47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas ivalO »

Ainus punkt, milles mina selle jutu juures kahtlen on arvamus, justkui oleks see ainus raskekuulipilduja Sinimägede lahingus!
Kasutaja avatar
divine
Veteran
Postitusi: 2819
Liitunud: K Juul 04, 2007 10:11 pm
Asukoht: Urwald

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas divine »

ivalO kirjutas:Ainus punkt, milles mina selle jutu juures kahtlen on arvamus, justkui oleks see ainus raskekuulipilduja Sinimägede lahingus!
Pritside laskepesad olid kümmekond aastat tagasi mägedel ilma tuhnimatagi vabalt vaadeldavad iseloomulikult deformeerunud hülsikuhjade näol. Tegelikult ma räägin kahest konkreetsest kohast Grenaderimäe idapervel. Kas fašitlikel anastajatel üldse oli mõni relv kuulipildujate kategoorias, mida nimetati kergeks?
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4527
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas funker »

ivalO kirjutas:Ainus punkt, milles mina selle jutu juures kahtlen on arvamus, justkui oleks see ainus raskekuulipilduja Sinimägede lahingus!
Seda tuleb siis tõlgendada nii, et rohkem neil lafette polnud, kuigi MG'si oli. Võibolla tõsi, võibolla mitte.
Samas kummaline vahetegemine, et kui sama MG42 on lafetil, siis raskekuulipilduja, kui
aga ilma lafetita, siis kergekuulipilduja.

Osadest asjadest vana jutust ma ka veel ei saa aru - näiteks mida ta sarika all silmas, sest sihiku sees jooned ei liigu.
Võibolla aga ta mõtles hoopis mingit reaalset maja seal, mille järgi kaugus välja sihiti.

Sellest loodiajamise osast saan nüüd juba aru. Sihikul on kaks piirituseampulli mulliga.
Manused
bbac1_lrg.jpg
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

ivalO kirjutas:Ainus punkt, milles mina selle jutu juures kahtlen on arvamus, justkui oleks see ainus raskekuulipilduja Sinimägede lahingus!
Saksa sõjaväe relvastuse koosseisutabelite järgi oli 1944. aastal jalaväepataljonis 36 kerge- ja 12 raskekuulipildujat ning sama aasta suvel jagunesid viimased sedasi, et pataljoni iga jalaväekompanii juures oli neid kaks ja raskekompanii juures oli kuuest relvast moodustatud raskekuulipilduja rühm. Kuna raskekuulipildujad tegutsesid lahinguväljal efektiivsemalt ja tulejõud oli suurem siis võeti need vaenlase poolt erilise "hoole" alla. Võib oletada, et lahingus langes neid omajagu rivist välja ja R. Loomäe nägemisulatuses neid rohkem ei olnud. Sealt jäi ka mulje nagu ta oleks kogu lahingutes ainuke olnud. See aga ei vasta kindlasti tõele, sest Sinimägede lahinguväli laius mitmel ruutkilomeetril ja ta ei saanudki teada, kas ja kus veel r.klp. positsioonidel asusid.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

M

Grenadier Maasikas, Arnold 13.09.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Madis, Rudolf 26.09.1926 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Madisalu, Ülo 06.11.1910 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Maidla, Osvald 02.09.1907 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Unterscharführer Malmi, Arvo 27.08.1909 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mankin, Elmar 05.12.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Manso, Rudolf 02.07.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Maripuu, Erich 16.02.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Markson, Endel 28.05.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Markson, Värdi 30.06.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Markus, Valdeko 14.02.1927 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Matsi, Mats 29.07.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Maurus, Robert 15.05.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Meiel, Villem 06.06.1919 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Meigas, Johannes 12.12.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Meistel, Madis 13.06.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Meius, Anton 15.12.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Meresmaa, Feliks 11.08.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Meriküll, Ilmar 19.10.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Merila, Sevanja 19.07.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Meriloo, Uku 22.12.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Merimäe, Oskar 28.01.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Merisaar, Eduard 31.08.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Meristu, Aleksander 06.04.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mets, Endel 03.06.1918 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Mets, Martin 21.08.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Metshärg, Paul 04.11.1916 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Metsjõe, Arnold 15.04.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mihailov, Venedikt 07.03.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mihkelsaar, August 16.05.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mihkelson, Michael 09.11.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Mikk, August 19.09.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mikk, Johannes 15.05.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Miländer, Johann 29.01.1909 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mill, Johannes 03.01.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Miller, Harri 13.11.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Oberscharführer Miller, Johannes 29.12.1911 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Miller, Rudolf 19.05.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Mugur, Erhard 02.12.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Murak, Karl 02.10.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Murd, Johannes 18.08.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Murdvee, Valdur 01.02.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Murumäe, Aulis 24.03.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Obergrenadier Mustkikas, Aleksander 14.04.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mõthus, Michkel 06.05.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Mõttus, Edvin 15.10.1907 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Mäesalu, Elmar 11.12.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Mäesalu, Vello 16.01.1912 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Mägilaid, Sulev 04.11.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Mändlo, Martin 13.10.1914 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Mändmets, Heldur 07.04.1920 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Märso, Vassili 14.02.1920 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Münter, Ilmar 30.04.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Münter, Rudolf 25.10.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Mürk, Johannes 19.02.1921 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Sturmmann Müürsepp, Johannes 28.04.1914 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Müürsepp, Paul 10.07.1910 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

