastele alandatud hinnaga sõidupiletid. Seni on malev neid tarvitanud ümber 50.000 ja seega tõstnud raudtee tulusid Nõmme trammiliinil.
Uus lasketiir on kõigiti nõuetekohane. Seda peavad mõned välismaalased parimaks mitte ainult Eestis, vaid kogu Põhjamail.
Laskesport sai uue tiiru tõttu tunduva tõusu.
Varsti ilmus Põhja malevkonna meeste toimetusel „Tiiruleht“, mis humoreskides käsitleb elu tiirul võistluspäevil.
Kõik suuremad laskmised toimuvad Mustamäe lasketiirul. Maleva juhatus eesotsas kolonel F. Pinkaga on lasketiiru ehitamisega
tulnud toime suurima teenega meie laskeala arendamisel üldse. Mustamäe lasketiir on kui maleva nii kaitseliidu peastaabi ja ka paljudele riiklikele väliskülalisile näitamisväärseks saavutuseks. Paljud nimekad külalised nagu Soome president j. t. on oma laskeosavust proovinud Mustamäel.