9. märts 1944 ...

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Tänases Kahvlis kõneles Sandri Mart oma piltide värviliseks muutmise hobist.
Kasutaja avatar
Kessel
Huviline
Postitusi: 258
Liitunud: T Nov 08, 2005 9:05 am
Asukoht: Viljandi ja harva ka Palivere

Postitus Postitas Kessel »

Selle Tallinna vanalinna pommitamise kohta üks huvitav versioon veel.
(Kunagi kusagilt ajakirjandusest kõrva jäänud)
Nimelt olla Vene luure andnud andmeid, et vanalinna majades baseeruvad suured Sakslaste väejõud ning nende hulgas viibivat ka Saksamaalt kohale tulnud suured sõjaväejuhid.
Eks siis venelased võisid ka selle jutu peale tuuri minna.
Sõda on riigi eksistentsi küsimus, elu või surma rajajoon, tee säilimisele või hukule. Selle hoolikas uurimine on paratamatu.
Kasutaja avatar
kortik
Veteran
Postitusi: 4146
Liitunud: K Nov 23, 2005 1:03 pm
Asukoht: Muistne Läänemaa

Pommitamise versioonidest

Postitus Postitas kortik »

Hommikune tervitus kõigile.

Olen ka kunagi mingist vene keelsest sõjamemuaaride raamatust lugenud, et pommitamine leidis aset sellepärast, et ühes Tallinna restoranis pidavat toimuma megasuurte Saksa juhtide nõupidamine.Ja seepärast siis tegeleti "täppispommitamisega".Kusjuures olevatki vajaminevad isikud manalateed saatnud....Samas ma ei usu, et vene luure nii halvasti töötas, et uskus muinasjutte suurtest väeüksustest ja suurtest päälikest Tallinnas.Ja mida asja neil päälikel Tallinna koguneda vaja oli??? Sõitsid Saksamaalt kohale seminari pidama??? Tegu on ikka läbi-lõhki hirmuaktsiooniga.Pigem jäljendasid Nõukogude õhujõud oma Lääne kolleege, kes Saksamaa kohal "täppispommitamisega" tegelesid.

Minu isa, kes nägi Tallinna pommitamist pealt rääkis, et loomulikult polnud seal ei mingit nõupidamist ega polnud Tallinnas selliseid väeosasid ega ladusid, mille purustamise nimel sellist suurt pommireidi ette võtta.Peale Tallinna oleks Eesti pinnal oluliselt prioriteetsemaid objekte, mille kohal tegutseda
ajalugu, ajalugu ja ajalugu...
Kasutaja avatar
KARUKE
Kasutaja
Postitusi: 27
Liitunud: R Jaan 27, 2006 8:16 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas KARUKE »

Tegelt on veel üks vene sõja-ajaloolaste poolt pakutud versioon:

Nimelt oli vene pool 1944 algul kõvasti ametis Soome sõjast väljapuksimisega. Korraldati rünnakuid Helsinkile jms.
Soomet nagu teada varustas Saksamaa, kasutades selleks muuhulgas Tallinna sadamaid ja raudteesõlmi.
Tõkestada transiiti - olevat olnud eesmärk.
Tollaste vene pommitajate PE ja IL-4 tabamistäpsus aga öösel oli nagu ta oli.
Muuseas PE- sid olevat Moskva lähistelt teele saatnud polgukomandör hr Endel Puusepp.
kass
Veteran
Postitusi: 3239
Liitunud: K Aug 24, 2005 2:07 pm

Postitus Postitas kass »

Kirjutagu midaiganes...need pesueht terroripommitamised, et moraali alla viia. Ei tea mis tähtsaid koosolekuid ja muid tramburaid Tartus, Pärnus Narvas jne toimus?
Kasutaja avatar
KARUKE
Kasutaja
Postitusi: 27
Liitunud: R Jaan 27, 2006 8:16 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas KARUKE »