N

Grenadier Naistem, Johannes 11.12.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Napp, Voldemar 13.02.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Neerut, Theodor 16.12.1915 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Neigo, Karl 02.11.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Neihaus, Olev 15.03.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Untersturmführer Niilus, Toivo 04.05.1919 - alates 21.07.1944 määratud neljaks nädalaks 47/III juurde
Obergrenadier Niin, Martin 27.11.1909 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Oberscharführer Niinas, Elmar 09.03.1913 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Nikker, Johannes 01.12.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Nort, Johannes 22.08.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Nugis, Herbert 29.10.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Nurmoja, Edgar 26.11.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Nurmoja, Vello 23.02.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Nõimra, Elmar 13.08.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Nõmmela, Rudolf 21.06.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Nõmmik, Erich 18.02.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Nämi, Aleksander 16.01.1926 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

O

Grenadier Ojakivi, Ado 14.03.1921 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Ojalo, Aleksander 15.07.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Rottenführer Ojasaar, Osvald 29.04.1908 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Ojasalu, Valter 02.09.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Olep, Paul 25.03.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Olm, Rein 26.04.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Oper, Richard 05.02.1913 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Ormus, Feliks 11.03.1916 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Orumets, Edgar 16.11.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Osanik, Heino 21.08.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Ots, Nikolai 18.03.1903 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Otsar, Nikolai 19.04.1916 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Ottar, Rudolf 28.02.1907 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

Grenadier Rein Olm'i mälestused rindele sõidust:

20. juuli paiku hakati koostama marsikompaniisid Narva rindele saatmiseks. Selle sagina sees kohtasingi äsja Bad Tölzi'st naasnud värskeltküpsetatud leitnanti Arved Nõmm'e, koolivenda Pärnu päevilt. Ta oli määratud meie pataljoni käsundusohvitseriks. Rõõmsa kohtumise tähistamiseks kutsus ta mind ohvitseride kodusse (Führerheim), kus jõime mõne kruusi õlut. Meeste kompaniisse jaotamisel sattusin 3. kompanii kirjutajaks. Esimene töö oli kiiresti koostada täielik isikkoosseisu nimekiri, koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Õhtul paigutati kogu pataljon 36-le lahtisele veoautole ja algas sõit Narva poole. See teekond läbi Keila, öiselt tühja Tallinna ja Põhja-Eesti loopealse maastiku oli omamoodi elamuseks. Kõik oli hoopis teistmoodi kui mõne kuu eest, veebruaris-märtsis, mil me umbes samades kohtades lumes ja tuisus mässasime. Ei tea, kui paljudel võis tekkida mõte, et mitte kõik meist, verinoortest poistest ei pöördu tagasi, et sõda nõuab oma osa ka meie seast. Edasised sündmused näitasid, et jääjaid langenute, haavatute ja teadmata kadunutena oli tunduvalt rohkem kui tagasitulejaid.
Saatus tahtis et selle matka esimese “ohvri” au langes minule. Juhtus nii, et kuskil Jõhvi lähistel jäi meie autojuht vist magama ja auto vajus küljeli kraavi. Auto alla jäämise vältimiseks püüdsin end sellest võimalikult kaugele tõugata, kuid ei jõudnud teist jalga siiski küllalt kiiresti järele tõmmata ja see jäi maa ning puldanitoe vahele. Õnneks oli maapind pehme ja asi piirdus vaid hüppeliigese väänamisega. Konju lähedal laaditi pataljon kõige täiega maha ja algas allüksuste korrastamine. Jälle nimekirjade võrdlemine, toidulevõtmine, relvade väljaandmine jne. Mulle anti veel paar poissi appi. Seda oli ka hädasti vaja, sest jalg hakkas ikka rohkem valu tegema. Tehti tugev mähis, see kergendas veidi, kuid käimine oli siiski väga valus. Konjus olime päeva või kaks, siis edasi Sinimägedesse.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

Grenadier Rein Olm'i mälestused Sinimägede lahingutest:

