AUVERE lahing

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Laar lisab oma raamatus ka kaardi.
Laar Sinimäed 3kaart.jpg
Nagu näha on märgitud Auvere suunale kõigepealt Kauschi grupp ja siis tulevad riburada eestlaste üksused!
Väljavõte Toe Nõmme ettekandest
Toe Nõmm.jpg
Siin on lugu selline, et Saksa lahingupäevikutes jookseb üksus nimega kampfgruppe Kausch aga Riipalu "kampfgruppet" seal ei ole!
Märgitud on lihtsalt 45. rügement Riipalu juhtimisel.
Kaardi koostajad ei ole ilmselt aru saanud, kus mingi üksus asus ja kes - kellele allus?
Püüame siin veidi selgust saada!
Riipalu oma raamatus kirjutab, et tema 45. rügemendile allutati 20. füsiljeepataljon ja kaks kompaniid rünnakpioneere.
Saksa kaardile on 45. rügemendi lõiku märgitud siiski ainult kolm üksust - 20. füsiljeepataljon, 45./I ja 45./II
Vasakul tiival (kaarti vaadates paremal) asuva Kauschi grupi moodustavad samuti kolm üksust - 11. SS-Pioneerpataljon (need peaksidki olema Riipalu mainitud rünnakpioneerid), Rott`i üksus (vene allikates штурмовой дивизион ), mis peaks olema O.Stuf. Rudolf Rotti 11. Pz. Abteilungi 1. kompanii ja 47./I - Soodeni pataljon.
Saksa kaart 25. juulist 1944.
Rügementide alad tähistasin kollaste kolmnurkadega.
25 juuli.jpg

Paluks nüüd arvamusi!
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

RR.jpg
RR.jpg (113.85 KiB) Vaadatud 17057 korda
O.Stuf. Rudolf Rott
SS-Obersturmbannführer_Harald_Riipalu,_SS-Obersturmbannführer_Paul-Albert_Kausch,.jpg
SS - O.Stubaf. Harald Riipalu ja SS - O.Stubaf. Paul-Albert Kausch peale Auvere sündmusi Sillamäel

Ja lõpuks R. Võsaste poolt kirjapandu Auvere lahingu kohta.
Saksa arhiivide andmed on näitlikult ära toodud, vene poole omi ei mainita.
R Võsaste.jpg
R Võsaste 2 tekst.jpg
R Võsaste 3.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

24. juuli 1944.
Jõudude vahekord.

Riipalu 45. Rügement

Pataljon I/45. – H.Stuf. Paul Maitla

Pataljon II/45. – H.Stuf. Erik Kiisk
E K.jpg
E K.jpg (17.74 KiB) Vaadatud 16941 korda
Mõlema 45. Rügemendi pataljoni kohta on saksa sõjapäevikutes märge mittelstark, ehk keskmine, mis peaks edasi andma üksuse võitlusvõimet.
Riipalu andmetel oli kahes pataljonis kokku 1700 meest, seega 850 kummaski.
Vanamõisa all vangivõetud I /45. pataljoni sõduri sõnul olnud kompaniid aga 90 mehelised!

20. füsiljeepataljon (endine „Narva“) – H.Stuf. Hans Wallner
Sõjapäevikus märkega stark - tugev.
Pataljon oli enne rindele toomist värskelt komplekteeritud ja selle koosseisu kuulus peale vanade narvakate (100 -150meest) ka 600 täienduseks toodud meest, seega võis arvuliselt pataljonis olla umbes 700 - 800 meest.
Riipalu kirjutab, et temale allutati ka kaks kompaniid rünnakpioneere, kui nüüd vaadata 25. juuli saksa kaarti, siis kahjuks eraldi kompaniisid sellele märgitud ei ole ja vähim märgitud üksus on pataljon.