No Narva oli rindelinn ja venel just pealetung käsil. Pealegi oli Narva elanikest tühi. Keda terroriseerida?
Küll aga oli samas Ivangorodi sillapea...
Huvitav oleks loogikast aru saada miks?
Ega punased nii lollid ka polnud et huupi märatseks.
Kasutaja avatar
kortik
Veteran
Postitusi: 4146
Liitunud: K Nov 23, 2005 1:03 pm
Asukoht: Muistne Läänemaa

Tallinna pommitamine

Postitus Postitas kortik »

Ja põhjuseks, et Tallinnat pommitati võis vabalt olla ka see, et Narva all Punaarmeel sugugi hästi ei läinud.Selle kasuks kõneleb ka see, et muidu oleks võinud analoogilist pommitamist korraldada ka varem, enne kui Narva all p....se läks.
ajalugu, ajalugu ja ajalugu...
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Just terrrorirünnakud need olidki. Tsiteerin Mati Õuna:

"Et murda rindel võitlevate Eesti vägede vastupanutahet, tegi Vene lennuvägi Eesti linnadele rea terrorirünnakuid"

Narva puhul oli tegu kättemaksuga.
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Narva pommitamise kohta lugege seda:

JÜRI TÕNISSON,
Narva muinsuskaitseseltsi juht

II maailmasõja aastail pommitati Narvat regulaarselt, kümneid kordi, kuid enne 6. märtsi 1944 olid need põhiliselt öised häirivpommitamised, mida sooritasid üksiklennukid, heites kõrgustest alla paarikiloseid maapinna kohal lõhkevaid pomme. Või kui sihtmärgiks olid sillad, püüti neid tabada päeval ja sööstlennult.

Kui punavägi 1944. aasta veebruaris Eesti ja Soome lähistele jõudis, algasid tugevamad õhurünnakud ka tagala linnadele. Paar päeva enne 6. märtsi oli Narva rinde kohal alla heidetud eestikeelseid lendlehti, milles ähvardati Eesti linnad maatasa teha.

Narva ründamist tuleks vaadelda võrdlevalt teiste tagala linnade öiste suurpommitamistega veebruaris ja märtsis 1944. Helsingit pommitati juba veebruaris kolm korda kümnepäevaste vahedega. Tänu soomlaste oskuslikele maskeerimisvõtetele ja desinformatsioonile ei olnud purustused linnas suured.

Teine lugu oli Tallinnaga, kus 9. märtsi õhurünnakus hävis 40% elamutest ja hukkus üle 800 inimese. Sovinformbüroo aga loetles oma teadaandes pool tosinat Tallinnas rünnatud tööstusettevõtet ja muud strateegilist objekti, mida tegelikult ei pommitatudki. Pommitati ka Tartut, Rakveret, Kiviõli ja Jõhvit. Nende pommitamiste peamiseks eesmärgiks oli elanikkonnas paanikat tekitada, need olid tõelised terrorirünnakud. Nende õhurünnakute iseloom näitas, et nõukogude võim käsitas Eestit kui vaenulikku sõdivat riiki – polnuks ju muidu olnud mingit õigustust peagi "vabastatava" liiduvabariigi pealinna elamurajoonide hävitamiseks!

Sõjaline efekt puudus

Narva pommitamine aga erines mitmeti teiste nimetatud linnade ründamisest. Esiteks motiivi poolest. Siin ei saanud rünnak olla suunatud elanike mõjutamisele, sest inimesed olid juba jaanuaris ja veebruaris evakueeritud. Ka sõjaline motiiv oli nõrk: linnas paiknesid vaid Jaanilinna sillapead tagavad üksused, n-ö logistika, kelle meeskonnad olid kindlalt varjunud suuremate hoonete keldritesse.

