Tondi Sõjakooli kolimine?

[divine]

Sellised fotod, suulise pärimuse kohaselt Sõjakooli kolimine 1940.-l aastal. Ühel fotol arvati ära tuntavat Prantsuse Lütseumi hoonet. Kas sündmustikul on tõepõhi all? Või kisub kaablirullide ja Raua tänava kanti?

[funker]

Sellised fotod, suulise pärimuse kohaselt Sõjakooli kolimine 1940.-l aastal. Ühel fotol arvati ära tuntavat Prantsuse Lütseumi hoonet. Kas sündmustikul on tõepõhi all? Või kisub kaablirullide ja Raua tänava kanti?

Viimasel pildil näen ka mina Tallinna Prantsuse Lütseumi hoonet.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/e ... i_2011.jpg

[divine]

Viimasel pildil on jah see koolimaja. Mulle on justkui meelde jäänud, et 40.-l Sõjakool likvideeriti ja Tondile pandi sihvkaneelajad sisse. Enne lasti meie poistel koos oma kraamiga ümber kolida?

[funker]

Lõpetamise eel toimusid Eesti Vabariigis pöördelised sündmused, mille elasid läbi ka Sv
Tehnikakooli jäänud õpilased. 17. juunil vabastati mõne tunni jooksul SÜÕ
territoorium Tondil Punaarmee üksustele ja Sv Tehnikakool koos SÜÕ juht-
konnaga kolis Prantsuse Lütseumi hoonesse Hariduse tänaval. Seal elati üle
alandav relvade üleandmine.

http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... lviste.pdf

[ivalO]

Sõjakool koliti Pärnu mnt. koolimajja.
Sama kool sai märtsirünnakus hiljem pommitabamuse.

kool.jpg (58.3 KiB) Vaadatud 9560 korda

[divine]

Tänan klaarijaid!

[LoCo]

Väga huvitavad fotod. Need on jah Tehnikakooli mehed, Sõjakooli mehed kolisid Pärnu maanteele linna 20. algkooli hoonesse.

KVÜÕA toimetises, Victor Orava mälestustes, on sellest kolimisest rohkem räägitud:

"17. juunil 1940, kui hommikusöögilt kooliruumidesse tagasi jõudsime,
käsutati kogu kooli õpilaskond kokku. Kooliülem kol-ltn A. Simson tegi
teatavaks, et Nõukogude Liidu nõudmiste rahuldamiseks peame nelja tunni
jooksul oma ruumidest välja kolima ja need Punaarmeele loovutama. Uudis
üllatas kõiki. See tuli nagu välk selgest taevast ja halvas kõikide tegevuse.
Kui halvast uudisest toibuti, algas kolimine. Kõik inventar ja varustus tuli
ruumidest välja kanda ja see autodele laadimiseks ette valmistada. Autod
pidid saabuma poole tunni jooksul. Kolimise müra ja kära summutasid esialgsed
tunded, kuid alateadvuses käärisid mitmed küsimused. Kuidas on
olukord teistes väeosades? Kuidas on olukord teistes linnades? Kas kõik on
loovutatud – meie maa, rahvas ja vabadus? Tulid meelde sündmused Austrias
ja Tšehhoslovakkias, mis ei lasknud midagi paremat ennustada.
Kui esimesed veomasinad saabusid, rääkisid nende juhid, et nende hommikusel
tööleminekul oli neid tänavatel kinni peetud ja kästud Tondile sõita.
Saabus ka omnibusse, mis saadeti tagasi, kuna istmete ja kitsaste uste tõttu
olid need inventari vedamiseks kõlbmatud. Ruumid tühjendati kõigest, isegi
lambipirnid valgustuspunktides keerati pesadest välja. Varustuse ja kraamiga
täidetud veokid veeresid Tondi teed mööda Tallinna poole Sv Tehnikakooli
uude asukohta, milleks oli Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse tänaval. Kui
meie kasutuses olevad ruumid olid tühjendatud ja kõik inventar ootavatele
veomasinatele laaditud, asusime II ploki idapoolses otsas asunud SÜÕ raamatukogu
kolima. Et vähendada edasi-tagasi käimist, moodustasime inimketi
raamatukogust kuni veomasinani, kus raamatuid käest kätte ulatati, kuni
viimane lüli need veokil paigale pani. Sama meetodit kasutasime lütseumis
kraami mahalaadimisel, mis äratas jalakäijate hulgas tähelepanu.

