TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Eestiga ja Eesti üksustega seotud lahingud ...
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas uscha »

Mõned vihjed laagri hoonestuse paigutuse kohta:

13.07.1944 toimub veetornist idapool asuval rivistusplatsil meeste vannutamine.
vihje_1.jpg
Pioneer väljaõpperühma miiniväli asub II köögist lõunas ja on hoiatussiltidega markeeritud.
vihje_2.JPG
Laskemoonapunkrite piirkonna kasutamine lõuna pool relvatöökoja hoonet maastikuõppusteks on keelatud.
vihje_3.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas ivalO »

Siin on osa eelpool mainitud õppeväljast.
00väli.jpg
Noolega märgitud veetorn ja sellest idas punasega rivistusplats.

Kui K2 oleks köök II, kas annaks sellest lõunas asuvad heledad ruudud mingi pioneeride kätetöö välja?
Oskab keegi seletada neid heledaid kuubikuid!
Alguses pidasin mahapõlenud barakkideks, aga kas ikka on?

Pildistatud 10. oktoobril 1944.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas ivalO »

2013. aastal vestlesin Klooga väljaõppelaagris viibinud Erich Buschiga.
Mobiliseeriti ta 1944. aastal.
Mobilisatsioonipunkt asus Keilas, samast päevast pärineb ka see foto.
EB.jpg
EB.jpg (89.29 KiB) Vaadatud 16913 korda
Keilast viidi mopitud mehed Männiku laagrisse. Sealt valiti omakorda kaadrit Eesti Diviisi täienduseks.
Erich langes valitute hulka ja viidi seepeale Tallinna Lasnamäe veerel asuvasse koolimajja.
Kui uskuda kuupäeva ongi nimekiri koostatud just seal ja täpselt Tallinna pommitamise päeval.
DSC_0116.jpg
Samal, 9. märtsil lasti poisid linna ja jõudnud umbes praeguse Keskturu piirkonda, langesid esimesed pommid.
Peale pommirünnakut viidi Lasnamäel paiknenud üksus üle Tallinna Raua tänava koolimajja.
Sealt viidi komplekteeritud 12. kompanii mehed juba Klooga väljaõppelaagrisse.
Peale Klooga laagri tühjenemist (arvatavalt siis 22. septembril) läks Erich koos nelja kaaslasega laagrit üle vaatama.
Poisid läksid staabihoonesse ja leidsid seal mahajäetud kartoteegid isikkoosseisu andmetega!
Mingil põhjusel ei võetud laagri evakueerimisel isikuandmeid kaasa ega hävitatud neid enne lahkumist!
Aega ja võimalusi oli selleks ju piisavalt.
Ahju tehti tuli ja põletati ära kogu isikuandmeid sisaldav materjal.
Kõike seda muidugi lootuses, et andmed ei jõuaks punaste kätte.
Nagu aga näha on tänaseni säilinud andmed Erich Buschi teenistusest saksa sõjaväes kolmel erineval dokumendil.
DSC_0166.jpg
DSC_0187.jpg
Seega olid andmed ikkagi kas dubleeritud või erinevates ametiasutustes laiali, kõik see mängis aga karuteene kohalejäänud eesti poistele, kes saksa väes teenisid.
Erichi teenistus saksa sõjaväes andis ainsa tagasilöögi Nõmme tuletõrjes, kus ta sellel põhjusel lihtsalt vallandati, muid repressioone sellele õnneks ei järgnenud.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas ivalO »

0000Mäe.jpg
Mäe visiit Klooga väljaõppelaagrisse.
Omavalitsuse juht saabus lennukiga Klooga lennuväljale.
Visiidi ajaks pandi Mäe lennuki valvesse Erich Busch.
Sakslane oli kasutanud just Klooga, mitte Laoküla lennuvälja.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas ivalO »