Rindejoon kulges sel ajal alles Narva jõe läänepoolsel kaldal, Sinimägedest lõunas oli vaid Auvere kott, mis püsis seal juba talvest saadik. Sinimägede põhjanõlvad on järsud, lõunapoolsed aga laugjad. Narva maantee kulges sel ajal Tornimäe lõunanõlval, maantee ja mäe vahel oli siis ja on ka praegu Sinimäe kalmistu. See maantee oli tähtis ühendustee Narvaga. Kuna aga Tornmäel asuvat teelõiku võis Auvere kotist pideva kahuritule all hoida, siis oli liiklemine sellel teel väga ohtlik ja raskendatud. Seepärast ehitasid sakslased teise tee Tornimäe põhjapoolse, järsu nõlva alla. See oli kahuri- ja miinipildujatulele surnud tsoon. Tee ja mäenõlva vahel paiknes paarkümmend ümarpalkidest tehtud, talusaunu meenutavat punkrit. Neis olid laod ja meeskonnaruumid. Meie s.o. kompaniitrupi mehed, kelle hulka kuulusid kompaniivanem, kirjutaja, toitlustaja, relvur, sidemehed ja veel mõned, asusime ühte sellisesse punkrisse ja seadsime end seal korralikult sisse. Sinimäed olid kõvasti kindlustatud. Tornimäe sisemuses asusid suured laod, staabiruumid, varjendid ja muu. Mul oli mitu korda sinna mäe sisse asja. Seal õnnestus mul näha esimest ja viimast korda ka meie pataljoniülemat. Väljas ei juhtunud teda kordagi nägema. Pataljoni staabis, ikka selle mäe sees, sain jälle kokku koolivenna leitnant Arved Nõmmega. Seal andis ta mulle oma ohvitserimütsi, ütles, et mälestuseks. Sinimägedes ma seda ei kasutanud, küll aga hiljem Sirgala soos.
Ega rahulikku elu seal kauaks ei olnud. Juba järgmisel päeval käsutati meeskond üles mäele, maantee ja raudtee vahele, rindega Auvere suunas. Meie, s.o. toitlustaja (Võru poiss), relvur (Tori poiss) ja mina jäime vastavalt oma kohustustele punkrisse. Tegime seal vajalikud asjad korda, laadisime kuulipildujalinte ja korrastasime relvi. Õhtupoolikul hakkas igav ja otsustasime minna üles mäele vaatama, kuhu teised läksid. Võtsime kaasa peale oma individuaalsete relvade veel ühe kuulipilduja paari lindikastiga ja hakkasime mäkke ronima.
Mäenõlv oli järsk, oma 50º - 60º või rohkemgi ja sellel kasvas tihe lehtpuumets. Andis päris ronida. Mäe lõunanõlv oli samuti kaetud metsa ja võsaga, sekka ka mõni lagedam koht. Leidsime eelmise sõja aegsete kaevikute jälgi. Uurisime neid, liikudes edasi Auvere suunas, kus teadsime kompanii olevat. Sealtpoolt kostis pidevat podinat, aeg-ajalt ka üksikuid toekamaid kõmakaid. Naersime veel omavahel, et näe, meie poisid on naabrimehega tülli läinud.
Varsti aga otsiti ka meiega tüli. Nimelt hakkas kahtlaselt lähedale kukkuma “käkke” (nii nimetati rindekeeles miinipilduja miine). Et mitte lollilt pihta saada, heitsime ühte madalas võsas olevasse lohku pikali. Tulid veel mõned “käkid”, siis tekkis hetkeline paus. Kuulsin kuis üks meist hüüdis: ”Poisid, paneme minema!” Olime kui üks mees püsti, kümmekond kiiret hüpet ja maandusime kõik korraga vanas kinnikasvanud kaitsekraavis. Vaevalt saime pead tõsta, kui seljataga käis kõva kärakas, muld, kivid ja miinikillud paiskusid vingudes üle meie võsasse. Tagasi vaadates nägime, et lohk, kus hetk tagasi lamasime, oli saanud otsetabamuse: terve pesa oli segamini pööratud ja suitses. Siis tekkis küll külm higi laubale, saime esimest korda aru, et oleme sõjas ja et surm liigub siin üsna vabalt ringi. See oli ka viimane “käkk”, pärast seda valitses vaikus. Hakkasime juhtunut arutama ja nüüd selgus kõige imelikum, mulle tänaseni mõistatuseks jäänud asi. Tuli välja, et mitte mina üksi, vaid ka teised kaks olid kuulnud kedagi ütlevat: ”Poisid, paneme minema!” ja nad olid kindlad, et seda ütles keegi kaaslastest. Ükski meist ei öelnud neid päästvaid sõnu, kuulsid aga kõik! Mis see oli? Kes meid siis hoiatas? Need on küsimused, millised on senini vastuseta. See oli esimene tõsisem juhtum, kus olin õnnega lausa kaelakuti koos. Ka edaspidi ei jätnud õnn mind maha ja ma jõudsin sellest möllust vigastamatult koju tagasi Tookord ei osanud me nooruserumaluses oma imepärasele pääsemisele rohkem tähtsust omistada. Luusisime veel veidi ringi, maanteeni ega kalmistuni, kus kompanii pidi olema, me ei jõudnudki. Pöördusime tagasi, sest õhtused ülesanded ootasid. ”Kodus” oli aga vahepeal vene mees pahandust teinud: meie punker, nagu paljud teisedki, oli pihta saanud, üks pool täiesti purustatud. Korjasime palgijuppide vahelt oma vähesed asjad ja kolisime teise, terveks jäänud punkrisse. Asi oli nimelt selles et vastane oli Narva-Jõesuu lähedal üle jõe tunginud ja andis sealt tulelöögi Tornimäe põhjapoolsele nõlvale, sellest siis need purustused. Järgmisel päeval kutsuti ka meie kolmik üles mäele, kus kompanii oli asunud uuele positsioonile, suunaga itta, mõnevõrra Narva poole sellest kohast, kus eelmisel päeval seiklesime. Seal olid hästi ettevalmistatud positsioonid, täisprofiilis kaitsekraavid korralikkude kuulipildujapesadega ja ühenduskäikudega. Meeskondade jaoks olid kaevatud maasse punkrid, mis pealt kaetud mitme palgikihiga ning mullaga ja okstega maskeeritud. Me võtsime selle majapidamise