Langend lendmasinad ...

Sõjavägi & Kaitseliit Wabariigi perioodil ...
nublu
Huviline
Postitusi: 269
Liitunud: T Juun 12, 2007 7:07 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas nublu » L Mai 26, 2012 6:14 am


nublu
Huviline
Postitusi: 269
Liitunud: T Juun 12, 2007 7:07 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas nublu » L Mai 26, 2012 7:16 am

uscha kirjutas:Selle õnnetuse kohta puudub mul igasugune teave - millal, kes ja kus?
Leidsin nüüd samast pildist skänni kadunud J. Tilga materjalide seast. Seal oli pildile lisatud järgmine legend: "N58 Rokk'i avarii Lasnamäel 13. VI 1925".

Kuna see tõsisem õnnetus Rokkiga juhtus vaid kuu aega hiljem - ilmselt siis pääses ta seekord üsna kergelt.

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6990
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas uscha » T Juul 08, 2014 1:24 pm

Teema esimesel leheküljel on kolm fotot nooremleitnant Erich Kristel'i lennuõnnetusest.
Lisan ka mehe enda pildi, mis tehtud umbes 4 kuud enne saatuslikku lendu.
Manused
kristel.JPG
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1745
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas labidamees » P Apr 12, 2015 10:34 am

Ajakirjast ''Kodu'' august 1920
002.JPG

skulmars
Huviline
Postitusi: 469
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas skulmars » P Sept 27, 2015 9:41 pm

ac_624_226_227_018.jpg
ac_624_226_227_013.jpg
http://sakala.ee/kogume-pärandit

nublu
Huviline
Postitusi: 269
Liitunud: T Juun 12, 2007 7:07 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas nublu » P Sept 27, 2015 10:18 pm

Mõlemad õnnetused ÜLD nr 1 lennukitega.

Ülemine peaks olema divisjoni ülema August Orava surmaga lõppenud õnnetus 31. 01. 1930 Rakvere lähistel, lennuk oli GL 22 nr. 84. Õnnetuskohal on endiselt mälestuskivi.

Alumine (nagu kõik isegi oma silmaga veenduda saavad) DH-9 nr 31 ja õnnetus juhtus Rakvere lennuväljal 15. 05. 1934. Tegemist oli omamoodi kurioosse juhtumiga. Lendurõpilane A. Mae, kes oli divisjonis praktikal, sooritas sel vanal romul mingit lahingharjutust. Divisjonist määratud instruktor oli tagumises kabiinis. Maandumisele tulles tuli lendurõpilane aga liiga madalalt ning lennuki telik tabas lennuvälja lähistel olnud küüni pilpakatust. Telik purunes, üks ratas oli katusesse kinni jäänud, teine veeres alla. Lendurid tabasid ära, et miskit läks nüüd nihu. Võtsid uuesti kõrgust, et asja uurida. Lennukis ei olnud raadiot, nii et maalt saadi infot ainult mingite linadega pandud teadetega. Lennukil ei olnud topeltjuhiseid, nii et maanduma pidi ikka see lendurõpilane ise. Vähese juhendamisega instruktori poolt.

Aga asi lõppes üldiselt ikka hästi. Lennuk jäi üsna ühte tükki ja mehed pääsesid põrutustega. Lennuk läks küll mahakandmisele.

skulmars
Huviline
Postitusi: 469
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas skulmars » P Sept 27, 2015 10:22 pm

Ülemine peaks olema divisjoni ülema August Orava surmaga lõppenud õnnetus 31. 01. 1930 Rakvere lähistel, lennuk oli GL 22 nr. 84. Õnnetuskohal on endiselt mälestuskivi.
prt_624_226_227_015.jpg
ac_624_226_227_017.jpg
http://sakala.ee/kogume-pärandit

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6990
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas uscha » E Sept 28, 2015 4:14 pm

Selline õnnetus ka siin näitamata, nr. 109 - nublu oskab kindlasti juhtumi tagamaad lahti seletada.
109.jpg
foorum.rindeleht.ee

nublu
Huviline
Postitusi: 269
Liitunud: T Juun 12, 2007 7:07 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas nublu » E Sept 28, 2015 5:03 pm

See on ilmselt kapral Inti õnnetus.

