Narva 1944

[KARUKE]

Veel üks huvitav pilt Narvast

See on igati huvitav pilt. Kas on ehk teada kes on omanik?
Pildil näeme saksa vormis sõdureid Narvas bastionirinnatisel sihtimas Ivangorodi poolt. Sild on purustatud kuid Ivangorodi linnamüüri tornid terved (väidetavalt õhkisid vähese effektiga saksa pioneerid)
Üritan seda pilti dateerida. Vastavalt ühe saksa sidemehe memuaaridele, viimane asi mis sakslased 1944 Narvas tegid - õhkisid Maanteesilla peale viimase auto lahkumist Ivangorodi sillapealt ja kihutasid venelased kannul maastikuautol Sinimägede poole...
Sild on puru järelikult ei pärine foto "saksa okupatsiooniajast" ega ka mitte 1944 lahingute ajast (ees on Ivangorodi sillapea - seal ju omad milleks seda siis sihtida?).
Ei pärine see pilt ka 1944 taganemise ajast - kuna viimane tegu oli silla õhkimine, ja siis vehkat. Aga mehed bastionil?
Seda silda purustati tegelt ka 1941 aastal venelaste taganemise ajal - ja tornid on ju terved?
Niisiis tundub, et pilt pärineb vastselt sakslaste poolt okupeeritud Narvast
1941.
Relv: tõenäolt MG 34/41? ( ümar toru, sihiku konstruktsioon).
Sobib ka.
http://www.foto.kala.ee/baas.php?aktsio ... pilt=12836
Veel üks pilt enam vähem samast kohast, tänapäeval...

[KARUKE]

Tulen ühe eelmise foto juurde tagasi!
Kuulipildurid Pimeaias. Ruuduga märgitud piirkond ,kus kuulipilduja asus.



Muide kas tegu pole ajutise sillaga ??

Ilmselt ongi. 1941 lasksid venelased õhku Narva 1828 aasta puusilla ( ka see foto on siin ) Sakslased ehitasid ajutise silla - kuid kuulipildujaga pildil pole ei üht ega teist silda...

[Niederland]

Sild on purustatud kuid Ivangorodi linnamüüri tornid terved (väidetavalt õhkisid vähese effektiga saksa pioneerid)

Jah, saksa pioneerid õhkisid tõesti osa Ivangorodi linnamüürist.

[KARUKE]

Sild on purustatud kuid Ivangorodi linnamüüri tornid terved (väidetavalt õhkisid vähese effektiga saksa pioneerid)

Jah, saksa pioneerid õhkisid tõesti osa Ivangorodi linnamüürist.

Nii, et tundub ikkagi 1941

[Niederland]

Tõenäoliselt jah.

[KARUKE]

Sama koht külgvaates..


Aga huvitav on see ,et esimesel pildil pole suurest sillakolakast peale sammaste midagi alles! Vaevalt see jõgi seal nii megasügav on ?

See oli puusild, väikestest detailisest. Narova vool on kiire - vesi viis ära.

[punker]

See kuulipildurite pilt pärineb siit lehelt. http://www.gunpics.net/german/mg34/mg34photo.html

[ivalO]

Karuke ! Lõpuks ometi loodan Sinu näol leida kohalkäinud ja näinud inimese.
Panin militaaris kunagi üles Sinimägede teema , sealtkandi rahvast või vähemalt seda kanti tundvat rahvast aga ei sattunud sinna eriti. Teema jäigi vinduma. Ehk avaks siin foorumis uuesti Sinimägede teema ? Nii sealne fortifikatsioon ,kui lahingutegevus.
Niederland - mis Sinagi arvad ?

[KARUKE]

Karuke ! Lõpuks ometi loodan Sinu näol leida kohalkäinud ja näinud inimese.
Panin militaaris kunagi üles Sinimägede teema , sealtkandi rahvast või vähemalt seda kanti tundvat rahvast aga ei sattunud sinna eriti. Teema jäigi vinduma. Ehk avaks siin foorumis uuesti Sinimägede teema ? Nii sealne fortifikatsioon ,kui lahingutegevus.
Niederland - mis Sinagi arvad ?