üle diviisilt “Nordland”. Oli näha, et seal oli jõukalt elatud, igatahes jätsid nad maha palju head varustust, mida neil nähtavasti enam vaja polnud. Küll oli seal tekke, paksu voodriga pikki talvesineleid, tööriistu, sidetehnikat ja muud. Eelmisel päeval polnud me seda väeosa märganud, sest peale osava maskeeringu varjas kõike ka põlismets ja tihe võsa. Kompaniiülema komandopunkt seati sisse ühes võrdlemisi avaras punkris paarsada meetrit kaevikuteliinist tagapool. Sinna mahutati peale juhtkonna veel side- ja majandusmehed, kokku võis punkri alalisteks elanikeks olla 10-12 meest. Kompaniipunkrist arvata 25-30 meetri kaugusel oli ühe rühma punker, teiste rühmade punkrid olid kaugemal. Esimene päev kulus rinde ülevõtmiseks ja elamise sisseseadmiseks. Et esimene rindejoon kulges kuskil Lastekodu- ehk Pargimäest ida pool s.o. 2-3 km kaugusel, siis vastane meid esialgu väga palju ei seganud. Vahel harva andis miinipildujatest ja kahuritest häirivat tuld. Esimese öö veetsime meie, see eespool mainitud kolmik, suures kompaniipunkris. Seal oli aga elu väga kärarikas, magamine häiritud ja liig ülemuste silma all. Otsustasime endile ise privaatse punkri ehitada. Leidsime mõnekümne meetri kaugusel lohu, mida süvendasime ja laiendasime seda vajalikul määral. Seejärel vedasime mäe alt venelaste suurtükitulest lõhutud punkrite juurest parajaid palgijuppe. Andis päris tirida järsust mäest üles. Ja neid läks palju vaja, sest lagi pidi tugev saama. Leppisime omavahel kokku, et tulelöökide korral tuleme kindlasti siia varjule, samuti öösel magasime seal. Õige pea läkski tants lahti. Ei mäleta enam täpset kuupäeva, aga see pidi tagantjärele tarkuse kohaselt olema 25. või 26.juulil, kui kõik algas. Esiti arvasime, et tegemist on tavalise tulelöögiga, läksime rahulikult oma varjendisse ja jäime peatset tule lakkamist ootama. Algas aga hoopis midagi tõsisemat – tõeline Trommelfeuer (marutuli), mis vaibus alles järgmisel päeval. Ja selle aja jooksul ei tekkinud meil kordagi tahtmist ega vajadustki nina välja pista. Keegi meist püüdis lõõpida, et kes ütleb: kindel nagu kalju, tunned, kuidas kalju väriseb. Oli ka põhjust nii öelda. Nähtavasti olid Sinimäed koos oma lähema ümbrusega tõsiseks lukuks vaenlase teel Eestisse. Meile sadas nende tundide jooksul kaela kõikvõimalikest torudest ja lennukeilt tohutul hulgal mürtsuvat, paukuvat, purustavat, põletavat, kõike elavat hävitavat materjali. Küllap seal hulgas oli ka Ameerika ”humanitaarabi” oma pretentsioonikale liitlasele. Tulemöll oli pidev, ilma oluliste vaheaegadeta. Lennukid käisid lainetena, igat seltsi torud, ühes arvatud ka ”katjuušad ” (meie kõnepruugis Stalini orelid), töötasid vist küll ilma vahetuseta. Kas ka meiepoolsed jämedamad torud vastasid, ei osanud meie, algajad sõjamehed otsustada. Niisama äkitselt, kui tulemöll algas, ta ka lõppes. Vaikus oli alul kuidagi imelik. Läks hea tükike aega, enne kui usaldasime oma varjupaigast välja piiluda. Avanes kohutav vaatepilt: kui enne kattis mägesid ja lähemat ümbrust kõrge mets ja võsa, siis nüüd ei olnud esmapilgul näha ainsatki rohelist oksa, kõik oli tundmatuseni muutunud. Põlispuud olid 1-2meetri kõrguselt või isegi maapinnast saadik otsekui nüri noaga maha lõigatud, oksad ja võsa mullaga segi puruks pekstud. Kõige selle kohal hõljus lämmatav püssirohusuits. Sõjameeste hulgas on levinud ütlemine, et ega mürsk teist korda samasse kohta kuku. Siin see reegel enam ei kehtinud – tule tihedus oli niivõrd suur, et mürsud ja pommid lihtsalt PIDID maapinna mitmekordselt segi pöörama.
Varem oli maastik kinnine, ei näinud isegi mäelt kuigi kaugele. Nüüd avanes avar vaade igasse suunda. Põhja pool paistsid mägede ja mere vahel põllud ning heinamaad, mis kaetud tuhandete mürsu ja pommilehtritega, näha oli ka meri. Lõunas paistis raudtee. Sellele tulelöögile järgnes jalaväe rünnak eesliinil, meist 2-3 kilomeetrit ida pool. Meie kompanii vist eriti suuri kaotusi ei kandnud, igatahes midagi kohutavat pole meelde jäänud. Punkrid ja kaitsekraavid olid põhiliselt tarvitamiskõlvulised. Lühikese toibumise järel algas kibekiire meeskondade ümberkomplekteerimine ja kaitserajatiste korrastamine, sest tuli olla iga hetk valmis rünnaku tõrjumiseks või uueks tulelöögiks. Varem olid kaitseliinid metsast ja võsast varjatud, nüüd aga oli raske leida vähegi suuremaid oksi kasvõi kuulipildujapesade maskeerimiseks, rääkimata mahukamate objektide varjamisest. Meie punker oli sellele madinale päris vaprasti vastu pidanud, tuli ainult veidi lage kohendada ja uuesti maskeerida. Järgnevatel päevadel häirisid meie tegemisi vaid üksikud väiksemad tulelöögid. Peamised lahingud käisid kuni paar kilomeetrit ida pool, Lastekodu ja Grenaderi mägedel. Need mäed käisid korduvalt käest-kätte. Kord jõudsid punasõdurid isegi Tornimäe idanõlvale, löödi sealt aga õige varsti tagasi. Vasturünnakust võtsid osa ka meie poisid. Vastane püüdis ligi kahe nädala jooksul iga hinna eest Sinimägede lukku lahti