Samas on I/45. vasakpoolne naaber 11. SS-Pioneerpataljon, mis kannab saksa sõjapäevikutes ka gruppe Bunse nimetust.
Diviisi „Nordland“ 11. SS-Pi.Btl. – O.Stubaf. Fritz Bunse.
Fritz Bunse.jpg
Fritz Bunse.jpg (33.27 KiB) Vaadatud 16941 korda
Sama pataljoni pioneeride poolt taastatud Narva jõe sild kandis Bunse nime.
Bunse Brücke on kõrvalteemas jutuks olnud.

Järgmine üksus Bunsest Narva poole on märgitud lihtsalt Rott, siin peaks olema tegu „Nordland“i tanki Abteilungiga, mille esimese kompanii komandör oli H.Stuf. Rudolf Rott. Sissekande järgi sõjapäevikus on 11. SS-Pz.Abt. märgitud durchsehn – keskmise võitlustasemega ja infanterie eingesetzt – seega tegev jalaväeüksusena!

Rottist edasi tuleb 20. Relvagrenaderide Diviisi 47. Rügemendi I pataljon Stubaf. Georg Soodeni juhtimisel.
I/47. Oli värskelt komplekteeritud ja on tähistatud märkega starke - tugev.
Väidetavalt viidi autotranspordiga Sinimägedesse 27. juulil I/47. koosseisus – 450 meest, ühes teises allikas pakutakse pataljoni koosseisuks ka 700 meest!
Kuidagi tundub see number (450) väga väike ühe äsjaformeeritud ja ilma väljalangemisteta pataljoni kohta!
Eesti 20. Relvagrenaderide diviisi isikkoosseis oli 24. juuli seisuga 15.682 meest, neist kuulus rivikoosseisu 12.322 ja jalaväe rindeüksustesse 4433 meest. (andmed ilma pataljonita III/47.)
Juulis 1944. oli diviisis 8 jalaväepataljoni (füsiljeerid kaas arvatud) , mis teeks keskmiseks arvuks 554 meest pataljoni kohta, pluss raskekompanii.
Seega tuleks keskmise pataljoni isikkoosseisuks umbes 700 meest.

Soodeni vasakul tiival paiknes nõrga võitlustasemega ( schwaches) Btl. (verst. SS-Sturmkp. (b.) 103) , aga see üksus jääb juba rindelõigust välja ja Auvere lahingutes ei osalenud.

Paluks nüüd huvilistel täiendada ja parandada.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Saksa poole positsioonid ja üksuste asetus lahingu alguses
Rügementide vastutusalad - 45. rügement ja Kampfgruppe Kausch on toonitud vastavalt sinise ja rohelisega.
leppemärgid.png
leppemärgid.png (36.46 KiB) Vaadatud 16913 korda
saksa pool.jpg
Vasakult paremale - 11. Ida-Preisi jalaväediviisi 23. rügemendi I pataljon - 20. füsiljeepataljon - II/45. - I/45. - 11. SS-Pi. Btl. - Rott - I/47. - SS-St.Kp. (b) 103 "Nordlandi" 23. rügemendi alluvuses.
Huvitav on siinjuures märkida, et vene sõjapäevikutes mainitakse lahingu käigus vangivõetud 4 trahvikompanii sõdurit! Kas aeti segi pioneeridega või olidki 103 kompanii sõdurid, ei oska öelda?
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Kui Riipalu ja saksa lahingupäevikud annavad 24. hommikul kell 5.00 alanud tulelöögi kestuseks 3 tundi, siis vene allikates jookseb esiteks Moskava aeg, seega algab nende järgi suurtükitule ettevalmistus kell 6.00 ja kestab täpselt kaks ja pool tundi.
8.30 lähevad vene jalaväeosad tankide toetusel rünnakule.
Vene 120 laskurdiviisi poolt vaadatuna on lahingurivistus järgmine:
Esimeses ešelonis lähevad diviisi lõigus lahingusse laskupolgud 289 ja 543, diviisi kolmas jalaväepolk numbriga 538 on lahingujulgestuses.
0024.jpg
Mõlemas ründavas polgus oli kolm pataljoni. Lisaks jalaväele lähevad esimeses laines rünnakule miiniväljadesse läbipääsud rajanud sapöörid, jalaväe järgi tulevad 82 tankipolgu tankirood (10 tanki) ja 1811 iseliikuvate suurtükkide polgu üks patarei (4 liikursuurtükki)
289 laskurpolgu vasakul tiival läheb Parkoja suunal rünnakule 256 Laskurdiviisi 937 laskupolk.
Ööl enne rünnaku algust on 256 LD 422 sapööripataljon üles võtnud oma miiniväljad kahe ja poole kilomeetri pikkusel rindelõigul.
256 LD lõigus läheb rünnakule ainult jalavägi, kuna rasketehnikat soisel pinnasel kasutada ei saa.