Heino Nagel
Tallinna jõudsime 17 augusti hommikul - Kopli kaubajaama. Poistel lubati pooleks päevaks minna linna vaatama. Pärast lõunat sõitsime edasi ja õhtuks olime Põllküla jaamas, kust läksime Kloogale kasarmutesse.
1926. a aastakäigu mobilisatsioon andis nii palju mehi, et Kloogal paiknenud 47. rügement komplekteeriti täielikult. Meid sai kolm jalaväepataljoni, neljas pataljon oli „raskepataljon”. Meid paigutati kasarmutesse pataljonide kaupa. Seetõttu arvan, et olin esimese pataljoni (1. kasarm) kolmandas kompaniis (3. korrus).
Üksused moodustati nähtavasti mobilisatsiooninimekirjade järgi. Meil olid põhiliselt Tartu poisid ja minu kompaniis Tartu kolmandast linnaosast. Seega endised koolivennad. Va¬nemaid mehi ja varasemate aastakäikude poisse oli vähe - jaoülemad jne. Neljandasse pataljoni, kus olid kompaniid 13-16, s.o raskekuulipildurid, miinipildurid jne, võeti mehi valikuli¬selt. Saksa allohvitsere ja ohvitsere oli vähe - ehk üks „Uscha” rühma kohta.
Väljaõpe toimus tavalise pingelise „junnamisega”. Kui olid piisavalt kärmas ja taibukas, siis aeti sind vaid tõsiselt võhmale. Erilist spetsiaalset nöökimist peaaegu polnud. Õpetati käsirelvi, ka kergekuulipildujat MG-42, kaevumist, lahingukorda ja muidugi tehti rividrilli.
Klooga laagrisse toodi mingiks ajaks ka Soomest tulnud oh- vitseridekooli kadetid, kes moodustasid eraldi kompanii. Mõnel korral lasti neid meile jaoülematena õppusi läbi viima. On jäänud meelde nende rünnakujuhis, mis erines meie omast. Meile õpetati, et rünnakul tuleb hüpetega joosta kümme sammu, siis pikali viskuda, end kõrvale veeretada jne. Soomepoiss õpetas: ei tule püsti tõusta, vaid kätega end „üles tõugata”, nii et said viis kuni seitse sammu edasi minna, enne kui uuesti maha kukkusid. Ohvitserid (vänrikki’d) ega ka Eesti Vabariigi sõjakooli lõpetanud aspirandid ei tulnud arvesse. Umbes pooled neist olid rindekogemusteta ja määrati rügemendi staabi reservi. Saksamaal saadeti nad Bad Tölzi, kus nad pärast lõpetamist said Untersturmführer i auastme.
Õppustest on jäänud meelde veel juhtum, kus meile pidi demonstreeritama käsigranaatide heitmist. Teoreetiliselt oli see läbi võetud ja demonstratsioonile viidi meid üksuste (ei mäleta kas kompanii või väiksem grupp) kaupa. Kui kohale
jõudsime, oli enne seda üks noor jaoülem (Sturmmann) just surmavalt haavata saanud. Sütik, mis kandis värvitähist „7 se¬kundit”, oli olnud tegelikult hetkelise toimega. Meil jäi see demonstratsioon nägemata.
Teine meelde jäänud ja minu jaoks hiljem oluliseks osutunud õppus oli laskeharjutus rünnakul. Igaühele anti viis lahingupadrunit, mis tuli tulistada hüpetega rünnakut imiteerides „kiivriga pea” kujuliste märklaudade pihta. Neist kolm lasku lamades ja kaks püstiasendis. Pärast viimast lasku tuli joosta veel umbes 50 m ning lüüa vaenlast täägiga. Kogu harjutus tuli teha aja peale. Sooritasin ülesande hea ajaga ja nagu selgus, olin tabanud kõiki viit märklauda. Ise teadsin veel, et tabasin tää-gilöögiga samuti. Sihtisin selle põõsa taha, kus „vaenlane” end varjas. Pärast „täägirünnakut” pidin tääki palju kordi maasse torkima ja pesema, enne kui hais kadus.
Pärast seda harjutust viidi mind koos kümmekonna teise poisiga paar korda „sihtimist õppima”. See seisnes selles, et pärastiõunal viis üks vanem eestlane, Unterscharführer, meid kõrvalväljakule, kus me siis „sihtisime” lamamisasendis, sel ajal kui teised poisid mahvi said. Snaiperikoolitusest seal suurt midagi ei teatud.
Kloogal olnud vangilaager asus meie kasarmutest eemal. Info, et selline laager seal üldse on, levis poiste seas. Räägiti, et sinna minna ei tohi, kuigi me ei teadnud, kus see on. Sellist keeldu ei andnud ülemused, see kuuldus lihtsalt levis. Kord sattusin ma siiski lõuna ajal hulkudes ühe traataia lähedale, mille taga oli ka üks barakk. Selle baraki juures oli üks naine.! Traataed oli korralik, aga valvureid ei paistnud. Ligi ma ei läinud, aga see barakk näis sel ajal tühi olevat.