Et rünnak olulist sõjalist efekti ei saavutanud, nähtub ühe Narva linna kaitsnud (Nordlandi) diviisi inimkaotuste võrdlemisest: 6., 7. ja 8. märtsil olid need vastavalt neli, neli ja kaheksa meest! Igatahes polnud õhurünnakuks kasutatud jõud mitte mingis mõistlikus vahekorras võimaliku saavutatud taktikalise eduga.

Pommitamine "unustati"

Sovinformbüroo teatas Narva pommitamisest lakooniliselt: "Rünnati raudteesõlme ning sellele järgnesid suured plahvatused." Tegelikult oli Narva raudteesõlme kasutamine lõpetatud juba veebruari algul. See oli ka ainuke teade Narva pommitamisest ning hiljem "unustati" seegi.

Iseloomulikuks näiteks on 1984. aastal "ajaloolase" Krivošejevi ja Kostini sulest ilmunud raamat "Bitva za Narvu", kus on peatükk lennuväe tegevusest Narva rindel. Selles peatükis puuduvad teated mingisugusestki lennutegevusest Narva kohal 6. ja 7. märtsil. Küll aga kirjeldatakse 8. märtsil toimunud ägedaid õhulahinguid, milles olevat alla tulistatud 55 Saksa lennukit (!?). Nii salati Narva märtsipommitamist nõukogude aja lõpuni. Vähe sellest, veel 1990. aastatel ilmusid kohalikus ajalehes mõnede erupolkovnikute raevukad artiklid "laimu" vastu, nagu oleks Nõukogude lennuvägi Narva hävitanud.

Millest selline "tagasihoidlikkus" või "häbelikkus"? Just siit tulebki salastamise motiivi otsima hakata! Võib välja pakkuda järgmise seletuse. Veebruari algul, Leningradi alt paanilise pagemise päevil, oli Saksa pioneeriüksus õhkinud Ivangorodi linnuse lääneseina ja osa torne. Et linnuse õhkimine toimus n-ö vastaspoole nina all, ei saanud see jääda neile märkamatuks.

Korrati Kiievi pretsedenti

Esimeste sõja-aastate ebaedust vapustatuna oli Stalin "avastanud" Vene impeeriumi ajaloo ning hakanud rahva moraali tõstmiseks ülistama tsaaride võite läände tungimisel. Seega võis Ivan III rajatud Ivangorodi linnuse purustamine vaenlase poolt Nõukogude Liidu poliitilist juhtkonda tõsiselt huvitada.

Teades Ivangorodi linnuse purustamisest ning nähes nüüd juba kuu aega käeulatuses olevat, ent kättesaamatuks osutunud ja vihatud Saksamaad sümboliseeriva Euroopa linna tornidega siluetti, võis mõne propagandameistri peas tekkida idee korrata 1941. aastal Kiievis edukalt loodud pretsedenti – hävitada vaenlase käes olev kultuurimälestiste kompleks näiliselt vastase enda kätega. Teatavasti süüdati Kiievi Petšorskaja Lavra keldritesse jäetud lõhkelaengud raadio teel paar nädalat pärast seda, kui sakslased olid linna vallutanud.

Nii pommitatigi kahel ööl järjest: 6. märtsil põhiliselt Narva linna raudteest põhja poole jäävat osa ning 7. märtsil Kreenholmi linnaosa. Heideti segamini süüte- ja lõhkepomme, nii et süttisid isegi vanalinna kivihooned. Kasutati nii suure kaliibriga süütepomme, et kokku varisesid näiteks Rootsi toomkiriku ja keskaegse linnakiriku meetripaksused müürid.

Pommitati madallennult, see tähendab mitte huupi, see seletabki, miks sillad ja Kreenholmi vabrikud pihta ei saanud. Ilmselt ei olnud allaheidetud pommide hulk väiksem kui paar päeva hiljem Tallinnale heidetud pommikogus. Ka Narvat pommitanud lennukite arvu on hinnatud kahesajale. Lisaks öistele õhurünnakutele oli linn päeva ajal pideva kahuritule all.