Rünnaku esimeses laines saadab Punaarmee 5 kaitseloleva pataljoni vastu 9 või 10 oma jalaväepataljoni.

Peasuunal Auvere tugipunkti ründava 120 jalaväediviisi isikkoosseis on 23. juuli seisuga - 5114 punaarmeelast, kelle relvastuses on 2616 vintpüssi, 1265 püstolkuulipildujat, 163 kergekuulipildujat, 81 raskekuulipildujat, 91 miinipildujat ja 63 suurtükki.

Vaenupoolte asetus ja üksuste paiknemine lahinguväljal enne rünnaku algust.
24 juuli enne algust.jpg
Kaardi põhjana on kasutatud tänapäevast aerofotot.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

20. füsiljeepataljoni rindelõigus ründas Punaarmee 256. Laskudiviis. Diviisi kõik kolm laskurpolku olid rindel ühes ešelonis. Rünnaku pealöök oli suunatud diviisi rindelõigu paremale tiivale – Parkoja suunal.
20. füsiljeepataljoni suhtes langes seega rünnak vasakule tiivale, mis vastab ka lahingus osalenute mälestustele.

24. juulil kell 9.00 lähevad 256. Laskurdiviisi 934., 930. ja 937. laskurpolk rünnakule, kuid satuvad füsiljeeride kergerelvade, tulepunktide ja tagalast pataljoni positsioonide ette tõkketuld andvate suurtüki- ja miinipildujapatareide marulise tule alla.
Vene rünnakulaine heidab maha eikellegimaale enne vastase palissaadideni jõudmist.
Diviisikomandöri käsul veeretatakse eesliinile suurtükid, mis otsesihtimisega hakkavad füsiljeeride kaitsevalli ja palissaade tulistama. Peale tulelööki murrab jalavägi paremal tiival kaitsevalli sisse, kuid hävitatakse selle joonel ja edasi ei pääse.
124. Laskurkorpuse poolt 24. juulil ettevõetud viimane rünnak algab õhtul kell 20.00
Paraku üksused edu ei saavuta ja on ööseks tagasi oma lähtealadel.

25. juulil peale tund ja kakskümmend minutit kestnud tulelööki lähevad 124. Korpuse allüksused uuesti rünnakule, kuid kannavad vastase kerge- ja raskerelvade tules suuri kaotusi ja edu ei saavuta.

Korpuse väed (48. ja 256. laskurdiviisid) kaotasid kahepäevastes lahingutes (24. ja 25. juuli) 850 meest surnute ja 1530 haavatutena ja püstitatud lahinguülesannet ei täitnud.
Eeltoodud kaotused on kahe diviisi peale kokku, kui palju nendest 20. füsileepataljoni arvele jäi, ei oska arvata!

Andmed võetud Punaarmee 124. Laskurkopuse sõjapäevikust.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Punaarmee 120. laskurdiviisi 543. ja 289. laskurpolgu lahingutegevus 24. juulil.

