veel erinevaid pööninguleide

[tonu]

jalaväe lõkmed peaks ka helepunased olema mitte vaarika mis oli BB Olen isegi kaks aastat aega veetnud jalaväes ruslandis punaste pagunite all ja minumeelest 80 algul oli sineli väljanägemine sama. Nüantse ei oska leida. Paguni suhtes krt seda teab ei mäleta enam. Vähemasti moto pehota oli punane. Vot see koolitus suht melest läind peaks vist vähe googeldama ja meelde tuletama. Aga üks mis kindel, et lõkmed on raudselt art. ehk kahurvägi.

[pren.ska]

Ühel priskeid, igavlevaid sõjavange 1. maailmasõja Saksamaa laagris näitaval fotol märkasin kretinismist laes sellist el pirni:



Minu pirn pärineb insener Kissa Abja linavabrikust. Kuplis on kolm keerdu söestatud bambusekiudu, vaakuminibu on välisotsal. Pinge ikka 220 volti, 36 cd. Valgus oli selline punaka tooniga. Praeguses elukohas ei saa katsetada- alajaam kõrval, annab 240 volti seina. Olen teda tõstnud kord raadiolampide, kord elektripirnide kasti- pole ta ju üks ega teine. Millal üldse volfram süsiniidi välja tõrjus?

[funker]

Ühel priskeid, igavlevaid sõjavange 1. maailmasõja Saksamaa laagris näitaval fotol märkasin kretinismist laes sellist el pirni:

Minu pirn pärineb insener Kissa Abja linavabrikust. Kuplis on kolm keerdu söestatud bambusekiudu, vaakuminibu on välisotsal. Pinge ikka 220 volti, 36 cd. Valgus oli selline punaka tooniga. Praeguses elukohas ei saa katsetada- alajaam kõrval, annab 240 volti seina. Olen teda tõstnud kord raadiolampide, kord elektripirnide kasti- pole ta ju üks ega teine. Millal üldse volfram süsiniidi välja tõrjus?

Kas sul autotrafo on? Keerad pinge maha ja siis vaikselt keerad juurde, tester muidugi ka küljes?

Eks ta sul midagi sellist välja näe.

[tonu]

tolleaegsed vigurid olid ikka väga õrnakesed. Ehk on ikka parem variant terve pirn kollektsioonis.

[tonu]

Ühel priskeid, igavlevaid sõjavange 1. maailmasõja Saksamaa laagris näitaval fotol märkasin kretinismist laes sellist el pirni:

Minu pirn pärineb insener Kissa Abja linavabrikust. Kuplis on kolm keerdu söestatud bambusekiudu, vaakuminibu on välisotsal. Pinge ikka 220 volti, 36 cd. Valgus oli selline punaka tooniga. Praeguses elukohas ei saa katsetada- alajaam kõrval, annab 240 volti seina. Olen teda tõstnud kord raadiolampide, kord elektripirnide kasti- pole ta ju üks ega teine. Millal üldse volfram süsiniidi välja tõrjus?

Kas sul autotrafo on? Keerad pinge maha ja siis vaikselt keerad juurde, tester muidugi ka küljes?

Eks ta sul midagi sellist välja näe.

aga see pilt on ilus küll!
Huvitav mitu w ka oli

[funker]

Minu pirn pärineb insener Kissa Abja linavabrikust. Kuplis on kolm keerdu söestatud bambusekiudu, vaakuminibu on välisotsal. Pinge ikka 220 volti, 36 cd. Valgus oli selline punaka tooniga. Praeguses elukohas ei saa katsetada- alajaam kõrval, annab 240 volti seina. Olen teda tõstnud kord raadiolampide, kord elektripirnide kasti- pole ta ju üks ega teine. Millal üldse volfram süsiniidi välja tõrjus?

"In the mid 1930s, with the development of the coiled-coil filament OSRAM managed to achieve a significant increase in the amount of light produced by a light bulb. The product was called the OSRAM D lamp."

Kui nüüd karp on selle lambipirni oma, siis ei saa lamp olla varasem kui 30 keskelt. Aga see ei lähe jälle loogikaga kokku - volframhõõgniitidega lambid on palju varasemad. Statistika usa kohta - in 1914, 88.5 million lamps were used, (only 15% with carbon filaments), ehk juba 1914 olid kõigist lambipirnidest vaid 15% veel süsinikhõõgniidiga. Seega karp peab olema mõne teise lambipirni oma.

Võrdle oma karpi sellega.

[valts94]

Ühes Peipsiäärses talus pööningul jäi selline pudel näppu.
Peaks olema poolakas, aga kui vaadata pudelisuud, siis vend küll janusse ei jäänud. Äkki pakub see värskele abielumehele huvi?

