Alustan uut teemat Eesti Wabariigi perioodil sõjaväelennukitega toimunud õnnetustest. Põhirõhk on fotomaterjalil, informatsioon fotode juurde on võetud 2001. aastal ilmunud raamatust "Aeg, mehed, lennukid".

Sõjaväelendur Paul Päev sai lennukil DFW C.V (numbrimärgiga 10) surma 1. juulil 1925. aastal kell 13.15. Temaga kaasa lennanud aviomotorist Arnold Trikkel pääses raskete vigastustega. Nagu uurimine näitas, oli Landeswehr'ilt sõjasaagiks saadud lennukil peal vana sõjaajast pärit mootor. See oli ennegi kapriisne olnud ning seetõttu vahetati sel enne lendu karburaator. Mootor hakkas uuesti streikima, kui lennuk oli vaevalt 20-30 meetri kõrgusele tõusta jõudnud. Kui Päev püüdis lennukit Aeronaudi angaaride ja Narva maantee vahele maale tagasi tuua, jäi mootor peaaegu seisma. Et mitte Aeronaudi majade vastu sõita, tegi Päev järsu pöörde ning kiirust kaotanud lennuk kukkus nina ees alla. Meelemärkusele tulemata suri peatraumaga ning jalad murdnud Päev kaks ja pool tundi hiljem.

1925. aasta õnnetuses jäi Alev ellu, 1928. aastal läks kehvemini.

Informatsioon raamatust "Aeg, mehed, lennukid" - Esmaspäeval, 13. veebruaril 1928, lendasid Rakverest kuus lennukit Jõhvi, et sealse lennuväljaga tutvuda. Üks lennukeist pöördus kohe tagasi, ülejäänud viis maandusid Jõhvis. Mõne tunni pärast asusid nad tagasiteele. Üksteise järel tõusid kõik õhku, viimasena Ferdinand Feliks Alev Gourdou-Leseurre nr. 81. Esimesed õhkutõusnud olid juba vastava kõrguse kätte saanud ja võtsid lennusuuna Rakvere sihis. Peagi märkab neljas lendur, et leitnant Alevi lennuk lumel lamab. Ehkki lennuk õiges seisakus ja tervena näis lamavat, maandub ka neljas lendur, et oma kaasvõitleja maandumise põhjusi teada saada. Juba eemalt paistab, et lennukiga on õnnetus juhtunud, sest lennuk ei lama mitte suuskadel, vaid korpusega vastu lund. Ligemale jõudes avaneb kurb pilt, sest lendur leitnant Alev lamab lennukis elutult. Alev oli kohe peale õhkutõusmis pidanud hädamaandumise tegema, sest lennuki mootor oli seisma jäänud. Lumme maandumise lõi Alev oma pea õnnetult ära. Mõni minut hiljem heitis ta hinge. See õnnetus juhtus 13. kuupäeval, külma 13 kraadi ja Alevi surmast anti teada telegrammiga, mis kandis numbrit 13.

Usun, et need 2 fotot ikka ühest ja samast õnnetusest.
Millal, kus ja kellega juhtus?

Ei õnnestunud leida informatsiooni ka selle alla sadanud Avro 594B nr. 118 kohta - on kellelgi teavet selle õnnetuse kohta?

uscha kirjutas:Usun, et need 2 fotot ikka ühest ja samast õnnetusest.
Millal, kus ja kellega juhtus?

Õnnetus juhtus 13. juulil 1925 Lasnamäel, tagavaraeskadrilli lenduri Mihkel Parsmanniga. Lennuk jooksis maandumisel vastu angaari ning purunes. Parsmann pääses põrutusega. Lennuk läks mahakandmisele.

13. ei olnud seekord siiski mitte reede, vaid esmaspäev...

Õnnetuse kirjeldus järgmise päeva Päevalehes.

Tänud info eest!

Proovime nüüd selle lennuki kohta midagi teada saada - Halb. C.V nr. 53 on maha kantud 1926. aastal ja ilmselt see fotol näha olev õnnetus ongi põhjuseks, miks lennuk korstnasse kirjutati.

uscha kirjutas:Tänud info eest!

Proovime nüüd selle lennuki kohta midagi teada saada - Halb. C.V nr. 53 on maha kantud 1926. aastal ja ilmselt see fotol näha olev õnnetus ongi põhjuseks, miks lennuk korstnasse kirjutati.

Sellest lennukist pikem jutt militaar.netis
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51#p225451

uscha kirjutas:Ei õnnestunud leida informatsiooni ka selle alla sadanud Avro 594B nr. 118 kohta - on kellelgi teavet selle õnnetuse kohta?

See on ilmselt 20.12.1930 toimunud õnnetuse pilt. Lendas v.a.o. Altement koos motorist v.a.o. Jürgenfeldtiga.

Õnnetuse kirjeldus Päevalehes.

Lisan täispildi vesilennukist, lennumasinate teemast see muidu läbi jooksnud, aga siin muud aparatuuri ka näha.

ivalO kirjutas:Lisan täispildi vesilennukist, lennumasinate teemast see muidu läbi jooksnud, aga siin muud aparatuuri ka näha.

Ei mäleta, kas seal kirjutasin ka mis masinaga tegu, aga...

Kui positiiv korralik on ning skänni põhjalikult uurida, siis paistavad kere ja saba pealt nr "39".

Õnnetusest 17. oktoobri 1925 Päevalehest.

Edit: eelmine kord olen ekslikult masinat nr 38 pidanud. See on siiski nr 39, kohe näha miks loomapildid lennukite peal head on ...

Avro 504K nr. 23 - lennuk on maha kantud 1929. aastal.
Kas "tänu" sellele õnnetusele, mis fotodel näha läkski mahakandmisele?
Nublu oskab ilmselt öelda kus, kellega ja millal täpselt see õnnetus juhtus?

Lisan foto, mille järgi teema on nime saanud.

Raamatust "Aeg, mehed, lennukid" - 24-aastane lendurõpilane Erich Kristel oli iseseisvalt ainult 6 tundi ja 35 minutit lennata jõudnud, kui ta esmaspäeval, 6. mail 1925. aastal järjekordsele lennule läks. Rühmakaaslaste poolt lugupeetud noormees oli alles eelmisel neljapäeval oma pulmi pidanud. Õppelennuk Avro 504K sattus 800 meetri kõrgusel pöörisesse ning kukkus Sõjamäe rappa. Lendur tuli mutta mattunud rusudest välja kaevata. Mootoril ei leitud mingit eelnevat viga ja sellelt kõrguselt alal langedes oleks lendur pidanud jõudma pöörisest väljuda, nii jäi õnnetuse tegelik põhjus selgusetuks.

uscha kirjutas:Avro 504K nr. 23 - lennuk on maha kantud 1929. aastal.
Kas "tänu" sellele õnnetusele, mis fotodel näha läkski mahakandmisele?
Nublu oskab ilmselt öelda kus, kellega ja millal täpselt see õnnetus juhtus?

Omal olemas sama foto, mille pöördel on kiri "Avro 504K nr 23 4. III 26 Tallinn SW aerodroomil. N leitn Reisar avio mot Saage".

Kuna rohkem infot selle õnnetuse kohta kusagilt leidnud pole - pakuks, et see on ehk enam-vähem tõene info. Kuna Reissar jõudis kolonel-leitnandiks välja, siis ilmselt jäi ta seekord ellu. Ning motorist Saage samuti...