543. laskurpolgule on toetuseks antud rood tanke (10 masinat) 82. tankipolgust, patarei iseliikuvaid suurtükke (4 masinat) 1811. iseliikuvate suurtükkide polgust, üks patarei kergesuurtükke 79. kergesuurtükiväebrigaadist ja rood sapööre 328. üksikust sapööripataljonist.
Esmaseks lahinguülesandeks vallutada Uuemõisa ja jõuda Uuemõisa oja joonele.

289. laskurpolk koos divisjoni kergete suurtükkidega 79. kergesuurtükiväebrigaadist (ilma ühe patareita) ja koos 201. laskurdiviisi suurtükkide ja miinipildujatega alustab rünnakut ülesandega vallutada Auvere ja jõuda välja Saksavärava joonele ja järgnevalt koos naaberüksustega 201. laskurdiviisist arendada rünnakut raudteetammi suunal.

538. laskurpolk, paikneb Suuresorus moodustades diviisi reservi ja olles samas diviisi parema tiiva kaitses, kui vastane peaks tankidega läbi murdma.

Kell 8.30 lähevad laskurpolgud rünnakule, ületavad eikellegimaa ja tungivad 45. rügemendi I ja II pataljoni ja 11. SS-pioneerpataljoni eesliini kaevikutesse ja arendavad edasitungi teise kaevikuliini suunas.
II/45. paremat tiiba ründab 3/289., I/45. positsioone Auvere ja Vanamõisa ees 1/289., 2/289. ja 3/543.
11. SS-pioneerpataljoni 543. laskurpolgu 1 ja 2 pataljon.

Lisan tänapäevase aerofoto pealekantud talu- ja kohanimedega, mis peaks hõlbustama lahingu käigu jälgimist.
kohanimed.png
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Kuna Riipalu tõmbas enne rünnaku algust jalaväeüksused vaenlase poolt sisselastud eesliini kaevikutest välja, kulges rünnaku algus vene poolele tõrgeteta.
Huvitav on ka see, et kuni esimeste vangide võtmiseni lahingu käigus ei teadnud vene väejuhatus saksa poolel toimunud üksuste vahetusest, kaartidele on märgitud 20. füsiljeepataljoni lõiku 11. jalaväediviisi 44. rügement ja 45. rügemendi ja Kauschi grupi alale 61. jalaväediviis.

Kell 15.00 olid 120. laskurdiviisi allüksused jõudnud järgmistele positsioonidele:
3/543. pataljon Vanamõisa alal ja arendab pealetungi kirde suunas.
1/543. lagendikul Vanamõisast idas
2/543. liigub idasuunas Kulgu jõe (oja) joonel.
3/289. Vallutab nimetu kõrgustiku 32,3
1/289. jõuab Auvere – Lipsu teeristi
2/289. jõudnud joonele 300-400 meetrit Lipsust lõunas.
24 PÄEV.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Lahingu käigus võeti punaarmeelaste poolt vangi 6 sõdurit 45. rügemendist.
I/45. rügemendi vangivõetud sõduri sõnul kaitses Vanamõisa I/45., nendest lääne pool oli positsioonidel II /45. ja edasi 20. füsiljeepataljoni kaitselõik.
45. rügemendi kompaniid on vangide sõnul keskmiselt 90 mehelised!

Varus olnud 538. laskurpolgu kaks pataljoni mehitavad kaevikuliini 543. ja 289. laskupolkude rünnaku algpositsioonidel, kolmas pataljon jääb Suuresorus paigale.

Venelaste sõnul piiras madal ja pehme maastik soomustehnika kasutamist. Väidetavalt jäi kümnest tankist viis kinni enne eesliini kaevikujoone ületamist, viis tanki jõudsid välja põõsastikku , mis asus 250 meetrit punktist 32,3 idas. Sealt toetati oma jalaväelasi suurtüki- ja kuulipildujatulega. Osadel liikursuurtükkidel õnnestus välja jõuda Vanamõisast kirde ja ida suunas ja anda sealt jalaväele tuletoetust.