No nimelt!
Ma uus kasutaja ja pisut kõhklen kas siin foorumis arutatakse ka ajaloosündmuste üle või ainult ostetakse vahetatakse "trofeesid".
(Ärge pange pahaks)
Teema on huvitav puht nö strateegia-taktika ja insenerirajatiste seisukohalt.

[brunner]

tervist Karuke ja teisedki kamraadid. teema oleks väga huvitav.
kahjuks minu kodupaigas ainult jooksti nii edasi kui ka tagasi.
olen leidnud mõned lõigud W.Tieke "truuduse Tragöödiast" lk.145
kas kellelgi on mingeid muid viiteid?

[KARUKE]

Narva, aga ka Sinimägede teemal tuhnin praegu hoolega venekeelses kirjanduses. Siit ka link:
http://militera.lib.ru/
Nimelt erinevalt "läänemaailmast" pole autoriõiguste teema sealmaal veel nii jäigalt püstitatud, antud juhul on see kasulik.
Palju on küll propagandistlikku ja soovkujutelmadest mõjutatut (aga on ka meil ) kuid siiski võib leida väga huvitavaid detaile nähtuna vastase poolelt.
Nii näiteks väidab I. Fedjuninski ( siis peaettevõtja ) näiteks, et 25. juulil 1944 narva jõge forsseeriti nõukogude hümni ja "Svešennaja voina" helide saatel.
Siit tükike tõlkest:

Väljasõidud pladsdarmile ja isiklikud tähelepanekud veensid mind selles, et Narva linn tuleb vallutada suunast kust vaenlane seda ei oota.
Kuna olemasolevale (krivasoo) pladsdarmile oleks olnud raske märkamatult koondada vajalikul hulgal jõude, siis ei võinud meie löök tulla vastasele ootamatult. Ja kindludtanud oli ta end siin põhjalikult. Mitte juhuslikult ei andnud meie katsed pladsdarmi laiendada mingeid tuntavaid tulemusi.
Terve õhtu murdsin pead kaardi kohal. Kus murda labi vaenlase kaitsest? Kuidas paremini hõivata Narva linn ja kindlus? Kas ehk tasuks loobuda juba vallutatud pladsdarmist pealetungi edu nimel?
Kuid oli ka selge, et isegi kui pealöök ei lahtu pladsdarmilt, pole selle hõivamiseks tehtud jõupingutused asjatud. Siia olid koondatud suured vastase jõud. Ja nimelt selleparast küpses otsus rünnata nüüd teises kohas.