Mitu kärbest ühe hoobiga

Narva hävitamisega saavutati korraga mitu eesmärki. Esiteks loodi võimalus süüdistada vaenlast ajaloolise linna barbaarses hävitamises. Selle oletuse kinnituseks on 1946. aasta Narva varemete 145 fotost kokku pandud ning eesti-, vene- ja ingliskeelsete allkirjadega album, mis oli kokku pandud süüdistusmaterjalina Nürnbergi sõjaroimarite protsessile esitamiseks.

Teiseks hävitati jäädavalt üks bolševistliku ideoloogia seisukohalt mitte ainult väärtusetu, vaid ka vaenulik kultuurimälestis. Ja lõpuks – kuid mitte vähemtähtsa asjaoluna – saavutati seda, et tulevases strateegiliselt ülitähtsas tuumatooraine tootmise piirkonnas tekkis etniliselt puhas ala. Ei ole saladus, et alates 1943. aastast tegeldi Nõukogude Liidus pingeliselt aatomipommi loomisega, kuid tuumatooraine, s.o uraanimaagi leiukohti oli väga vähe teada. Eesti uraani sisaldava diktüoneemaargilliidi varud olid aga küllalt hästi tuntud. Puurimistööd Kirde-Eesti rannikul algasidki viivitamatult pärast ala hõivamist 1944. aasta sügisel.

Vaja oleks ajaloolaste uurimusi

Niisiis oli tõenäoliselt juba enne linna pommitamist kästud see surnuks vaikida. Aga kuidas oli linna hävitamist pealt näinud tunnistajatega? Tsiviilelanikkonna näol tunnistajad peaaegu puudusid. Sakslased ei tulnud arvesse. Luuga jõe joonel paiknenud Eesti korpuse poliittöötajail aga n-ö kästi mäletada, et nad olevat 7. märtsi asemel juba 3. märtsil Narva kohal suitsupilvi märganud. Need pidid tõestama linna hävitamist sakslaste poolt.

Sellega on ühe Eesti linna hävitamise motiivid tõenäolised, kuid nende kinnituseks puuduvad arhiiviandmetel põhinevad ajaloolaste uurimused. Kui ka Venemaa sõjaarhiividele oli juurdepääs arvatavasti raskendatud, siis Saksamaa vastavatesse asutustesse pääsemiseks ei tohiks nüüd küll takistusi olla. Viimastest võiks vähemasti leida üksikasjalikumaid andmeid 6. ja 7. märtsi õhurünnakute ulatuse ning Saksa poole kaotuste kohta.

Meie ühiskondlikus kokkuleppes võiks aga sisalduda punkt Eesti lähiajaloo uurimise hädavajalikkuse kohta, sest teatavasti pole sellel, kes minevikku ei mäleta, ka tulevikku.

Laupäev, 6.03.2004
kass
Veteran
Postitusi: 3239
Liitunud: K Aug 24, 2005 2:07 pm

Postitus Postitas kass »

Ega punased nii lollid ka polnud et huupi märatseks.
Küll nad olid :wink:
Dokumentaalideski on Punaarmee sõdurid tunnistanud, et kui jõudsid Euroopasse märatseti ja lasti/peksti korteri sisustusi sodiks puht sellepärast, et ei oldud sellist "luksust" milles Euroopa buršuid elasid uneski nähtud. Viha ja kadedus.
Ja mälus on kusagilt raamatust ka jutt, et ei olnud seal Narva linnas otseselt ka teab mis suuri sõjaväe üksusi, et need olla paiknenud linna ääres :? Kes teab täpsemini parandagu.
Kasutaja avatar
Niederland
Veteran
Postitusi: 1957
Liitunud: P Dets 11, 2005 6:25 pm
Asukoht: Armee-Abteilung Narwa 1944

Postitus Postitas Niederland »