Vene lahingupäevikud ei kajasta kaotatud soomustehnikat. Jutt käib ümmarguselt mülgastesse kinnijäänud tankidest ja liikursuurtükkidest. Kirjapandu järgi osutas saksa pool raevukat vastupanu, tulles vasturünnakule kuni 200-300 mehelistes gruppides 5-8 tanki toetusel.
Päeva jooksul toimusid vasturünnakud algusega kell 14.00, 14.30 ja kell 15.50 punkti 32,3 suunal.
16.20 löödi tagasi saksa poole kompanii suuruse üksuse rünnak, mis pandi toime 6 tanki toetusel Uuemõisa suunalt. Lahingu käigus võeti vangi 4 sõdurit 11. SS-Diviisi Nordland 11. trahviroodust!
Siin ongi mõttekoht, kuna Uuemõisas asusid 11. SS-pioneerpataljoni kompaniid, kas vene piissar midagi segi ei ajanud?

Vene kaartidele on märgitud saksa poole vasturünnakud, neist suurim Auvere suunal 12-14 tanki (siin ei ole vist vahet tehtud tankidel ja Stugidel) toetusel kell 14.00 – 16.00
Teine rünnak metsatukka Vanamõisa suunal 3 – 4 tanki toetusel kell 14.00 ja kolmas rünnak Uuemõisa suunast 3 tanki toetusel.

Vanamõisa all vedeleb tänaseni hulk stugide raudhülsse.

Kella 19. 00 oli vastase vasturünnakute tulemusel 1/289., 3/289. ka 3/543. surutud tagasi oma esialgsetele positsioonidele.
Maaalalist edu saavutanud pataljon 2/289. kaevus Tulsi talust ida suunal ja 1/543. Vanamõisast lõunasse suunduva tee idaküljel.

20.00 koostöös kahe laskurpolgu allüksustega 201. jalaväediviisist lähevad 120. diviisi pataljonid uuesti rünnakule, et taastada päevase rünnaku käigus saavutatud edu - vallutada Vanamõisa ja Lipsu, kuid kannavad suuri kaotusi ja edu ei saavuta.
Sellega piirdub 24. juuli lahingutegevus 120. laskurdiviisi ründelõigus.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

25. juuli
120. laskurdiviisile püstitatud lahinguülesanded on järgmised:

543. laskurpolk koos 3/538. pataljoni ja 328. sapöörpataljoni ühe roodu ja divisjoni kergete suurtükkidega ründab ja vallutab Uuemõisa ja kindlustub.
289. laskurpolk koos operatiivses alluvuses oleva 2/538. pataljoniga, 82. tankipolk ja kaks patareid 1811. Iseliikuvate suurtükkide polgust, koos divisjoni kergete suurtükkide ja 5. üksiku trahvirooduga ründab ja vallutab Vanamõisa – Auvere tugipunkti ja jõuab Suuresaare – Hirmuse piirkonda.

Siin ei saa aru, kui suurearvulise üksusena 82. tankipolk rünnakule läheb, eelmisel lahingupäeval kandis polk kindlasti kaotusi ja kas saadeti lahingusse kõik masinad või ainult mingi osa nendest, jääb selgusetuks!
82. tankipolk koosnes kolmest keskmiste tankide (T-34-76) roodust, igas roodus 10 lahingumasinat ja ühest kergetankide (T- 70) roodust, milles oli 7 masinat.
Täiskoosseisulisel 82. Tankipolgul oli kokku 39 (32+7) lahingumasinat.

Liikursuurtükkide patareid koosnesid neljast lahingumasinast, seega võiks lugeda liikursuurtükkide koguarvuks 8 masinat?
Täiskoosseisulisse 1811. liikursuurtükkide polku kuulus 21 iseliikuvat suurtükki СУ-76.


1/538. pataljon jääb reservi ja hävitab vajadusel vastase läbimurded, sellega tagades laskurpolkude 543. ja 289. eduka rünnaku.

