Poolkasukas.
V ä r v : kollakas-valge.
Nahk: lamba.
Mood: katmata poolkasukas dolmanilõikega, välja arvatud hõlmad, mis käivad üksteise peale.
K i r j e l d u s:
Poolkasukas on kinnihaagitav viie peidetud haagiga. Krae, vasaku hõlma võlts- ja esiäär, hõlmade alumised ääred, võltslõhe, varrukasuudmed ja taskute ääred on kaetud musta karusnahaga; karusnaha laius on 40 mm. õlakud on samasugused nagu dolmanil. Poolkasukas ulatub pikkuselt jalgade lahk joonest 30 mm kõrgemale. Varrukate väliskülgedel, küünarnuki ja värvli vahel, kantakse auastmetunnuseid nagu palitul.
Karusnahast müts.
V ä r v : valge müts musta välisrummuga.
M a t e r j a l : karusnahk.
Mood: randlase müts.
K i r j e l d u s :
Müts on kumera, ovaalse põhjaga nahkkotitaoline, mille äär 70—80 mm ulatuses käänatud kahekorra. Käänatud äär on kaetud musta karusnahaga ja moodustab mütsi välisrummu. Välisrummu ülemisel äärel, mütsi esi- ja tagaküljel, on nurgakujulised väljalõiked sügavusega 30 mm. Mütsi tagaküljel, väljalõike kohal, on välisrummul pÕiklÕhe. Kummalgi pool lõhet 70—80 mm ulatuses on mütsirummu otsad lahtised ja ühendatakse üksteisega haagi abil.
Mütsipõhi on ovaalne, valmistatud valgest nahast. Kindralite mütsipõhi on vabarnapunane. Mütsipõhjale on Õmmeldud kolm husarimütsi paela. Paelad algavad mütsipõhja parema külje alumiselt äärelt ühisest punktist, hargnevad lehvikutaoliselt üle mütsipõhja ja lõpevad rööbiti ühtlaste vahedega mütsipõhja vasaku külje alumisel äärel.
Mütsimärk on samasugune nagu suvimütsil; kantakse mütsi esikülje väljalõike kohal.
Üleajateenijate karusnahast müts oli samasugune nagu ohvitseridel, järgmiste eranditega:
1) mütsimärk on samasugune nagu suvimütsil;
2) paelad mütsipõhjal on sarnased pükste lampassidega
Kaitseväevormi kirjeldusest lugesin välja, et poolkasukat ja mütsi võisid kanda ka ajateenijad?
- määrustikust.jpg (44.07 KiB) Vaadatud 4863 korda
