ivalO kirjutas:Imelugu, aga kübar täitsa olemas!

Tohoh, paluks lisapilte.

Siin veel üks Pioneeripataljoni mees töömütsiga.

Vinge värk. Tikitud vapp mõjub küll üllatavana; puhtalt kirjelduse ja joonise põhjal oleks pakkunud, et töömütsi ette käib metsaametnike stiilis metallmärk.

See tikitud vapp on väga sarnane EW ohvitseri suvepluusile mõeldud varrukaembleemiga, millest ma kunagi üritasin SIIN teemas juttu teha.

Mis perioodi seda mütsi arvata?

Päris viimasesse peaks kuuluma... Kevad-sügisene.

terv
õ

Kas siin töölistalupoegade progressiivset hõngu mitte sees ei ole?

Mina pakuks PKKA. Löödi ju varustuse tootmine üle talupoegade tarbeks ja miks mitte riidetööstust?
Vb. tehti ümber ka olemasolevaid laojääke mingil määral. Pilotka äärte seestpoolt voodriga tegemine on klassikaline PKKA. Ühel pilotkal vooder ka seest robustsemalt tehtud. Kalevi äär keeratud päris pikalt, seestpoolt tagasi.

KV vormide ümber võib pikalt heietada, kuid ilmselgelt on aastad 38-40 toonud mitmeid uuendusi. Kuna kõik need uuendused pole tänaseks paberil tõestust leidnud (sh eriti katseeksemplarid), siis väita 100% kindlusega et "see oli nii" - mina ei võtaks.

Seda enam, et iga ohvitser võis rätsepale anda omapoolseid täiendusi mõnda vormielementi tellides. Oluline oli selle väljanägemine. Näiteks viimane kõnealune müts. Läks ohvitser mütsi tellima ja soovis voodrit sisse. Rätsep küsis mõne krooni lisaks ja mõlemad rahul. Väljast müts nagu ette nähtud ja seest täiendatud soojendusega. Igasugused templid on asjad, mis võivad üleüldse puududa või olla sinna hiljem löödud.
Teisalt võis konkreetne müts olla tellitud TTPA ohvitseri poolt EW vormisiidest jne - võimalusi on miljon+1.

terv
õ

Tere.
Ei väitnud 100% tegu olevat PKKA jaoks tehtud esemetega. Pilotkade "kõrvade" vooderdamine on muidu tüüpiline, eriti varajaste, PKKA peakatete juures.
Samas tegu reakoosseisule mõeldud kaleviga ning voodrilahendusega. Et ohvitseri eratellimuse võib vast välistada.

Kassiga päri, kore villane välis-, samuti voodririie on 100% reakoosseisu vormiriiete tarbeks.
Ohvitserid kasutasid peenemaid materjale.

Toonitan veelkord:
Kuna kõik need uuendused pole tänaseks paberil tõestust leidnud (sh eriti katseeksemplarid), siis väita 100% kindlusega et "see oli nii" - mina ei võtaks.

Olete mõlemad kinni piltides, vormides mida olete näinud-katsunud, igasugu materjalides mida lugenud...
3 viimast talve olid äärmiselt külmad. 40 a talvel külmus riigiviin transpordil. 3 aastaga läks külmade tõttu rivist välja ca 70% viljapuid ja põõsaid... Veel 1943 aastal tegeleti põllumajanduses istikute aretamisega, et taastada väljaläinud puid.
Mõni mees kaotas varbad, mõnel ütles sees midagi üles. Loomulik, et inimesed otsisid külmade jaoks lahendusi...

Olen aastate jooksul näinud igasugu imelikke asju, ohvitseride, allohvitseride ja ka reakoosseisu ning kaitseliitlaste varustusest. Esimestel aastatel pidasin paljusid asju butafooriaks või halvaks koopiaks. Olin roheline, õpipoiss.
Enam ma selliste asjadega ei tegele ja vaielda kah ei viitsi. Tõstan käed ja annan alla: Teil mõlemal on õigus.

terv
õ

Pidasin silmas ainult kasutatud materjale.

...

1939-1940. a Auto-tanki rügemendis ajateenistuses viibinud mehe fotodel on kõikide pilotkadel ja kraedel M26 trafaretid.
Mütsimärgi all on tumedamat värvi ümmargune kangas.