Kell 8.20 peale 20 minutilist suurtükitule ettevalmistust läksid 120. laskurdiviisi allüksused rünnakule, kuid põrkusid vastase marulisele vastutulele ja edu ei saavutanud.
543. ja 289. polk ründasid päeva jooksul kolmel korral, kuid vastase tule survel suruti tagasi oma lähtepositsioonidele.

Saksa pool andis oma suurtükkidega Hundinurgas ja Repnikus, miinipilduja- ja suurtükipatareidega Vanamõisast idas ja Viiendist 25. juuli kestel väga tugevat vastutuld.
Kokku loetleti 16 patarei aktiivsust, neist 4-150 mm ja 4-105 mm., mis andsid lakkamatut tuld punaarmee positsioonide, suurtükipatareide ja juurdepääsuteede pihta.
Saksa poolelt on päeva jooksul tulistatud välja 2000 erinevas kaliibris mürsku ja miini.
Vene vägede rünnakute alguses on täheldatud 30 erineva vastaspoole tulepunkti aktiivsust.

Kahepäevaste lahingute tulemusel hõivas Punaarmee eikellegimaa ja kaevus saksa esimese kaitseliini ees, sisulist maaalast edu ei saavutatud.

Vene kaart kannab pliiatsimärget 26. juuli kell 5.00
062.jpg
Sellele kaardile on märgitud esmakordselt iseliikuvad suurtükid ja tankid, lisaks vasakul 201. laskurdiviisi 191. polgu 1 pataljon.
See on siis viimane üksus, mis vene poolel Auvere lahingus osales ja mille lahingutegevusele saab pilku heita.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

24. juuli
Öösel kell 2.00 on rünnakuvalmis ka teise 117. Laskurkorpuse koosseisu kuuluva – 201. Laskurdiviisi allüksused.
201. laskurdiviisis on seisuga 23. juuli 1944. - 4994 meest, 63 suurtükki, 108 miinip., 66 tankipüssi, 109 autot ja 301 hobust.

92. laskurpolk paikneb metsas Kärekonnast lõunas ja 191. laskurpolk Lauakingust lõunas asuval alal.

Peale üldrünnaku (8.30 vene aja järgi) algust ja esimeses ešelonis asuvate 289. laskurpolgu allüksuste edasiliikumist asub kell 9.20 eesliikuva polgu vasakult tiivalt rünnakule 191. laskurpolk, kuid jõuab ainult vastaspoole palissaadideni ja on sunnitud tapvas turmtules maha heitma.
92. laskurpolgu pataljonid jõuavad Liivakünka joonele.
191. laskurpolgu allüksuste rünnakud olid suunatud II/45. kaitselõiku.
Vangivõetud 45. Rügemendi sõduri jutu järgi on vastas eestlaste jalaväe- ja saksa suurtükiväeüksused.
Kaitse on üles ehitatud sügavuti ja mitmes ešelonis.

Peale ebaõnnestunud otserünnakuid viiakse ette sapöörid, kes saavad ülesande rajada jalaväele läbipääsud vastase palissaadides ja kaitseehitistes. Öise rünnaku tarbeks tuuakse eesliinile 191. laskurpolgu 3 pataljon, ülesandega teha kindlaks vastase kaitseehitiste iseloom ja asetus, ning vallutada Lipsust põhjas asuv Viiendi.
Öine lahingutegevus vene poolele paraku edu ei too.

25. juuli
Uue lahingukäsu järgi peab 92. Laskurpolk koostöös 98. tankipolgu ja ühe roodu tankidega 81. tankipolgust vastase välja lööma Sildojalt.
201. laskurdiviisi allüksuste paiknemine lahinguväljal:
00000064.jpg
98.üksikus tankipolgus oli ainult kaks roodu tanke, seega koos polgukomandöri masinaga 21 T-34-76 lahingumasinat. Kui lugeda juurde 81. tankipolgu üks rood tanke – 10 masinat, saame jälle tankide koguarvuks 30 (vaevalt tankipolgu komandör oma masinaga lahingusse tormas!), nagu mainivad saksa allikad!