Saime teateid lahingutest Tartu pärast. Mingil määral näis
tõenäolisena, et ka meid varsti rindele saadetakse. Seetõttu ei imestanud keegi, kui 19. septembri hommikul saadeti meid laagrist kolm päeva kestvatele manöövritele. Kõigile anti välja 45 paukpadrunit (puust kuulidega), mida „vaenlase” pihta ei tohtinud ligemalt kui 2 m lasta. Pataljonid läksid eri suundades. Ühed olid ründajad, teised kaitsjad.
Enne lahkumist, kui olime kasarmute ette rivistunud, andis pataljoniülem (riigisakslane) käskluse: „Reichsdeutsche vertreten!” Pataljoni ette astus kolm kuni viis Unterscharführer n. Meie rühmas oli üks austerlane, tema polnud Reichsdeutsche. Küll oli aga meie kompanii teises rühmas üks küllaltki tõbras Unterscharführer, kes ette astus. Siis anti meile käsklus: „Vasak pool!” ja pataljon läks manöövritele. Marssisime ja kaevusime, ründasime ja paugutasime. Ühe öö magasime metsas, teise põllukraavis. Sõjamäng oli korralik.
Kolmanda päeva - s.o 21. septembri - lõuna paiku tulime kasarmute juurde tagasi. Tulime Põllküla jaamast eemalt mööda. Jaamas oli üksik tühjana näiv kaubavagun, mille uksed olid avatud. Vaguni juures oli grupp triibulistes riietes vange - umbes rühm. Vangidel näisid käed seotud olevat. Kaubavagunist andis keegi välja puuhalge, mida vangid kordamööda õlale võtsid. Vange ümbritses kaks korda rohkem sõdureid, kes kõik olid relvastatud püstolkuulipildujatega. Meestel olid peas nokaga suvemütsid, meil olid pilotkad. Mundritel olid sarnased lõkmed nagu Wehrmacht'il, kuid kui Wehrmacht’il olid lõkmel heledamad triibud hallil põhjal, siis neil olid need pruunil põhjal. Nii see mulle tookord näis. Olime kaugemal ja võin ka eksi¬da. Mida see kõik tähendas, seda me õieti ei mõistnud.
Meie manöövritel oleku ajal oli kasarmutes tehtud putukatõrjet. Pärast suhteliselt hilist lõunat korjati kokku meile välja antud teised tekid. Meile jäi ainult n-ö marsivarustus ja olime veendunud, et meid saadetakse rindele.
Õhtul anti käsk teised tekid viia lattu, mis paiknes Kloo¬ga järve ääres. Läksime neljakesi: mina, minu koolikaaslased Ants Abel ja Ants Nigol ning veel üks poiss. Pakkusime end vabatahtlikena, sest lootsime järves supelda. Kui tekid olid ära antud ja olime ka tükk aega supelnud, hakkasime tagasi kasarmute poole minema. Oli juba üsna pime. Korraga paistis mere poolt kolm tulesähvatust ja seejärel tulekuma. Kuna plahvatusi ei olnud kuulda, olime veendunud, et mõni laev sõitis kusagil kaugemal merel miinide otsa. Kui olime läinud veel veidi maad edasi, oli tunda tugevat kõrbelõhna. Tuul oli mere poolt. See oli õudne. Siis taipasime, milleks need vangid puuhalge kandsid.
Kui jõudsime tagasi kasarmusse, oli ka seal poistel teada, mis toimus. Eriti sellest ei räägitud. Meie juurde tuli meie rühma austerlasest „Uscha”. Ta oli parasjagu purjus. Tal oli veinipudel käes, teine käsi oli kinni seotud. Nimelt oli minu alg- koolikaaslane Jaan Lindre talle öösel kogemata paukpadruniga kätte lasknud. Mees pakkus meile veini ja näitas kätt. Ütles, et kui tema käsi oleks terve olnud, siis tema oleks seal tulista¬nud. Meile oli siis selge, et välja kutsutud riigisakslased võtsid mingil kombel sellest tapatööst osa. Osalt jäi mulje, et ta tahtis otsekui meie ees end õigustada. Ta oli nagu isegi rahul, et käsi seotud. Tegelikult polnudki tal võimalust sellest osa võtta. Ta oli muidu üsna muhe mees pärast õppusi. Tema muidugi võis ka meid pidada mingeiks fanaatikuteks. Muide, Neuhammeris, kus diviis uuesti komplekteeriti, ei olnud seda austerlast ega ka riigisakslast selles kompaniis, kus mina olin.
Järgmise päeva ennelõunal jagati meile välja nn puutumatu kolme päeva varu ja samuti Marketender, aga laskemoona mitte. Lõunani oli mõni tund vaba aega, siis kamandati meid kolonni ja hakkasime marssima Paldiski poole.
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA

Postitus Postitas ivalO »

Veel üks alajaam!
foto.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Eelpool oli juttu staabihoones toimunud isikuandmete põletamisest.
Juhisest selgub, et dokumentatsioon koostati juba algselt kahes eksemplaris.
000DSC 1.jpg
000DSC 2.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Heino Henning 12.12.1925.
000475.jpg
000475.jpg (69.57 KiB) Vaadatud 16518 korda
000474.jpg
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8110
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas uscha »

Põllküla raudteejaam, mida Heino Nagel oma mälestustes paar korda mainib.
Manused
põllküla.JPG
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Jaamahoonest risti üle raudtee asuv Põllküla ülesõit ja raudteevahi maja aastal 2013.
Põllküla v.jpg
Otofoto lisab ehk pildi 1944. aastast!
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

ja aastal 1944.
otofoto_f1504 o.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Laasberg Klooga.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Lübek Klooga.jpg
Lepasaar Klooga.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

img378.jpg
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8174
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: TRUPPENÜBUNGSPLATZ KLOOGA VÄLJAÕPPELAAGER

Postitus Postitas ivalO »

Märsi alguses viidi tagavararügemendi koosseisu 460 RAD-i poissi.
Üks nendest oli ka Lepasaar.
Lepasaar.jpg
Lepasaar J.jpg
Lepasaar J.jpg (80.99 KiB) Vaadatud 15614 korda
Kui nüüd vaadata raamatus "Labida ja relvaga" äratoodud radipoiste nimekirja (arvuliselt täpselt 497 meest(, siis Klooga nimekirjaga kattuvad neist vähesed!
497 + 460
Kokku teeniski Saksa ajal RAD-is eestlasi umbes tuhatkond!
Vasta

Mine “Üksused & Lahingud/Units & Battles”