5. juulil 1934. a. kukkus täpsusmaandumist harjutav õpilane kapral Inti, kes külglibistamisega oli lennuki kõrgust vähendanud, libistamisest välja võttes oma lennukiga niivõrd tugevalt ratastele, et telik purunes ja lennuk ligi kahe meetri kõrguse hüppe sooritas. Kuna õpilane mootori tuure tõstis, veel 130 sammu edasi lendas ja suusaga maad riivas, siis lõppes see lend Avrole kapoteerimisega. Lennuki alumised longeroonid ja telik purunesid, kandepinnad ja pöördetüür said vigastatud. Lendurõpilane pääses peapõrutusega ning lõpetas järgmisel aastal Lennukooli reservlendurina.

Inti oli aga punane juba enne peapõrutust, seepärast ei maksa seda õnnetust kuidagi seostada tema hilisema poliitjuhi ametiga...

Tiit
Huviline
Postitusi: 107
Liitunud: P Juul 26, 2015 3:06 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Tiit » N Mai 18, 2017 12:21 am

Tallinna kohal.PNG
Tallinna kohal.PNG (793.15 KiB) Vaadatud 5838 korda

Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5300
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Kriuks » N Nov 09, 2017 11:52 pm

43_1.jpg
43_2.jpg

Filter
Kasutaja
Postitusi: 85
Liitunud: E Aug 21, 2017 12:06 pm

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Filter » R Nov 10, 2017 9:43 pm

Lennuõnnetus Rakveres
Manused
IMG_20171110_0001.jpg
IMG_20171110_0002.jpg

Kasutaja avatar
Noor
Veteran
Postitusi: 1121
Liitunud: R Nov 03, 2006 12:51 pm
Asukoht: Euroopa

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Noor » T Apr 28, 2020 1:29 pm

Info Põhjakotkastest/Wikipediast:

Lendur-Leitnant Ernst Muru (7 august 1908 – 11 juuli 1935)

Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas. Õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis ja astus vabatahtlikuna sõjakooli, mille lõpetas 1928. Aasta hiljem astus lennukooli. Lendurikutse 1 august 1931.
Lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, astus seejärel Sõjakooli, mille lõpetas 1928. aastal ning ülendati nooremleitnandiks. Asus seejärel lennukoolis lenduriks õppima. Lennukooli lõpetamisel määrati lendurina teenima Üksiku Lennuvädivisjoni nr 3 III salka. 1. novembril 1933 viidi üle IV salga lendurvaatlejaks, järgmise aasta 1. juunist tagasi III salga lenduriks. Lisaks tuli tal täita ka divisjoni aeronavigatsiooni- ja meteo-ohvitseri ning relvurohvitseri kohuseid. 1. maist 1935. a. viidi üle Lennukooli, kus läbis kuuajalise lendurinstruktori kursuse ning asus õpetama lenduriõpilasi. Sai töötada sel kohal vaid ühe kuu. Ernst Muru hukkus Valkla õppeväljal lennukiga Avro 626 Prefect nr. 141 toimunud lennuõnnetusel koos kapten Aleksander Arroga.
Auastmed:
Nooremleitnant - 12.09.1928
Leitnant - 19.02.1932

Kapten Aleksander Arro (22. aprill 1898 – 11. juuli 1935)