Tankid ründavad Eapõllu - Oravamäe joonel suunaga Auvere - Lipsu teerist.

Peale 20 minutilist raskerelvade tulelööki kell 8.20 ründavad laskurpolgud 92. ja 191. eestlaste positsioone, kuid rünnak jookseb kinni vastase tugevas suurtükkide ja miinipildujate koondtules. Saksa pool hoiab vene positsioone ja juurdepääsuteid pideva suurtüki ja miinipildujate tule all, vene suurtükipatareide positsioone pommitavad JU-88 pommitajad.

26. juuli
Kell 1.10 annab diviisikomandör uue lahingukäsu.
Kell 6.30 lähevad allüksused rünnakule ülesandega vallutada Auvere jaam, murdes raevukalt vastase kaitse, tormavad…
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Saksa lahingupäevikud on Auvere lahingut puudutavas teabes väga napisõnalised, rohkem rõhutatakse Sirgala ja Sooküla, kui Auvere suunda.
Täpsemaid kirjeldusi sisaldanuks III Soomuskorpuse ja lahingus osalenud diviiside päevikud, kahjuks neid aga ei ole.

Väljavõtteid saksa raportitest, mis puudutavad Auvere lahingut.

Peale kolm tundi kestnud turmtuld ründas vaenlane laial rindel 2. Grenaderirügemendi, 20. Füsiljeepataljoni ja Kauschi grupi positsioone.
Lipsu teel vaenlase jalaväediviisi rünnak 30 tanki toetusel tagasi löödud.
11. Ida-Preisi jalaväediviisil 800 meest välja langenud (surnud ja haavatud kokku), 45. rügemendil suured kaotused.
Esile tõstetakse 45. rügemendi ülemat Riipalu, lahingugruppide juhte Kauschi ja Bunset ning von der Marwitzit 11. jalaväediviisist
.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Loetu põhjal võib öelda, et vaidlus Auvere lahingu toimumispäevast, kas 24. või 25. juuli, ei vii kuhugi!
Lahing toimus mõlemal päeval.
Vene andmetel rakendati teisel lahingupäeval isegi rohkem soomustehnikat, kui esimesel.

26. juuli pidi saama vene väejuhatuse silmis otsustavaks lahingupäevaks, kus lõpuks murtakse vastase rinne.

120. diviis koosseisus : 144. ja 258. miinipildujapolk, 596.,871., 380. kergesuurt. polk, 79. kerge suurtükiväebrigaad, 82. tankipolk (ilma ühe rooduta), 1811. isel. suurt. polk (ilma kahe patareita) ja 5 üksik trahvirood. Alustavad rünnakut.
Diviisi üksused viivad läbi ümbergrupeeringu. 543. ja 538. jalaväepolgud ilma 1/538. ja 3/289. pataljonideta jäävad reservi, olles valmis tagasi lööma vastase rünnakud Kaevu - Uuemõisa - Hirmuse – Vanamõisa suundadelt, kindlustades diviisi parema tiiva kaitse.

Paraku avastab luure kell 3.00 , et vastane tõmbab oma vägesid välja, jättes katteosadeks automaaturid ja üksikud tankid.
Venelased tormavad kohe rünnakule ja jõuavad 5.30 teise liini kaevikutesse, kell 6.00 ollakse väljas Vanamõisas, punktis 32,3 ja Auveres.
Kell 7.00 on punaarmeelased Uuemõisas ja kell 9.00 Sildoja teel.
Kell 16.30 piiravad diviisi allüksused Repniku metsavahi ruumis sisse vastase 300 mehelise üksuse.
Tulevahetuse käigus grupp hävitatakse, vangi võetakse 113 sõdurit.


