Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

Sõjavägi & Kaitseliit Wabariigi perioodil ...
Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1897
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas LoCo » E Apr 23, 2012 9:44 pm

1918-21 Kalevlaste Maleva
1921 Kalevi maleva pataljon
01.10.1921-28 Kalevi Pataljon
01.10.1928-40 Kalevi Üksik-jalaväepataljon

Loodi Vabadussõja ajal Eestimaa Spordiseltsi "Kalev" algatusel vabatahtlike löögiväeosana.
16.XII 1918 saadi luba väeosa moodustamiseks. Asutamiskoosolek toimus Tallinnas Estonia teatrimajas.
20.XII 1918 algas vabatahtlike ametlik registreerimine, seda päeva loetakse väeosa sünnipäevaks.
Väeosa esimene juht oli "Kalevi" esimees lipnik Leopold Tõnson VR I/2.
Leopold Tõnson.jpg
Leopold Tõnson.jpg (34.3 KiB) Vaadatud 10132 korda

Juba 29. XII 1918 osales pataljon Loksa dessandis. Vabadussõjas oli tegemist ühe enim silma paistnud väeosaga, võitles Viru rindel ja Lõunarindel (kuulsaim lahing peeti Landeswehri sõjas Põhja-Lätis Skangali mõisa pärast 22.VI 1919, sellega peatati balitsakslaste Landeswehri üksuste läbimurre Valmiera suunas).
Pärast Vabadussõda kuulus pataljon mitmesse jalaväerügementi.
12.VII 1921 toodi Kalevlaste Maleva Valgast Tallinnasse Koplisse, Vabadussõja-aegse Kopli sõjaväe haigemaja ruumidesse. Elamistingimused 1914. aastal ehitatud kasarmutes ja väljaõppevõimalused pataljoni juures ning Stroomi rannas olid head.
1928, sõjaväe organisatsiooni reformimise ajal, moodustati Kalevi Pataljonist iseseisev väeosa ning tema kui kaadriväeosa peamine ülesanne oli noorsõdurite väljaõpe. Pataljoni juures tegutses mitu ühiskondliku organisatsiooni (nt. ohvitseride kogu, üleajateenijate kogu, ohvitseride laskeühing).
1930. aastatel oli maa-ala merekaldal Kalevi ÜJP ja Kopli mõisa vahel asustamata.
1936. aastaks viidi lõpule lasketiiru ehitus, märklauad asusid kaldal.

VS ajal kasutati käiseembleemina E.S.S. Kalevi märki ja sinimustvalget vinklit.
Pilt

Pataljoni embleemi kavandi autor on leitnant Johan Te(e)mant (1897 Kaarli - 1941 Porhovi lähedal).
Tema 1929.a kavand oli ka 1934 aasta rinnamärgi disaini aluseks.
Pilt

Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1897
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas LoCo » E Apr 23, 2012 9:55 pm

Legendaarses Kalevi pataljonis olid tähtsad ka sport ja seltsielu
Postimees 09.06.2006 Robert Nerman

Kalevlaste maleval olid Vabadussõjas suured teened – 59 malevlast pälvis Vabadusristi, isikliku panuse eest sai II liigi Vabadusristi 54 võitlejat. Kalevlaste malev osales 38 lahingus ning seda väeosa juhtisid Vabadussõjas kapten Leopold Tõnson, kapten Otto Tief ja kolonelleitnant Oskar Luiga.
Pärast Vabadussõda tõmmati väeosad kokku. Kalevlaste malev muudeti 1921. aasta algul Kalevi maleva pataljoniks ja sama aasta 1. oktoobril Kalevi pataljoniks. Kalevlased asusid 1921. aasta juunini Valgas, kust nad suunati Koplisse. Väeosa asus kuni 1940. aastani praegusest Sepa tänavast ida pool ning Maleva põigu piirkonnas.
Koplisse asumise ajal kuulus Kalevi pataljon 4. jalaväepolgu koosseisu. 1922 viidi kalevlased 10. jalaväerügemendi koosseisu. Iseseisva väeosana Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni nimetuse all tegutses pataljon 1. oktoobrist 1928. Väeosa koosnes kolmest kompaniist, siderühmast, suusk- ja jalgratturiterühmast, pioneerirühmast ja töökomandost.