Ja mälus on kusagilt raamatust ka jutt, et ei olnud seal Narva linnas otseselt ka teab mis suuri sõjaväe üksusi, et need olla paiknenud linna ääres Kes teab täpsemini parandagu
kass! Loe eelnev artikkel läbi :!:
kass
Veteran
Postitusi: 3239
Liitunud: K Aug 24, 2005 2:07 pm

Postitus Postitas kass »

KUI MA HAKKASIN POSTITUST KIRJUTAMA SIIS SEDA ARTIKLIT VEEL EI OLNUD!
Kasutaja avatar
KARUKE
Kasutaja
Postitusi: 27
Liitunud: R Jaan 27, 2006 8:16 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas KARUKE »

Niederland kirjutas:Narva pommitamise kohta lugege seda:

IKiviõli ja Jõhvit. Nende pommitamiste peamiseks eesmärgiks oli elanikkonnas paanikat tekitada, need olid tõelised terrorirünnakud. Nende õhurünnakute iseloom näitas, et nõukogude võim käsitas Eestit kui vaenulikku sõdivat riiki – polnuks ju muidu olnud mingit õigustust peagi "vabastatava" liiduvabariigi pealinna elamurajoonide hävitamiseks!

Ikka otsin loogikat ja otstarbekust selles tegevuses.
Milleks on vaja külvata paanikat vastase lähitagalas mida peatselt "vabastama" hakati?
Selleks, et elanikkond vastupanule kihutada?
Venelastel oli vaid mõnikümmend PE raskepommitajat ja riskida nende paarikümmnega sedavõrd kahtlase eesmärgi nimel?
Terrorirünnakute võimalus pole muidugi üldse välistatud sir Artur Harris (kui õigesti mäletan) oli sihukese asja kõva ideoloog.
Aga sel oli mõtet sügaval tagalas asuvate vastase suurlinnade puhul.
Viha ja kättemaks võib asja seletada lumpenist sõduri puhul.
Aga seltsimehed kindralid mitte 1941, vaid ikkagi 1944?
Sõda on ju väga praktiliste inimeste töö.
Kasutaja avatar
KARUKE
Kasutaja
Postitusi: 27
Liitunud: R Jaan 27, 2006 8:16 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas KARUKE »

Samas räägib terrorirünnaku versiooni kasuks nn "laskemoona" valik.
Raskeid, koguni 5 tonniseid pomme mis tuli PE pommitaja alla riputada (lennukisse ei mahtunud) pidi kasutama ikka väga raskete purustuste tekitamiseks.
Tulevad meelde kohe saksa allveelaevade angaarid ja "Tirpitz".
Sellise moona pluss veel süütepommid eesmärk võis olla ainult laushävitamine.
Seda Tallinna puhul.
Rakvere, Tartu, Kiviõli jms olid tõesti raudteesõlmed ja pomme visati sinna ka teistsuguseid.
Arvan, et seletus peitub vene asja-ajamise omapäras, palju asju tehti plaani täitmiseks, et oleks kõrgemate ülemuste ees mida laulda ja oma ebaedu rindel õigustada.
Vaevalt Joss oma kindralite peakesi Narva rinde eest silitas.
Ju oli vaja saavutusi.
Mis sellest, et arulagedaid.
Kasutaja avatar
KARUKE
Kasutaja
Postitusi: 27
Liitunud: R Jaan 27, 2006 8:16 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas KARUKE »

Ja võiks välja käija veel ka nn "Müstilise" stsenaariumi:

Venelased kasutasid Tallinna pommitamisel ekstraordinaarseid 5000kg pomme mille toimetasid kohale ainult kõrgemale ülemjuhatusele alluvad PE-8 tüüpi ülikaugpommitajad.
Milleks oli vaja nii "kõrgetasemelist" spetsiaalpommidega reidi?

Võibolla oli Tallinnas ikkagi mingi "eriline" sihtmärk mida spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud pommidega tabama tuldihttp://users.tkk.fi/~andres/m44/m44_5t.htm
Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”