murda, selleks ei olnud tal kahju ei laskemoonast, relvadest, sõjamasinatest, veel vähem sõduritest, keda kroonukeeles lihtsalt elavjõuks kutsutakse. Kuid riiv osutus liiga tugevaks ja ta loobus kalliks läinud rünnakuist. See lühike rindelõik oli tõesti tugevasti kindlustatud ja relvastatud. Kord, kui läksime paari poisiga mingi ülesande täitmiseks tagalasse, nägime oma silmaga suurel hulgal suurtükipatareisid, mida tahapoole, seda pikemaks ja jämedamaks läksid torud. Mägede vahetus läheduses oli arvukalt nn. uduheitjate (Nebelwerfer) patareisid. Need kuue-ja kaheteisttorulised reaktiivmürske tulistavad seadeldised, midagi “Stalini orelite” taolist, tekitasid erilist läbilõikavalt kriuksuvat heli. Meist Vaivara poole oli ühel lagendikul suur arvata 70-80 mürskpommist koosnev ”möirgavate lehmade” (heulende Kühe) patarei. Need kujutasid endist umbes 40-50 cm läbimõõduga vast meetripikkusi paraja nurga all maapinnale asetatud reaktiivpomme. Tabamistäpsus neil ilmselt eriti suur ei olnud, kuid tulejõud selle eest kohutav. Teele saadeti nad elektrivoolu abil (nägin juhtmeid). Ühel õhtul, juba pimedas, kui venelased ebasoovitavalt suurt agarust üles näitasid, läkitatigi see “möirgav lehmakari” neid rahustama. Küll oli kole ulgumine ja möirgamine, kui väljakutäis pomme peaaegu korraga minema pani. Mõnekümne sekundi pärast algas Venemaa pool suur maa- ja õhuvärisemine, taevas oli tükk aega punane ja valge, otsekui oleks päike tõusma hakanud. Mõju oli suur – kuni uue päevani valitses idakaares rahu ja vaikus. Taolisi patareisid võis seal rohkemgi olla, mina nägin ainult seda üht.
Sinimägedes tutvusime ka uue lähivõitluse relvaga nn. “Hitleri vikatiga”. See oli lühike, lühendatud vintpüssipadrunitega ja sarvekujulise magasiniga automaatrelv. Tulejõud oli palju võimsam kui seni kasutuses olnud püstolkuulipildujal. Peab ütlema, et relvade ja laskemoona puudust, vaatamata kuuendale sõja-aastale, meil ei olnud, ei Sinimägedes ega ka hiljem, Sirgala soos.
Sinimägede lahingu päevilt on meenutada mõningaid sündmusi ja juhtumeid. Nagu eespool öeldud, oli meil kolmel, relvuril, toitlustajal ja minul kindel kokkulepe, et tulelöökide ajal varjume oma väikses punkris. Seda me igakord ka tegime, kuni … Oli jälle võrdlemisi tugev õhurünnak, kuid Võru poiss varjendisse ei ilmunud. Ei pööranudki eriti tähelepanu rünnakule, vaid peamiselt arutasime, miks sõber kokkuleppest kinni ei pidanud. Kui taas vaikus saabus ja me punkrist väljusime, nägime midagi hirmsat: kompaniipunkri taga asunud rühmapunker oli saanud otsetabamuse arvata pooletonnise lennukipommiga. Asusime kohe päästetöödele kuid elusana ei õnnestunud kedagi välja tuua. Esimest ohvrite hulgas, kes maapinnale toodi, oli ka meie sõber. Olime sellest niivõrd löödud, et ei suutnud relvurist sõbraga kauem väljakaevamise juures olla. Hiljem selgus, et punkris oli olnud 38 meest. Õhtul saatsime langenud sõbrad ja lahingukaaslased tagalasse nende sängitamiseks vennashauda, kuuldavasti Jõhvi. Mitu päeva vaevas meid küsimus - miks sõber ei pidanud kokkuleppest kinni ega tulnud varjule oma punkrisse? Vastust me ei leidnud.
Mäletan juhuseid, mil inimene aimas ette oma peatse huku. Oli meil seal üks vanem sõdur (tähendab: meie suhtes vanem, aastaid 30-35 ringis), väga rahulik ja sõbralik mees. Igal võimalusel rääkis ta meile oma rahuaegsest elust Tallinnas ja püüdis meid, nooremaid, lohutada, et küllap me siit põrgust ikka veel pääseme. Tema lemmiklause oli: ”Pole viga, sõbrad”. Enda kohta ütles ta aga rohkem kui üks kord, et ega mina küll eluga ei pääse, kohe selline tunne on. Ja ühel hommikul leidsimegi ta oma laskepesast, killuhaav peas. Ei olnudki mingit erilist tulistamist, vaid tavaline häiretuli, aga tema eelaimuse täideminekuks aitas.
Teine oli alla kahekümnene poiss, kes igakord tulelöögi ajal jättis maha oma koha kaitsekraavi tulepesas ja hakkas varju otsima suuematest varjenditest, ise hüsteeriliselt karjudes: ”Ma saan pihta! Ma saan pihta!” Kuni ta ükskord leitigi surnult kompaniipunkri madalast jooksukraavist, mõni samm enne ukseava. Ei jõudnud kohale, aimus läks enne täide. Kuigi meie positsioon oli eesliinist mõnevõrra tagapool ja aktiivne lähivõitlus oma rünnakute ja vasturünnakutega enamasti siiani ei ulatunud, kandsime siiski peaaegu iga päev kaotusi. Üks valusamaid mulle isiklikult oli see, kui ühel hommikupoolikul pataljoni staapi minnes leidsin mäe küljel staabi sissepääsu lähedal langenuna oma sõbra ja klassivenna leitnant Arved Nõmme. Ta oli just äsja saanud mürsu- või miinikilluga raske kõhuhaava, surm oli ilmselt silmapilkne. Alles mõne päeva eest andis ta mulle oma ohvitserimütsi ja vähem kui poolteist aastat tagasi olime istunud ühes koolipingis. Sõber Arved oli ka ainus ja viimane varasemast ajast tuttav poiss kogu Sinimägede lahingute ja edaspidiste sündmuste jooksul, kellega kokku juhtusin. Sellised asjad panevad isegi nooruki elu ja surma üle tõsiselt järele mõtlema. Hoolimata sellest et rindel on surm kohutavalt sage ja kohutavalt igapäevane asi, aga ikkagi …