Osa õpilasi suunati I plokis ja staabi majas elavaid ohvitsere abistama,
sest ka nemad pidid oma korteritest lahkuma. Kol-ltn A. Simsonile, kpt V.
Villemsonile ja kpt A. Kandrele võimaldati ajutise peavarjuna kasutada
Westholmi gümnaasiumi ruume Kodrese tänaval. Samasse oli määratud
õppeasutuste töökompanii.
Samal ajal kolis Sõjakool Pärnu maanteele linna 20. algkooli hoonesse.
Sama saatust jagasid teised Tallinna garnisoni väeosad, mis samuti vahetasid
oma asukohta. Nii näiteks kolis Kalevi üksik-jalaväepataljon Tallinna Poeglaste
Reaalgümnaasiumi hoonesse ja sidepataljon Raua tänava algkooli
hoonesse.
Keskpäevaks olid SÜÕ ruumid sõna kõige otsesemas mõttes tühjendatud,
isegi Valges Majas asunud hobuse luukere, mida hipoloogia ja veterinaarteenistuse
tundides kasutati, oli kaasa toodud ja ilutses lütseumi tagaõues.

Kui kella 13.00 ajal viimaste veomasinatega Tondilt lahkusime, olid
Punaarmee üksused juba Kadaka ja Linnu tänaval ootamas, et tühjadesse
kasarmutesse asuda.
Prantsuse Lütseum oli ilus ja moodne ehitis, mis valmis 1937. aastal ja
võeti kasutusele sama aasta sügisel. Hoonel oli kolm korrust, lisaks veel
keldrikorrus. Keldrikorrusel asus kooli riietehoid ja lasketiir. Esimesele
korrusele viisid tänavalt peasissekäik ja kõrvalsissekäigud. Peasissekäigu
juures oli avar esik. Sellel korrusel asusid algkooliklassid paralleelklassidega,
kokku umbes 12 ruumi. Peale klassiruumide paiknes hoone tiival lasteaed.
Teisel korrusel asusid keskkooliklassid umbes 10 ruumiga, väiksem
saal, köök söögisaaliga (lasteaiaruumi kohal) majandusharu klassile, õpetajate
ja koolijuhataja ruumid. Kolmandal korrusel oli aula koos duši- ja riietusruumidega.
Esimeste veokitega kohale saabunud õpilased hakkasid pärast veokite
tühjendamist esimese korruse klassiruumidest meile mittetarvilikke koolipinke
ja laudu keldris asunud riidehoiuruumidesse kandma, sest need ruumid
olid määratud mõlemale kursusele magamis-, riiete- ja varustuse ruumideks.
Teisele korrusele olid määratud ruumid SÜÕ ülemale, Sv Tehnikakooli
ülemale, käsundusohvitserile, kooli kantseleile, klassiülematele, lektoritele ja
Kõrgemale Sõjakoolile. Õpetus toimus teisel korrusel asuvates klassiruumides.
Toitlustamiseks kasutati teisel korrusel olevat kööki ja söögisaali seal
leiduvate sisseseadetega. Pesemiseks kasutati kolmandal korrusel asuvaid
duši- ja riietusruume. Õppeasutuste raamatukogu leidis omale esialgse asukoha
keldris asuvas lasketiirus.
Uues asukohas oli esimeseks tööks magamisruumide sisustamine voodite,
öökappide ja muu vajaliku kraamiga. Sellele järgnes riiete-, relva- ja varustusruumide
sisseseadmine. Õhtuks oli enamik esemetest enam-vähem paigale
pandud ja ruumid korda seatud. Hoovil oli veel kola, mille järele ei
olnud otsest vajadust ja mis pidi ootama korraldavat kätt tulevikus."

Eesti Vabariigi Sõjaväe Tehnikakool 1920-1923/1936-1940.
Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2006.
KVÜÕA toimetised 6.
Koostanud Andres Seene.

[uscha]

Sidepataljon kolib välja oma kasarmutest, 17. juuni 1940.

[funker]

Huvitav, et kolimisel kasutati Oscar Stude firma veoautosid (kolmas seal taga on ka Oscar Stude).

1882. aastal asutatud firma Oscar Stude tegeles nii riigisiseste kui ka välisvedude korraldamisega, samuti inkasso, kindlustuse ja laevaagendi teenuste pakkumisega. Osakonnad olid Pärnus, Tartus, Valgas, Viljandis; mõnda aega ka Narvas, Võrus ja Põltsamaal; korrespondendid üle maailma. Suured kaubalaod asusid Tallinnas ja Pärnus, Tallinna sadamas oli oma bensiinimüügikoht. 1930. aastast oli lepingu alusel raudtee ametlik speditsioonifirma (hiljem võttis Raudteevalitsus oma veoautodega ilmselt selle teenuse üle), pidas veoautodega mitut kaubaveoliini, autopark oli vähemalt 15 masinat, sh vähemalt üks 3-teljeline veok ja furgoonid ja haagised mööbliveoks. Ettevõtte omanikud-juhid olid tõenäoliselt valdavalt baltisakslased.