201. laskurdiviis

26. juulil kell 1.00 annab diviisikomandör käsu rünnakut jätkata.
6.30 lähevad diviisi allüksused rünnakule suunaga Auvere jaam.
191. polk täiendab öösel ridu ja peab vastasega tulevahetust.
Kell 6.40 läheb üksus rünnakule ja vallutab Tulsi, Oravamäe, Lipsu, Mesipuu, Viiendi, Meeri, Auvere jaam jne.
92. laskurpolgu allüksused kohtuvad Repniku asula ruumis kell 13.30 2. Löögiarmee üksustega.

256. laskurdiviis

26. juuli hommikul kell 7.00, peale lühiajalist raskerelvade tulelööki, ründavad diviisi allüksused vastase raskesti ligipääsetavaid ja tugevalt kindlustatud positsioone.
Murdes vastase vastupanu tungitakse tema kaitsesse nelja kilomeetri sügavuselt, vallutades Lembitu, Huntaugu, Haava ja Sooküla.
Kella 12.00 jõutakse Tallinn – Narva raudteeni.

Kell 14.00 püüavad 256. laskurdiviisi allüksused juba käigult hõivata Lastekodumäge.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Kes tähelepanelikumalt luges, märkas kindlasti ajavahet!
Kell kolm avastab vene rindeluure, et saksa pool tõmbab vägesi rindelt välja, teise liini kaevikutesse jõutakse aga kell 5.30, seega kaks ja pool tundi hiljem.
Selle ajavahemiku sees püüdis vene pool kahel korral taanduvatele üksustele järele tormata, aga saksa patareid ja tõkestusgrupid andsid nii tugevat tõkketuld eesliinide ette, et vene rünnakud jooksid kinni.
Huvitav on seejuures märkida, et vene allikate järgi olid tõkkegrupid koosnenud automaaturitest ja üksikutest tiigertankidest!
Tiigrijuttu võib lugeda ka Vikipedia artiklist Auvere lahingust.

25. juuli õhtul said ka Auvere piirkonnas kaitsel olevad Eesti üksused taandumiskäsu Tannenbergi liinile. 45. Rügemendi taandumist jäi kaitsma 46. Rügemendi II Pataljoni 7. Kompanii Obersturmführer Vaikmaa juhtimisel. Kompanii pidi positsioone hoidma 26. juuli kella 7.00ni. Hommikul kompaniile appi tulnud kaks Tiiger-tanki võimaldasid katteväeosal rahulikult lahingust välja tõmbuda

Saksa sõjapäevikute järgi on III Soomuskorpuse kasutuses 26. juulil 6 Panzer V (Panter), 7 Panzer IV ja 33 rünnakkahurit.
Mitte ühtegi Panzer VI, ehk Tiigrit.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: AUVERE lahing

Postitus Postitas ivalO »

Lahingu esimesel päeval, 24. juulil Uuemõisa lõigus vangivõetud Norra politseikapteni sõnul toodi 15. juulil Auverest idas asuvatele positsioonidele „Nordlandi“ diviisi pioneerpataljon, rünnakdivisjon ja luure allüksused. Pioneerpataljani kaitselõiguks oli Uuemõisa, vasakuks naabriks rünnakdivisjon (seega ROTT) ja paremal tiival asusid Vanamõisa positsioonidel eestlased.
16. juulil anti käsk „Nordlandi“ diviisi üksuste koondamise kohta Jõhvi.

Seoses eestlaste otsusega Narvat kaitsta 18. juulil käsk Narva rindelõik maha jätta tühistati!
Saksa üksused Narva rindelõigul pidid välja vahetatama eesti väeosade poolt!

Seniloetust on meelde jäänud, et eestlased „ei olnud rahul“ Narva rindelõigu mahajätmisega, kas ja millisel tasemel need arutlused aga III Soomuskorpuse juhtkonnas kajastust leidsid, pole kahjuks teada.
Siit loen esmakordselt, et sellised arutlused juhtkonnas üldse aset on leidnud?
24 jutt.jpg
Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”