Meenuvad veel mõned sõjamehe elu iseloomustavad seigad Sinimägede lahingu päevilt. Kui kohusetruud ja ennastsalgavad olid tolleaegsed vaevalt 20-aastased noorukid, näitab ühe meie kompanii sidejao poisi lugu. Järjekordse tulelöögi ajal katkes telefoniside, nagu seda väga sageli juhtus, kompanii ja ühe rühma vahel. Tuli minna juhetpidi edasi, leida vigastatud koht ja taastada ühendus. Veidi aja pärast töötas telefon jälle. Hiljem leiti sidemees mõnekümne meetri kaugusel kompaniipunkrist. Ta oli üleni verisena vajunud jooksukraavi põhja ja hoidis juhtmeotsi krampikiskunud käes, jõudmata neid korralikult ühendada. Kuid ülesanne oli täidetud - side töötas taas. Ma ei mäleta, et sellest oleks siis räägitud kui mingist kangelasteost, see oli sõja karm argipäev, kõige elementaarsem sõdurikohuse täitmine.
Et rindel inimelu hind eriti kõrge ei ole, näitab järgmine juhtum. Ühel hommikupoolikul tahtis üks poiss vist ära lipata, igatahes jooksis ta meie kaitsejoonest tagapool asuva võsa suunas. Äkki kerkis ei tea kust kaeviku rinnatisele püsti üks võõras saksa pioneerikapten (roosad paguniäärised), haaras püstoli ja karjus mitu korda: ”Halt! Halt!” - jooksik vaatas korra tagasi, lõi käega ja lidus edasi. Kapten tulistas paar lasku, poiss kukkus esimeste põõsaste juures maha. Siis kostis minu selja tagant pauk, kapten lõi vaaruma, heitis käed laiali ja vajus kraavi põhja. Laskja oli keegi meie meestest, kes, seda ei uuritud ja üldse ei tegelnud selle asjaga rohkem enam keegi. Öösel viidi tapetu koos teiste langenutega tagalasse ja sellega oli vahejuhtum lõpetatud. Jooksik aga tõusis varsti püsti, haaras kahe käega reiest kinni, ilmselt oli sinna kerge haava saanud ja komberdas maantee äärde. Peagi korjas üks rinde poolt tulev maastikuauto ta sealt üles ja viis tagalasse kui õige mehe kunagi
Kord tahtis “Stalini orel” vägisi hinge välja võtta. Tulime kolmekesi mööda maanteed tagant oma mäe poole, kui vasakult, mere suunast hakkas otse meie peale lähenema vastase rakettmürskude jada. Sekundi jooksul tuli otsustada, mida teha. Viskusime parempoolsesse maanteekraavi ja jäime oma saatust ootama. Ja lõppesidki plahvatused vaevalt paarkümmend sammu teispool teed, peaaegu meie kohal. Jälle läks õnneks!
Mulle õnnelikult lõppesid ka veetoomised. Nimelt pidime vett üles mäele tooma Grenaderimäe jalamil olevast allikast. Selle läheduses käis aga peaaegu kogu aeg lahingutegevus. Venelastel oli allika asukoht ja tähtsus teada ning nad hoidsid seda tule all. Öösel oli veetoomine suhteliselt ohutu, kuid valgel ajal võis kergesti pihta saada. Paljud saidki. Mul tuli sealt vett tuua päris mitu puhku, iga kord oli kuulda ka kuulide vingumist, kuid pihtatulejaid neist ei olnud, parasjagu kõhedust tekitasid küll.
Alailma tekkis meil omavahelisi õiendamisi ”vanemate relvavendadega”, sakslastega, keda me millegipärast kämbudeks kutsusime. Ühest verisest arveteklaarimisest oli eespool juba juttu. Teine juhus, mis meelde on jäänud, oli veretu ja parasjagu koomilinegi. Tüli tekkis naabruses asuva saksa väeosa sõduritega kartulipõllu pärast. Ümbruskonna taludest olid elanikud kas ise lahkunud või välja aetud, neil vähestel põllulappidel aga, mis mürskudest ja pommidest veel mustaks pööramata olid jäänud, kasvas vili ja kartul edasi. Mäelt binokliga ümbrust uurides leidsime ühe võrdlemisi hästi säilinud kartulipõllu. Otsustasime minna värsket kartulit tooma. Varsti ilmusid platsi ka sakslased allohvitseriga eesotsas ja nõudsid üpris kurja häälega, et me nende kartulipõllult kohe lahkuksime. Püüdsime neile rahulikult selgitada maailma poliitilist kaarti, ajalugu ja omandiõigust. Nad ei saanud millegipärast meie saksakeelsest jutust aru ja läksid üha ägedamaks. Kui aga üks meie hulgast automaadile padruni rauda lõi ja teised oma torude otsi ka natuke kergitasid, siis said nad suurepäraselt aru ka eestikeelsest jutust. Lahkusime, s.t. nemad läksid ära täielikus üksteise mõistmise vaimus. Meie aga jätkasime kartulite korjamist. Käisime seal veel hiljemgi, kuid saksa mehi enam ei kohanud. Keedetud värsked kartulid võiga maitsesid väga head, kui oleks olnud ka näputäis sool lisada, keele oleks alla viinud.
Üle nädala kestnud lahingud, enamasti väga ägedad, ei toonud vastasele edu. Augusti esimestel päevadel toimusid veel viimased rünnakud ja siis vist sai naabrimehele lõplikult selgeks, et siitkaudu edasiminekut ei ole. Ilmselt tuli puudus kätte ka lahinguvahenditest – relvadest, laskemoonast, sõduritest. Igatahes jäi purustatud Sinimägede ümbruses vaikseks. Meie pataljoni riismed korjati kokku ja sõidutati KUUE (mitte kolmekümne kuue) veoautoga kümmekond kilomeetrit lõuna poole – Sirgala sohu. Mäletatavasti toodi meid Paldiskist Sinimägedesse 36 autoga. Seega kaotasime paari nädala jooksul 30 autotäie jagu mehi, neist enamik küll haavatuid, kuid langenuid oli ka väga palju.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