Lõpetas 1917. aastal Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli ning mobiliseeriti juunis sõjaväkke. Mõni kuu hiljem alustas õpinguid 2. Oranienburgi lipnikekoolis.
Pärast kooli laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aasta detsembris tuli tagasi Eestisse. 26. veebruaril 1918 ilmus ta Eesti sõjavägede intendantuuri valitsusse, kus määrati raha-arveosakonna kirjutajaks. 1918. aasta kevadel saadeti intendantuur Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali. 18. jaanuaril 1919 asus teenistusse Tallinna kooliõpilaste pataljonis, kus täitis ametikohti instruktorist rooduülemani.
Vabadussõja järel lõpetas eksternina Sõjakooli ning ülendati lipnikuks. Komandeeriti seejärel Harju maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülema valitsusse, kus määrati spordiinstruktoriks. Õppis samal ajal Tallinna kolledžis, mille lõpetas 1923. aastal. Astus seejärel Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, kuid õpingud katkesid 1928. aastal.
15. märtsil 1924 viidi üle lennuväerügementi, kus asus õppima õppejaoskonnas lendurvaatlejate kursusel. Ka lennuväerügemendis määrati ta spordiinstruktoriks. Aleksander Arro oli üks Tallinna garnisoni paremaid tennisiste ning kuulus Kalevi tenniseklubi juhatusse. Pärast lendurvaatlejate kursuse lõpetamist nimetati ta merelennu eskadrilli lendurvaatleja kohale. 1926.–1927. aastal õppis Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustes alalisväe ohvitseride kursusel. 1. aprillist 1927 määrati eskadrilli nr. 5 lendurvaatlejaks. Alates 1928. aasta suvest töötas Lennukoolis fotoinstruktorina, 1. juulist 1930 lisandus sellele Lennukooli adjutandi kohuste täitmine.
1. augustil 1931 lõpetas ta eksternina lendurite kursuse ning kinnitati ka tema lenduri kutse. Samast päevast hakkas ta juhatama Lennukooli maapealse väljaõppe jaoskonda. Nädal hiljem vabastati ta adjutandi kohustest, 2. mail 1932 määrati lendur-instruktorite kursusele.
Aleksander Arro hukkus Valkla õppeväljal toimunud lennuõnnetuses, kui ta koos lendur Ernst Muruga sooritas laskeharjutust pardakuulipildujast. Lennuk läks umbes 200 m kõrgusel pöörisesse ning kukkus nina ees puruks, mõlemad lendurid hukkusid.
Auastmed:
Lipnik 22.04.1920
Nooremleitnant 24.02.1924
Leitnant 25.11.1925
Kapten 24.02.1931


Siin osaline valik pilte

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Kasutaja avatar
Noor
Veteran
Postitusi: 1121
Liitunud: R Nov 03, 2006 12:51 pm
Asukoht: Euroopa

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Noor » T Apr 28, 2020 1:29 pm

lisaks..

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Kasutaja avatar
Noor
Veteran
Postitusi: 1121
Liitunud: R Nov 03, 2006 12:51 pm
Asukoht: Euroopa

Re: Langend lendmasinad ...

Postitus Postitas Noor » T Apr 28, 2020 1:31 pm

uscha kirjutas:
E Mai 14, 2012 2:28 pm
Alustan uut teemat Eesti Wabariigi perioodil sõjaväelennukitega toimunud õnnetustest. Põhirõhk on fotomaterjalil, informatsioon fotode juurde on võetud 2001. aastal ilmunud raamatust "Aeg, mehed, lennukid".

Sõjaväelendur Paul Päev sai lennukil DFW C.V (numbrimärgiga 10) surma 1. juulil 1925. aastal kell 13.15. Temaga kaasa lennanud aviomotorist Arnold Trikkel pääses raskete vigastustega. Nagu uurimine näitas, oli Landeswehr'ilt sõjasaagiks saadud lennukil peal vana sõjaajast pärit mootor. See oli ennegi kapriisne olnud ning seetõttu vahetati sel enne lendu karburaator. Mootor hakkas uuesti streikima, kui lennuk oli vaevalt 20-30 meetri kõrgusele tõusta jõudnud. Kui Päev püüdis lennukit Aeronaudi angaaride ja Narva maantee vahele maale tagasi tuua, jäi mootor peaaegu seisma. Et mitte Aeronaudi majade vastu sõita, tegi Päev järsu pöörde ning kiirust kaotanud lennuk kukkus nina ees alla. Meelemärkusele tulemata suri peatraumaga ning jalad murdnud Päev kaks ja pool tundi hiljem.
Paul Päev

Pilt

Pilt

Pilt
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Vasta

Mine “Eesti Wabariik 1918 - 1940/Republic of Estonia 1918 - 1940”