[divine]

Ei oska seda kuhugi liigitada, kuigi vähemalt korra on ka varem mõni silma jäänud. Äkki olid sellised piirikatele jagatud kirju varustuse hulgas? Ja kas teisel markeeringul 45 kah aastaarvu väljendab

Tänan pakkumast, aga ei tahaks valitult teelt hälbida ja loobun.

[Ben]

jalaväe lõkmed peaks ka helepunased olema mitte vaarika mis oli BB Olen isegi kaks aastat aega veetnud jalaväes ruslandis punaste pagunite all ja minumeelest 80 algul oli sineli väljanägemine sama. Nüantse ei oska leida. Paguni suhtes krt seda teab ei mäleta enam. Vähemasti moto pehota oli punane. Vot see koolitus suht melest läind peaks vist vähe googeldama ja meelde tuletama. Aga üks mis kindel, et lõkmed on raudselt art. ehk kahurvägi.

selle värvitoonide temaatika tõttu ja muidu ka suht ebaolulise jutu lõpetuseks: me räägime eri värvitoonidest. Jalaväe värv enne 1969 oli vaarikalilla nagu allpool reamehe pagunil. Ohvitseri pagunitriibud sama tooni. Helepunane tuli 1969.a. ja sisevägede pagunid on pigem kirsipunast tooni (vn k krapovõi).

[Ben]

ei suutnud vastu panna (inimesed lähevad Ameerikas imelikuks )

toonide võrdlus - jalaväe vaarikas (malina) ja suurtükiväe punane. Tärnid on erinevad kuna sinelit võidi kanda nii välivormina (rohelised eraldusmärgid) kui igapäevasena (kuldsed/hõedased tärnid ja embleemid).

[tonu]

ei suutnud vastu panna (inimesed lähevad Ameerikas imelikuks )

toonide võrdlus - jalaväe vaarikas (malina) ja suurtükiväe punane. Tärnid on erinevad kuna sinelit võidi kanda nii välivormina (rohelised eraldusmärgid) kui igapäevasena (kuldsed/hõedased tärnid ja embleemid).

Jah asi suht segane nagu kogu nõuka värk. Pagunid peaks tõesti jalavägi olema ja lõkmetel peaks olema sama tunnus kui pildil nähtud jalaväe sõduri tunnus. Kuid selle sineli mixi me vist läbi ei hammusta sest põhjuseid võib olla palju.Näiteks on ohvitser suunatud ühest väeosast teise, kuid lõkmete tunnus peaks ikka tegelikkust kajastama.
Tegelikult jah see antud teemasse ei puutugi ja kui kellegil huvi siis võiks kuskil eraldi teemas arutada.

[tonu]

sellised pagunid, nagu sinelil, olid käibel 1959-69. Samas on need vist pigem jalaväelase omad. Gimnastjorkad kadusid käibelt samuti 1969. Gimnastjorka külge jälle sedasorti külgeõmmeldud pagunid kindlasti ei käinud.
Aga nööbi tagaküljel võiks olla valmistamisaasta.

B.

Gimnastjorka külge tõesti paguneid ei õmmeldud aga oli üks erand - nn "partisanid" ehk õppekogunemistele kutsutud reservohvitserid. Olen ise näinud, kus veel 80-tel anti sellistele "partisanidele" selga needsamad ürgsed gimnastjorkad. Kuna vanu klapiga paguneid enam polnud, siis tuligi võitlejatel uuemat tüüpi pagunid vanade mobilisatsioonivaru gimnastjorkade külge õmmelda

See seletaks ka antud gimnastjorka nooremleitnandi paguni - teatavasti nõukaajal tegevas teenistuses ühetärnilisi nooremleitnante polnud, esimene kaadriohvitseri auaste oli kahetärniline leitnant. Seega pakun, et seda gimnastjorkat kandis keegi kordusõppustele kutsutud reservnooremleitnant ja see toimus kusagil 70-tel või isegi 80-te algul

Mulle tundub ka see suht tõenäoline.Lisaksin vaid et nooremleitnandi said ka näiteks TPI lõpetajad kellele korraldati ka mingi paarikuiseid (vist) sõjaväelaagreid. Neile loomulikult ei jagatud norm mundrit.

[ppp]

Lisada võib, aga TPI lõpetajad said leitnandi.

[tonu]

Lisada võib, aga TPI lõpetajad said leitnandi.

Sul õigus. Ma räägiks siia ühe loo veel juurde.
Olin vene sundteenistuses 81-83 Viiburi kandis. Meile tuli üks eesti kutt kes oli läbi käinud 2a. sõjaväe venes, siis lõpetas TPI ning saadeti taas aastaks aega teenima nooremleitnandina. Kuidas tast nooremleitnant sai ei tea aga igaljuhul äärmiselt halb vedamine mehel.