P

Grenadier Paemre, Arnold 19.09.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Paeste, Arnold 08.04.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pahk, Albert 18.06.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Paju, Ülo 27.12.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Paliale, Karl 14.12.1913 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Palmiste, Albert 25.12.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Paltsmar, Aleksander 11.05.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Palu, Gustav 10.08.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Paomets, Tõnu 03.11.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Papp, Johannes 27.12.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Parkas, Aleksander 16.07.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Parve, Hugo 14.09.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pastak, Lembit 01.09.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Pau, Richard 20.07.1919 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Paul, Olev 16.10.1927 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Peiker, Theodor 25.07.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Pellinen, Mikkeli 10.12.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pere, Meinhard 19.08.1926 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Petrov, Aleksander 10.08.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pihlakas, Johannes 18.12.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Piimets, August 18.10.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Piisk, Oskar 27.08.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Piiskopp, Edgar 01.02.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Pikksarv, Rudolf 01.11.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pilve, Olev 01.01.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Plischkin, Georg 02.12.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Poots, August 15.11.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Porri, Evald 15.12.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Porss, Arnold 06.08.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Potisepp, Hugo 17.08.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Povar, Aleksander 18.09.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Prims, August 29.12.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Prosa, Ernst 08.08.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Protsin, Aleksander 10.04.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pukk, Jaan 27.09.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Puks, Evald 15.08.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Puks, Johannes 19.11.1914 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Puks, Osvald 12.05.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pullisaar, Anton 13.12.1904 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Punnison, Johannes 08.10.1918 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Purka, Johannes 12.06.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Puusepp, Aksel 13.08.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Puuts, Eduard 21.02.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pölla (Põlla), Erich 13.09.1914 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Põlluveer, Elmar 29.03.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Päi, Jaan 14.01.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pärn, August 07.10.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Pärn, Jacob 28.07.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Pärn, Valter 16.01.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Pärnamägi, Richard 26.02.1912 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Obergrenadier Pärnoja, Richard 08.08.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Pärtel, Danel 18.08.1914 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Unterscharführer Pürjemaa, Heino 13.06.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

R

Sturmmann Raaga, Jaan 17.04.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Raagul, Bernhard 06.08.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Raava, Rudolf 19.07.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Raidla, Aleksei 21.02.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Raiesmaa, Mihkel 19.05.1921 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Raivo, Karl 21.09.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rajande, Johannes 29.10.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Rand, Richard 25.05.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Randla, Arnold 15.10..1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Randlepp, Martin 22.05.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Randmäe, Karl 23.11.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rang, Herbert 17.09.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rannaviir, Friedrich 30.12.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Ratas, August 01.04.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Ratas, Johannes 02.12.1913 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Raud, Mihkel 05.10.1914 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Raudsepp, Elmar 09.07.1919 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Sturmmann Rebane, Harald 05.09.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Reemets, Villem 18.11.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Reets (Reest), Erich 07.01.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Reigam, Eduard 10.04.1916 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Rein, Hans 21.12.1914 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Reinaru, Lembit 21.02.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Reinik, Rinaldo 16.11.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Reino, Aleksander 06.05.1920 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Reinsalu, Jaan 19.07.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Relingo (Helingo), Loid - 03.04.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rihtla, Endel 24.07.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rinnak, Leonhard 04.09.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Ristikivi, Johannes 07.09.1900 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Ristmets, Harri 14.05.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Robam, Harlampi 01.08.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Robinson, Herbert 06.02.1888 (?) - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Rohtla, Oskar 05.06.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Roosalk, Vladimir 20.02.1909 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Roosioks, Johannes 06.04.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Roosman, Jaan 08.04.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rooson, Heino 19.08.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rootsmann, Leo 28.11.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Rosning, Rudolf 30.09.1919 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Ruben, Bernhard 08.10.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rupski, Boris 20.01.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rõbakov, Ivan 09.07.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Rõõmus, Johannes 13.05.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Räpp, Aleksander 28.01.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rätsep, Reinhold 16.06.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Rottenführer Röllo, Erich 04.07.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Rüsmets, Johann 15.09.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

S

Grenadier Saar, Johann 30.06.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Saar, Martin 21.07.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Saareoja, Karl 27.01.1918 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Saarmäe, Mihkel 14.11.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Saarvik, Pavel 09.06.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Saava, Osvald 07.04.1911 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Sagris, August 10.09.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Saharov, Ilmar 08.04.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sakslaat, Karl 23.01.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Salaste, Anton 09.08.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Salem, Jaan 17.06.1921 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Salm, Aleksei 01.04.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Sarandi, Aleksander 08.06.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Sarap, Enn 03.03.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Sari, Aleksei 28.10.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sauemägi, Gustav 16.11.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Schuravljov, Andrei 12.10.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Seliverstav, Konstantin 23.11.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sepamäe, Johannes 01.07.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Sepp, Aksel 31.08.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sepp, Artur 12.12.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sepp, Roland 02.08.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Sepp, Theodor 03.09.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Sepp, Valdev 12.10.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sepp, Valentin 25.01.1915 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Siilak, Tõnis 10.08.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Siitan, Johannes 31.05.1911 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Sillavere, August 02.10.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Sing, Robert 10.03.1911 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Obergrenadier Sinimeri, Ants 04.05.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sipelgas, Aleksander 20.03.1914 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sipelgas, Ervin 30.01.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Sipria, Endel 10.02.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Sirvel, Meinhard 01.01.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Sohv, Sergei 20.04.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Solodnikov, Theodor 24.04.1926 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Soo, Oskar 04.12.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Soonits, Johannes 27.10.1909 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Soosaar, August 01.02.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Soosaar, Peeter 08.01.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Soosalu, Eduard 05.03.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Rottenführer Soova, Evald 16.09.1920 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Soovik, Felix 01.07.1913 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Sprivul, Siegfried 02.08.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Staub, August 25.09.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Strandberg, Endel 10.09.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Strom, Meinhard 25.02.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sulane, Elmar 19.07.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Sulbi, Voldemar 02.12.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Sulg, Endel 03.03.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sumla, Hugo 23.05.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Suuroja, Heinrich 02.09.1912 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Sõster (Söster), Hermann 18.06.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Säde, Elmar 31.08.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Säde, Leopold 05.04.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Särgava, Ado 11.03.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Söenurm, Endel 23.06.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Söstar (Sõstar), August 14.03.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Söörd, Paul 16.10.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Sütt, Lembit 17.09.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

