Paljassaare

[ivalO]

Tallinna külje all Paljassaares asuvad kunagise PSMK kompleksi osana rajatud suurtükipatarei positsioonid, miinilaod, sadamakai, neid ühendav raudtee ja helgiheitjate rajatised.
Relvastust patareipositsioon ehitusjärgselt (koosneb tulejuhtimispunktist ja neljast suurtükialusest koos meeskonna- ja laskemoonakeldritega) peale ei saanud.
Jõuti paigaldada vaid suurtükkide metallalused.
EW ajal kasutati suurtükikeldreid ja tulejuhtimispunkti Merejõudude Baasi käsilaskemoona ladudena.
Metallist suurtükitumbad hoiti korras, vajadusel saanuks 120 mm kahurid peale tõsta ja patarei relvastada.
Patarei kolmekümnendate lõpus.

Samas reas asub ka tulejuhtimispunkt.

Kui eelnähtud fotode tegemise aegu oli marekallas ehitistest ca 150 meetri kaugusel, siis tänaseks on see nihkunud mõnekümne meetri peale!
Erosioon on möödunud 75 aastaga olnud päris hirmuäratav.
Ümber Paljassaare tipu kulgev tee on juba osaliselt merre vajunud.
Enamus poolsaarest on väga madal ja soine, seevastu Kõrgemäe ots tõuseb üllatavalt kõrgele merepinnast. Arvatavalt on pinnas väga savine ja tihe, mäetipus asuvatesse punkritesse ja maapinna süvenditesse jagub vett hulgim. Kindlasti on praegune veetase tingitud hiljutisest lume sulamisest ja suveperioodil on seal kuivem?
Metallikratid on ka sealsete punkrite kallal oma töö teinud ja lagedest metalli välja lõiganud. Punkripõrandaid katab vee, savi ja laest kukkunud asfaldikamakate segu.
Kõik ehitised on metsikult võsastunud ja paneb imestama, et nende eest kunagi raudtee üldse läbi on läinud!

[ivalO]

Loodus ja inimene on oma töö teinud ja avanev pilt on väga trööstitu.
Suvel ei saa vist enam üldse sotti, kus või mis asub.
Samas ehitised ise on päris hästi säilinud.

Krattidest näritud metalltumba, mille alusvööd pole kätte saadud.

12 patarei praegused asukad.

003.jpg (309.69 KiB) Vaadatud 22131 korda

Tulejuhtimiskeskus vaatega eest

...ja tagant.

Sissepääs.

006.jpg (370.8 KiB) Vaadatud 22131 korda

[ivalO]

Positsiooni üldplaan.
Algselt mõeldud neljale 130 mm suurtükile.

Meeskonna ja laskemoonavarjend.

Tulejuhtimispunkt.

[ivalO]

PSMK rajatiste hulka Paljassaares kuulus ka helgiheitjate jõujaama hoone.

Fotod kolmekümnendate lõpust.
Kahekümnendatel müüdi jõujaama hoone eraisikule lammutamiseks.
Arvatavalt võeti välja metallosad ja muu enam ostjale huvi ei pakkunud.
Peale lammutustähtaja lõppemist läks ehitis taas Sõjaministeeriumi Varustuse Valitsuse Ehitus- ja Korteriosakonna bilanssi.
Jõujaama juurde viis Paljassaare muulit Kordoni juurest külatee.
Kas tänase seisuga midagi jõujaamast ka alles on ei tea.
Nagu pildilt näha oli hoone ette kuhjatud kaitsevall, kui seda pole tasaseks lükatud, peaks koht mere kaldal olema tuvastatav.
Täna algab muuli otsast liivarand, seega mine tea?

[funker]

Tänan Ivalo hea teema eest. Paljasaares saanud palju kolatud, aga enne oli huvitavam, kui sinna avalik rand tehti ja linnukeste vaatlejad vene helgiheitja torni ära rekvireerisid.

Kuskandis see PSMK helgiheitjate jõujaama hoone asus?

[ivalO]

Vot siin jään küll vastuse võlgu!
Battali mehed näitavad, et oli kaks helgiheitjat.
Arvan, et jõujaam oli neil siiski ühine. Pakun, et jaam asus kas ühe helgiheitja positsioonil või nende kahe vahelisel maaalal.
Battali kaardil paiknevad helgiheitjad selliselt:

ps021.jpg (51.8 KiB) Vaadatud 22011 korda

Samas on kahtlaselt sarnane muldkeha paista Väike-Paljassaare poolsaare tipus!?