Meile oli teada vastase kaitse sügavus. Narva jõe läänekaldale oli kaevatud kaks rida kaevikuid, suure koguse dzottide ja dottidega. Tähtsamatel suundadel on kaevikuliinide arv suurendatud kuni viieni. Kaitse aluseks olid tugevateks vastupanusõlmedeks koondatud tugipunktid, nii eesliinil kui ka kaitse sügavuses.
Kaevikute ette olid hitlerlased paigaldanud paar rida okastraattõkkeid ja "Bruno" spiraali. "Tankiohtlikud" suunad olid kaetud 4 kuni 6 meetri laiuste tankitõrjekraavidega.
Narva linn kindlustega jõe paremal ja vasakul kaldal oli muudetud võimsaks vastupanusõlmeks. Otserünnakul ei olnud mingit mõtet.
Uurides vastase kaitse iseloomu polnud raske märgata, et kõige paremini olid hitlerlased kindlustanud ringelõigu meie pladsdarmi vastas.
See oli veel üks argument selle kasuks, et anda pealook teises kohas.
Ka Narva jogi ise oli arvestatav tõke. Tema laius kõikus 175-st meetrist lõunapool linna, kuni 750-ne meetrili suubumisel Soome lahte. Joe sügavus oli mitte vahem kui 3 meetrit, kaldad jarsud ja kõrged.
Kohe teisel pool jõge algas soine võsastunud tasandik. Narva - Tallinn raudteest lõunas olid sood aga üldse läbimatud. Tegutsemiseks kõige sobilikumaks osutus lõik raudteest pohjapool. Tõsi küll - siin oli jõesäng laiem.
Nii tasapisi valmis mul otsus forseerida jõgi ja murda vastase kaitsest labi põhjapool linna, umbes seal kus me veebruari lõpul kaotasime väikese sillapea.
Kandsin rindekomandörile oma mõtetest ette ja ta kiitis need heaks. Rindelõik Narva linnast lõunas anti üle 8-ndale armeele, meie aga asusime ettevalmistama jõeuletusvahendeid: metsades ehitati paate ja parvi. Eriti paistsid silma 8-nda eesti laskurkorpuse võitlejad.
Lühikese ajaga valmistasid nad ette 400 paati.
Luuga jõel toimusid veetakistuse forsseerimise õppused. Põhitähelepanu pöörati vzvoodi, roodu ja bataljoni tegevuse viimistlemisele.
Rajati õppeväljakud kus üksused harjutasid takistuste ületamist ja varjatud tegevust. Siinsamas töödati labi ka laskurüksuste ja teiste väeliikide vahelist koostööd puudutavad küsimused.
Juuli keskel saabus Leningradi rinde staabi operatiivdirektiiv, mis pani lõpplikult paika läbimurde suuna: Kudrukula - Vasa.
Armee lahingukorra seadsime kahte gruppi (ešeloni). Esimesesse kuulus kaks laskurdiviisi - 139. ja 191. Teise, läbimurde edendamiseks - 109 laskurkorpus. Narva linna vastas asus kaitses 16. kindlustatud rajoon (ukreprajon)
Esimese grupi uksused pidid pärast vastase kaitse labimurdmist arendama pealetungi lääne - lõunasuunal kuni ühinemiseni 8.-armeega ja seejarel hävitama vastase "Narva" grupeeringu ning vabastama Narva linna. Edaspidi seisis ees arendada pealetungi piki Soome lahe kallast.
Operatsiooni kaigus allutati meile 122. laskurkorpus 8. armee koosseisust.
Armee sõjanoukogu planeeris jõudude paigutust nii, et tagada ülekaal vastase suhtes operatsiooni igal etapil.
Pealetung algas 25 juuli hommikul. Juba varakoidikul sõitsime koos sõjanoukogu liikme kindral N.V.Sabaliniga jõe idakaldal sisseseatud vaatluspunkti. Siin liivaluidetel oli rajatud palkidega kaetud muldkindlustus.
Kell 7 hommikul teatasid esimesed kogupaugud ettevalmistava suurtükitule algusest. Rohkem kui 1000 suurtükki avasid üheaegselt tule vastase positsioonide pihta. Ettevalmistav suurtükituli kestis 80 minutit.
Seejarel ilmus jõe kohale lennuvagi. Minu vaatluspunktis viibis 13. õhuarmee komandöri asetaitja kindral-leitnant Ivanov kes lennuväe tegevust juhtis. Väikeste gruppidena pommitasid lennukid hitlerlaste eesliini, pikeerisid suurtükipatareide kohal, tulistasid kuulipildujatest fasiste.
Samal ajal lasksid paadid ja parved vette 191. ja 131. laskurdiviisi võitlejad. Sõudjateks ja tüürimeesteks olid määratud füüsiliselt tugevad, kogenud sõdurid.
Summutades lahingumura kõlas nüüd kogu kaldal võimsalt Nõukogude Liidu hümn - täisvõimsusel töötasid valjuhääldid. Saateks karmid ja innustavad Aleksandrovi laulu "Svesennaja voina" helid sööstsid paadid nüüd läänekalda suunas.


No muidugi kirjutab mees ainult oma edusammudest (I. Fedjuninski oli 2. löögiarmee komandör) ja vaikib ebaedust veebruarist juuli lõpuni.
Sama mees on seotud ka Sinimägede ja Emajõe lahingutega.
Terviktekst vene keeles:
http://militera.lib.ru/memo/russian/fed ... index.html

Ei tea kas see jutt Eesti laskurkorpusest ja Hümnist ka paika peab?

[ivalO]

Eks see eepiline ja heroiline muidugi oli ,kui kaks diviisi ründasid ühte poolpidust raskerelvadeta rügementi.

[Üksik Hunt]

Kas kamraadid on juba märganud, et üks siin eelnevalt kamraad punkri poolt postitatud pilt on on tunduvalt kehvema kvaliteediga Mart Laari uues raamatus ``Sinimäed 1944`` ja kõige koomilisem on selle pildi allkiri - Punaarmee üksused Narvas

[ivalO]

Täna siis ilmus !

[Üksik Hunt]

jep