T

Sturmmann Taalimäe, Ülo 07.08.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Taar, Eberhard 30.10.1912 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Obergrenadier Taavel, Alfred 22.07.1910 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Tadon, Oleg 16.05.1916 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tagapere, August 07.03.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tagel, Eduard 14.12.1918 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Talagnu, Valter 14.01.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Talinurm, Rudolf 17.12.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Talmeister, Johannes 31.10.1909 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Talpsepp, Ervin 08.05.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Talu, Martin 16.11.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Talve, Endel 20.08.1918 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Talvistu, Aleksander 08.04.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Talvoja, Osvald 28.05.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tamberg, Arkadi 24.11.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tamerik, Karl/Evald 06.08.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tamm, Elmar 25.09.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tamm, Ludvig 22.07.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tamme, Kaino 15.05.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tamme, Voldemar 24.09.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tammearu, Lembit 07.03.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tammeleht, Eduard 05.05.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Tammerik, Johannes 31.12.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tammsaar, Johannes 02.09.1920 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tampuu, Hermann 22.12.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tarasow, Michael 23.02.1916 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Targamaa, Einst 08.12.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tari, Elmu 25.05.1912 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Tartov, Jaan 06.01.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Tasa, Osvald 29.08.1907 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Sturmmann Tauts, Reginald 18.06.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Teinmann, Eduard 25.11.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tell, Elmar 06.06.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tepaks, Viktor 03.12.1907 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Thomson, Dimitri 12.02.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Tigas, August 13.02.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tilga, Vladimir 30.10.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tilk, Arnold 19.11.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tinni, Erich 31.01.1919 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tint, Endel 03.04.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tobre, August 23.06.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Toemets, Rudolf 19.09.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tohver, Gustav 05.09.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Toldsepp (Tõldsepp), Leonhard 19.01.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tõnisson, Herbert 26.09.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Toom, August 28.08.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Toomingas, Johann 01.10.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Toomiste, Vassili 08.02.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Toomsalu, Arnold02.10.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Toots, Otto 16.10.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Torri, Henno 30.08.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tromp, Eduard 06.05.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Truija, Kalju 30.10.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Trump, Valdeko 03.03.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Truu, Aleksander 17.07.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Truu, Johannes 31.03.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Truuder, August 15.11.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tuikene, Rudolf 09.03.1918 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Tukk, Evald 31.05.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tulvi, Almer 01.02.1921 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tupai, Roland 10.11.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Tuutmaa, Hugo 29.08.1924 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Obergrenadier Tuvikene, Leonhard 30.10.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Tänav, Aleksander 20.01.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas uscha »

U - V

Grenadier Unt, Peeter 23.03.1925 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Unterscharführer Urmet, Karl 05.01.1915 - 20. tagavararügemendi 7. kompaniist (määratud rühmaülema kohale)
Obergrenadier Uusrand, Elmar 27.01.1918 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Uustalu, Aleksei 07.09.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Vaab, Arnold 16.09.1914 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Vabamäe, Aleksander 04.12.1910 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Obergrenadier Vagu, August 02.11.1907 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Vaher, Aksel 07.05.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vaher, Oskar 17.12.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vahtramäe, Heinrich 29.09.1920 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vaialo (?), Arnold 06.05.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Vakkaus, Vassili 05.02.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vakroom, Aleksander 02.12.1913 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Unterscharführer Välba, Elmar 21.05.1916 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Väli, Aleksander 27.02.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Sturmmann Välja, Alfred 11.08.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Valk, Hugo 20.10.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Valter, Paul 08.06.1904 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Varangu, Vello 07.12.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Varep, Boris 06.07.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Variksaar, Aleksei 17.08.1910 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Varm, Osvald 22.10.1922 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Vart, Arnold 20.03.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Vassilijev, Joann 07.06.1904 - 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist
Grenadier Veerpalu, Arnold 15.12.1912 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Veesaar, Lembit 24.11.1917 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Veigart, Arnold 02.06.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Velle, Jaan 03.07.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vendla, Aleksander 30.04.1922 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Ventsel, Voldemar 19.02.1902 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Vessik, Theodor 02.03.1909 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Viisu, Gustav 02.03.1905 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Obergrenadier Viljaste, Johannes 18.02.1911 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Villand, Endel 18.07.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Villo, Arnold 26.07.1921 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Viluallik, Hugo 21.11.1925 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Sturmmann Vilumaa, Leo 12.08.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Virgebau, Gunnar 12.06.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Viruste, Erich 17.03.1908 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Visnapuu, Johannes 18.02.1923 - 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist
Grenadier Võerahanso, Elmar 13.12.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Volberg, Oskar 04.10.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Volfert, Oskar 11.05.1914 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Voolas, Aleksander 18.11.1926 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Võrklaev, Ernst 29.03.1923 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
Grenadier Võsa, Erich 19.05.1906 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: 47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

Postitus Postitas ivalO »

Arnold Toomsalu kirjutab:
47 III.jpg

Algselt avaldati Toomsalu kirjutis raamatus "Eesti mehed sõjatules"
Hiljem noppis selle oma raamatusse M.Laar.
Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”