Neli 2.jpg (114.47 KiB) Vaadatud 22011 korda

[funker]

Selge värk. Viskan siia lingi ka Battali saidile. Palju häid pilte.

http://battal.ee/tallinn/paljassaar/pal.html

[funker]

Vot siin jään küll vastuse võlgu!
Battali mehed näitavad, et oli kaks helgiheitjat.
Arvan, et jõujaam oli neil siiski ühine. Pakun, et jaam asus kas ühe helgiheitja positsioonil või nende kahe vahelisel maaalal.

Selle kaardi järgi oli jõujaama hoone valgest hoonest tiba ülespoole.

http://dl.hostingfailov.com/sn_post_pho ... 591795.jpg

Praegu saab paljassaares minna parempoolse haru (kus oli põhja helgiheitja) täitsa tippu välja, seal on vaid kiviklibu ja
aiaga eraldatud veeteede ameti seadmete kapp ja majakas.

[ivalO]

No näed, ma ei suvatsenud ennist battali juttu lõpuni lugeda.
Olevat selle jõujaama varemed siis maha lükatud enne olümpiamänge!
Kus täpselt asus, ei ole ka nemad välja nuputanud.
Sõjaministeeriumi 1937 aasta aruandes on arvuliselt märgitud ühte jõujaama hoonet.
Battali mehed otsisid millegipärast kahte eraldi ehitist taga.
Sellel viimasel kaardil on märgitud nõukogude aegne jõujaam, ma ei usu, et see sama oli.

[ivalO]

Leidsin ühe vene kaardi I MS ajast.
Siin märgitud alumine helgiheitja umbes Valge Torni kohale?

P.jpg (126.69 KiB) Vaadatud 21995 korda

Praeguse supelranna piirkonda joonistatud hoopis majakad!
Kaardil on Paljassaar veel Kopli küljest "lahti".

[ivalO]

Leidsin Paljassaare veel ühelt militaarkaardilt.
Veneaegse kaardi põhjale on sakslased kandnud PSMK objektid, kaart dateeritud 1918. a.
Patarei on märgitud kuhugi Katariina kai taha, tulesuunaga Tallinna linnale ja lahele.

[ivalO]

Mõne aasta tagune kirjutis Paljassaarest.


Esimesed teated Paljassaarest pärinevad 13. sajandi keskpaigast, toona kandis see taanikeelses allikas Karlsø ehk Karli saare nime. Keskajal kuulus Paljassaare Kopli mõisa koosseisu, rikkalike rohumaade tõttu kasutati saari karjamaana, hiljem lisandus sõjaline otstarve.

1727. aastal valmis Väike-Paljassaare mandripoolses osas sakiline muldkants ehk tähtkants. 1824. aastal ehitati Väike-Paljassaare tipu lähistele Valge torn, mis hävis Krimmi sõja ajal.

1851. aastal rajati Väike-Paljassaarele märklaud ning saart kasutati ligi pool sajandit Vene laevastiku laskepolügoonina. 1912. aastal alustati seal Peeter Suure merekindluste rajamist. Ehitustööde algul külastas saart ka Vene tsaar Nikolai II.

Uustulnukate tulv

Sõjasadama süvendamise käigus paigaldati 1912. aastal Paljassaare ja Kopli vahelisse väina nii palju pinnast, et saarest sai lühikese ajaga poolsaar. Kuni 1917. aastani elasidki Paljassaarel peamiselt sõjaliste objektide rajajad. 1917. aastal lahkusid pea kõik Venemaalt tulnud ehitajad.

Kohalike elanike mälestuste järgi jäi saarele vaid neli peret, tühjaks jäänud tööliskasarmutesse asus üheksa kaluriperekonda Viimsist. Juba 1919. aastal hakati Paljassaare maid tükeldama ja rentima. Renditingimused olid soodsad ning see tõi Paljassaarde rohkesti inimesi, kelle majanduslik olukord ei olnud kõige parem.

Mõlemale poole kruusateed rajati kitsad ja pikad mereni ulatuvad krundid. Eeldati, et rentnikud hakkavad tegelema kalandusega ning 20–30 meetri pikkusel rannaribal saaks nootasid kuivatada ja paate hoida.

Mõnda aega andis paljassaarlastele lisateenistust rannaäärsete maakivide kogumine ja ülesostjatele müümine. Kive kasutati muu hulgas teede sillutamistel.

Katariina kaist edela pool asusid tihedama hoonestusega Eessaare majad, mida nimetati Suurkülaks. Küla keskus paiknes Katariina kai juures ning seal oli kaks kahekorruselist puitmaja, kus asusid merekarantiin ja mereväekordon.

Merekarantiini vajati naaberriikidega sõlmitud lepingu ja rahvusvaheliste konventsioonide tõttu. Sellesse majja paigutati nii mõnigi Nõukogude Venemaalt tulnud taudikahtlane kaubalaevameeskond.

1922. aastal oli Paljassaarel kokku 19 elumajaks sobilikku hoonet. Kuna enamik neist pärines tsaariajast ning oli kehvalt ehitatud, siis peagi need lammutati. Osa hooneid, nagu näiteks omaaegne saun, ehitati ümber elumajaks. 1930. aastate keskel oli Suurkülas juba 68 krunti. Kõik elumajad olid ühekorruselised ja kuni 75 m2 suuruse põrandapinnaga.

Üheks Paljassaare elanike suureks saavutuseks oli väheviljakatele maadele aedade rajamine. Suurem osa mullast toodi mujalt, kuid tugevad tuuled ähvardasid sellegi minema pühkida, mistõttu elanikud pidid peenarde ümber tegema savist ja murumätastest ääred.

Üheks kohaliku rahva kokkusaamise kohaks oli pood. Poepidamine polnud Paljassaarel tulus, seetõttu vahetasid kauplused sageli omanikke ja asukohti. 1937. aastal oli aga Paljassaarel koguni kaks poodi. Üks asus majas nr 27 ja kuulus Anna Seppelile, teise omanikuks oli August Gutman.

EELK Kopli koguduse õpetaja Rudolf Sauerbrei algatusel rajati majja nr 52 Tallinna praostkonna lastepäevakodu, arvatavasti peeti samas majas ka jumalateenistusi. Samuti rajas metodistide Petlemma kogudus Paljassaarele palvemaja, kus tegutses ka pühapäevakool.

Paljassaare elanike suureks probleemiks oli elektrivalgustuse sissetoomine ja joogivesi. 1937. aastal moodustati Paljassaare Elektritarvitajate Ühing, mis tegeles mõlema küsimustega. Tõsist muret valmistas teede kehv olukord, see takistas isegi päästeteenistuse kohalejõudmist.

Katariina kaist loode pool asus hõredama asustusega Tagasaare. Seal paiknes kuus talu, mida ühendas liivane tee. Kuna selle piirkonna maad olid veelgi viletsamad kui Eessaarel, tõi põllundus vähe sisse. Keskenduti rohkem loomapidamisele, kuid teenistust otsiti ka mujalt.

Minema ei kippunud

Töökohti Paljassaarel palju ei olnud ja elanikud pidid käima tööl Vene-Balti, Bekkeri ja Sitsi asunduses või veelgi kaugemal. Lapsed käisid koolis Vene-Balti asunduses või Kalamajas.

Mõlemal juhul oli edasi-tagasi tee kuni kaheksa kilomeetrit. Raskustele vaatamata ei kippunud Paljassaare elanikud mujale minema, olid optimistlikud ja elurõõmsad.

1920. aastate lõpus tegutses Taga-Paljassaarel miiniladude juures Essensohnide majas laulukoor, mida juhatas G. Essensohn. Nagu kõikjal mujal Eestis, peeti ka Paljassaarel regulaarselt tantsuõhtuid.

Paljassaare sõbralikku elukeskkonda meenutas eksiilis olles kirjanik Karl Ristikivi. Ta tunnistas, et pärast romaani «Viimne linn» lõpetamist tundis ta end sama õnnelikuna nagu omal ajal Paljassaare liivastel randadel jalutades.

ROBERT NERMAN
31.05.2007 "Postimees"

Talgud Tagasaare heinamaadel.

[ivalO]

Taga-Paljassare valvepiirkonna plaan.
Kinnitatud kapten R:Borgmani poolt 1934 a. detsembris.

Merejõudude Baasi käsilaskemoona-

ja miinilaod.

Vaade miinilaole tänapäeval.

[funker]

Sellel viimasel kaardil on märgitud nõukogude aegne jõujaam, ma ei usu, et see sama oli.

Jah, allikas ei maini ka, vabalt võib nõukogude aegne olla.

Paljasaarest ka siin väheke juttu

http://milind.livejournal.com/15862.html
http://milind.livejournal.com/44363.html
http://milind.livejournal.com/56648.html

Kaasa arvatud pilt infotahvlist, mis vahepeal üles on pandud.



ps. milind all tasub vaadata peeter suure merekindluse teemat ka laiemalt. näiteks aegna pilte.

http://milind.livejournal.com/37839.html

[ivalO]

Väga tore, nüüd peaks kogu Paljassaare info siin teemana paigas olema.
Kui juhtub perioodi (Tsaariaeg, EW) fotosid olema, paluks riputada.