Öised õppused


1929. aastal oli pataljonis 22 ohvitseri, 284 sõdurit ja seitse eraisikut. Pataljoni juhtisid erinevatel perioodidel kolonelleitnant Friedrich Pinka, Karl-Eduard Preisberg (hiljem Prees), kolonel Jakob Vende, major Ludvig Hinnov, major Johannes Uuskam, major J. Aro ja kolonelleitnant Olav Mullas.
Väeosa igapäevaellu kuulusid õppused. Neid peeti ka väljaspool väeosa territooriumi, öiseid õppusi näiteks Stroomi metsas ja selle lähikonnas. Suviti oldi tavaliselt pikka aega Kurtna sõjaväelaagris.
1930. aastate keskel oli pataljoni kasutada kümme maja, mis kõik olid ehitatud 1914. aastal. 1936. aastal valmis lasketiir, mida said hiljem kasutada ka mitu Kopli organisatsiooni, ning seati sisse laod ja töökojad. Väeosa maa-alal asus ka sepikoda, vankrikuur ja hobusetall. Suurt rõhku pandi kasarmute mugavusele. Muretseti maale, mööblit, kardinaid, toidunõusid, laualinu jms.

Sport ja seltsielu

Nagu teistes väeosades, oli ka Kalevi pataljonis ohvitseride, üleajateenijate ja sõdurite elus tähtsal kohal sport ja seltsielu. Väeosa kõiki ohvitsere koondas ohvitseride kogu. Ohvitseride kogu kasutada oli söögisaal, saal võimlemiseks, loengute ja koosviibimiste pidamiseks, lugemistuba, samuti puhvet, lao ja köögiruum.
Väeosa territooriumil tegutses juba 1926. aastast kasiino. On säilinud ka ohvitseridele mõeldud hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi hinnakirjad. Näiteks 45 marka (ehk hiljem 45 senti) maksev lõuna koosnes suuremast praest ja magustoidust. 35 marka (senti) maksnud õhtusöögiks tuli kasiinopidajal tagada liha- või kalatoit.
Toidu puhtus ja kvaliteet oli endastmõistetav ning väiksemagi eksimuse puhul katkestati kasiinopidajaga rendileping.
Ohvitseride kogu korraldas iga kolme kuu tagant laskevõistlusi kergekuulipildujast, vintpüssist, sportpüssist ja püstolist. 1931. aastal moodustati väeosa ohvitseride laskespordiühing, mis omakorda korraldas laskevõistlusi. Väeosa aastapäeva tähistamisel ja paljudel teistel koosviibimistel käidi koos abikaasadega. 1939. aastal moodustati ohvitseride kogu juurde isegi naisühing, kuhu kuulusid ohvitseriprouad.
Endistel kalevlastel säilisid pataljoniga tihedad sidemed, mis olid tugevad ka kordusõppuste tõttu. 1932 võeti hulk tagavaraohvitsere Kalevi pataljoni ohvitseride kogu toetajaliikmeks ning nad moodustasid oma sektsiooni. Aeg-ajalt korraldati ühiseid väljasõite, näiteks 1936 augustis käidi aurikuga Kalevipoeg Rootsis. Pataljonil oli ka oma üleajateenijate kogu, mis asutati 1928. aastal.

Oma lipp ja laul

Pataljoni 10. aastapäevaks 1928. aastal andis spordiselts Kalev neile Vabaduse väljakul pidulikult üle lipu. 1929. aastal võttis ohvitseride kogu pataljoni lauluks «Kuldne Kalevite kodu» ning 1929. aastal otsustati üldkoosolekul lasta valmistada leitnant Johan Temanti (hiljem Teemant) kava järgi pataljoni rinnamärk.
Omapärane peatükk Kalevi pataljoni elus oli osalemine Kopli ja selle ümbruskonna heakorrastamises. Näiteks 1937 mais istutati pataljoni peatee äärde 25 noort tamme. 1937. aasta sügisel ja 1938. aasta kevadel rajas ohvitseride kogu õunaaia. Pataljoni sõdurid osalesid ka kaugemate piirkondade, näiteks Stroomi ranna heakorrastamisel.
Pataljoni spordi-meelelahutuse komisjoni egiidi all loodi raamatukogu, korraldati loenguid ja ekskursioone Tallinna muuseumidesse. 1930. aastate lõpus kujunes traditsiooniks käia kaks korda kuus Estonia etendustel. Komisjoni eestvedamisel tegutses laulukoor ja näitetrupp.
Pärast Eesti iseseisvumist demokratiseerus kaitsevägi põhjalikult. Pöörati selg tsaariaegsetele autoritaarsetele suhtlemisvormidele ja baltisaksa junkrukommetele.
Sõjaväedistsipliin ei tähendanud, et sõdurite elutingimused oleksid põhjendamatult keeruliseks muudetud. See avaldus paljudes pisiasjades. Näiteks ei pruukinud sõdurid suvel kanda saapaid, vaid võisid valida ilmale vastavalt jalanõud – nii nägi väeosas pastlakandjaidki.
Ohvitserid ja muu personal elasid perekondadega Kalevi pataljoni piirkonnas. Paljudel peredel olid suured aiamaad. Lastel oli elu pataljonis huvitav ning stimuleeris sportima. Oli palju ronimispuid, õppe- ja spordiväljakuid ning võimlemisriistu.
Kalevi pataljonis lauldi palju, rivis õppustele minnes, töö juures, vabal ajal, kui oli pidu või kogunemine. Õhtused loendused lõppesid hümni laulmisega.
Harmooniline elu ei kestnud kaua – kõik muutus 1940. aasta suvel, kui algas Nõukogude okupatsioon. Paljud Kalevi pataljoni ohvitserid ja üleajateenijad vangistati. Osa oli sunnitud Eestist lahkuma.
Sõjaväelinnak põletati maha 1940. aasta augustis, kui Punaarmee Tallinnast lahkus.

Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1897
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas LoCo » E Apr 23, 2012 10:18 pm

Vaade Kalevi pataljoni staadionilt ohvitseride elumajadele 1932. aastal (pilt eelmises postituses olnud artikli juurest, postimees.ee)

Vaade Kalevi pataljoni staadionilt ohvitseride elumajadele 1932. aastal.jpg


Tänapäevane kaart pataljoni tolleaegsest asukohast.
kalev.jpg


Kevad 1939 vs kevad 2012.

02.03.1939.jpg

Need majad võetakse ka varsti maha.
2012.jpg

Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1897
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas LoCo » E Apr 23, 2012 10:36 pm

1937.a. fotol on ilmselt näha Maleva-Sepa tänava nurgal asuv veetorn. Parempoolne pilt 2012.a.
Pildil olev mees on Erich Randoja (s.1917)
1937-2012.jpg


13.05.1937 "Vahi paraad Kalevi õuel"
13.05.1937 Vahi paraad Kalevi õuel.jpg

Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 6275
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas uscha » T Apr 24, 2012 2:07 pm

Vaade väravast veetorni poole ...

kalev_1.JPG


... ja veetornist värava poole

kalev_2.jpg
foorum.rindeleht.ee

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7788
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas ivalO » T Apr 24, 2012 3:34 pm

Väga head pildid!
Vabadussõja aegne kalevlaste käiseembleem.
KM e.jpg
KM e.jpg (91.55 KiB) Vaadatud 10052 korda

Kalevlaste lipp
kml.jpg
kml.jpg (81.92 KiB) Vaadatud 10052 korda

...ja vaade kunagisele asukohale Koplis mõned päevad tagasi.
WS 024 kopli.jpg

Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 1897
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas LoCo » T Apr 24, 2012 10:11 pm

Robert Nerman kirjutas:Sõjaväedistsipliin ei tähendanud, et sõdurite elutingimused oleksid põhjendamatult keeruliseks muudetud. See avaldus paljudes pisiasjades. Näiteks ei pruukinud sõdurid suvel kanda saapaid, vaid võisid valida ilmale vastavalt jalanõud – nii nägi väeosas pastlakandjaidki.

1935-36.jpg


Robert Nerman kirjutas:Omapärane peatükk Kalevi pataljoni elus oli osalemine Kopli ja selle ümbruskonna heakorrastamises. Näiteks 1937 mais istutati pataljoni peatee äärde 25 noort tamme. 1937. aasta sügisel ja 1938. aasta kevadel rajas ohvitseride kogu õunaaia. Pataljoni sõdurid osalesid ka kaugemate piirkondade, näiteks Stroomi ranna heakorrastamisel.

1935-36a.jpg

skulmars
Huviline
Postitusi: 405
Liitunud: T Veebr 06, 2007 12:16 pm

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas skulmars » E Juun 17, 2013 9:19 am

http://sakala.ee/kogume-pärandit

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 7788
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas ivalO » E Juun 17, 2013 11:23 am

00KÜJP.jpg

Foto aastatest 1938-1940.
Kalevi pataljoni huvilistel võimalik soetada osta.ee peal.

Kasutaja avatar
freiwilliger
Huviline
Postitusi: 508
Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
Asukoht: Tallinn

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas freiwilliger » N Nov 02, 2017 3:50 pm

Kas kalevlastel oli enne sõda soomusmanöövrivõime?

Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4228
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas funker » N Nov 02, 2017 5:51 pm


Walther
Kasutaja
Postitusi: 10
Liitunud: N Okt 21, 2010 11:38 pm

Re: Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ajalugu 1918-1940

PostitusPostitas Walther » L Veebr 17, 2018 10:21 am

Visklas jaanuaris 1920
Manused
Screen Shot 2018-02-11 at 21.22.35.png


Mine “Eesti Wabariik 1918 - 1940/Republic of Estonia 1918 - 1940”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist