1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Ajakirjast "Kultuur ja Elu" (3/2008) - Sõjakool korraldas 14. juunil 1934 Valdeku laskeväljal taktikalise lahingõppuse. Kell 13.00, kui see oli lõppenud ning jalaväe- ja suurtükiväe üksused juba lahkunud, käsutati õppuste käigus palju laskemoona välja lasknud kuulipildujate kompanii mehed padrunikesti korjama. Koondumiskohta liikudes ja padrunikesti otsides oli aspirant Johannes Kattai leidnud lõhkemata mürsu ja toonud selle omal algatusel koondumiskohta, hoolimata leitavate mürskude kohta tehtud hoiatustest. Meestele lähenenud kapten Tepper nõudnud selle kohest äraviimist. Enne tema kohalejõudmist toimunud plahvatus.
Tõenäoliselt kukkus mürsk maha. Koha peal said surma aspirandid Heino Erits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärg. Teel haiglasse suri õnnetuse põhjustanud Johannes Kattai. Raskelt haavatuna surid haiglas aspirandid Endel Uulist ja Hugo Juhkam. Raskelt haavatuna toimetati haiglasse veel kolm aspiranti. Kergemalt sai haavata 19 aspiranti. Raskemalt haavata ja surma said need aspirandid, kes viibisid plahvatuskoha läheduses, terveks jäi üks aspirant, kelle päästis kildude teele jäänud hobune.
Plahvatusest ellujäänud ja vigastamata aspirandid asusid kiiresti korraldama õnnetusohvrite ärasaatmist haiglasse.
Linnast telliti välja kaitseväe ja Punase Risti sanitaarautod, samuti mobiliseeriti haavatute ärasaatmiseks ka sündmuspaiga lähedusest mööda sõitnud taksod. Telefoni teel informeeriti kaitsevägede ülemjuhatajat, kes sõitis õnnetuskohale ühes kaitsevägede staabiülema ja kaitseministriga.
Haavatute olukorraga haiglas tutvumas käinud ja ajakirjanikele toimunust selgitusi andnud kindral Laidoner ütles muuhulgas: “Pärast laskmist otsitakse plats küll läbi, aga ikkagi võivad mõned lõhkemata mürsud sattuda rohu sisse või samblasse. Selline mürsk on nii hästi tehtud, et ta lõhkejõud võib püsida aastaid. Igas sõjaväes võideldakse selle vastu, et inimesed ei saaks surma laskeplatsidelt leitud mürskudest.”
Õnnetuse põhjustas trotüüliga täidetud, läbimõõduga 57 mm ja 220 mm-se pikkusega lõhkemata jäänud soomustläbistav mürsk. Mürsk oli valmistatud 1909. aastal ja mahtus mehele pihku.
Vaatamata sellele, et juhtum tundub täiesti selge olevat, tasub meelde jätta, et õppusi juhatas sõjakooli ülem kolonel Sau(e)selg, kes hiljem tegi karjääri Punaarmees ning et 7. juunil oli alanud 20 Saaremaa kommunisti protsess. A. Sirgu korteris oli tabatud Soome lapualaste juhtiv tegelane.
Artikkel on kirjutatud 1934. aasta 16. juuni "Päewalehe" artikli põhjal - 16.06.1934 Päewaleht
Järgnevad fotod on tehtud Johannes Voldemar Kustin'i poolt, kes võttis ise samast õppusest osa. Arvan, et tegu on äärmiselt unikaalsete fotodega kui isegi mitte ainukeste piltidega sellest sündmusest, tehtud vahetult peale plahvatust.
Tõenäoliselt kukkus mürsk maha. Koha peal said surma aspirandid Heino Erits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärg. Teel haiglasse suri õnnetuse põhjustanud Johannes Kattai. Raskelt haavatuna surid haiglas aspirandid Endel Uulist ja Hugo Juhkam. Raskelt haavatuna toimetati haiglasse veel kolm aspiranti. Kergemalt sai haavata 19 aspiranti. Raskemalt haavata ja surma said need aspirandid, kes viibisid plahvatuskoha läheduses, terveks jäi üks aspirant, kelle päästis kildude teele jäänud hobune.
Plahvatusest ellujäänud ja vigastamata aspirandid asusid kiiresti korraldama õnnetusohvrite ärasaatmist haiglasse.
Linnast telliti välja kaitseväe ja Punase Risti sanitaarautod, samuti mobiliseeriti haavatute ärasaatmiseks ka sündmuspaiga lähedusest mööda sõitnud taksod. Telefoni teel informeeriti kaitsevägede ülemjuhatajat, kes sõitis õnnetuskohale ühes kaitsevägede staabiülema ja kaitseministriga.
Haavatute olukorraga haiglas tutvumas käinud ja ajakirjanikele toimunust selgitusi andnud kindral Laidoner ütles muuhulgas: “Pärast laskmist otsitakse plats küll läbi, aga ikkagi võivad mõned lõhkemata mürsud sattuda rohu sisse või samblasse. Selline mürsk on nii hästi tehtud, et ta lõhkejõud võib püsida aastaid. Igas sõjaväes võideldakse selle vastu, et inimesed ei saaks surma laskeplatsidelt leitud mürskudest.”
Õnnetuse põhjustas trotüüliga täidetud, läbimõõduga 57 mm ja 220 mm-se pikkusega lõhkemata jäänud soomustläbistav mürsk. Mürsk oli valmistatud 1909. aastal ja mahtus mehele pihku.
Vaatamata sellele, et juhtum tundub täiesti selge olevat, tasub meelde jätta, et õppusi juhatas sõjakooli ülem kolonel Sau(e)selg, kes hiljem tegi karjääri Punaarmees ning et 7. juunil oli alanud 20 Saaremaa kommunisti protsess. A. Sirgu korteris oli tabatud Soome lapualaste juhtiv tegelane.
Artikkel on kirjutatud 1934. aasta 16. juuni "Päewalehe" artikli põhjal - 16.06.1934 Päewaleht
Järgnevad fotod on tehtud Johannes Voldemar Kustin'i poolt, kes võttis ise samast õppusest osa. Arvan, et tegu on äärmiselt unikaalsete fotodega kui isegi mitte ainukeste piltidega sellest sündmusest, tehtud vahetult peale plahvatust.
foorum.rindeleht.ee
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Jaa, õnnetus ei hüüa tulles. Samas, kas aspirandid siis ei teadnud,et sihukesi asju ei tohi näppida? Kuid pildid on haruldased küll.
Arbeit Macht Frei
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Loodetavasti jääb siit midagi olulist külge algajatele detektoristidele, kes metsas II tapelungi aegset moona leiavad.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Väga hea fotomaterjal.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Viimati postitatud fotost natuke selgem variant, hästi on näha ka sõdurivarustus.
Õnnetuses hukkunud sõduritele püstitatud mälestuskivi.
Õnnetuses hukkunud sõduritele püstitatud mälestuskivi.
foorum.rindeleht.ee
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Excellente! Välipudel kah lõpuks täiuslikus hiilguses.uscha kirjutas:Viimati postitatud fotost natuke selgem variant, hästi on näha ka sõdurivarustus.
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Mäletamist mööda peaks kivi olema allnäidatud sektoris?
On keegi seal viimasel ajal konnanud, vene aeg oli see igatahes alles!
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Kivi tänapäevani alles, küll pisut eemal kohast, mida punasega võõpasin.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Kpt Voldemar Tepper, kes sai peale õnnetust vastutava isikuna selle eest ka ainukesena 1 -kuulise karistuse, oli minu vanavanaonu! Kui kedagi peaks kunagi huvitama, siis mul on temast paar sellist pilti, mida ilmselt mujalt enam ei leia.
Minu kohus!
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Kui võimalik, siis pange need pildid siia teemasse.Ave kirjutas:Kpt Voldemar Tepper, kes sai peale õnnetust vastutava isikuna selle eest ka ainukesena 1 -kuulise karistuse, oli minu vanavanaonu! Kui kedagi peaks kunagi huvitama, siis mul on temast paar sellist pilti, mida ilmselt mujalt enam ei leia.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Niipea, kui olen need maalt ära toonud ja sisse skanninud, siis teen seda kindlasti!
Minu kohus!
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Aega võttis, aga asja sai! Siin ta on - minu vanavanaonu kapten Voldemar Tepper!
Minu kohus!
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Teie vanaonust on mul mõned fotod. Võin e-mailiga saata, saatke privaatsõnumiga oma aadress.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Postimees, 16.06.1934, nr. 161, lk. 3.
Postimees, 15.03.1935, nr. 73, lk. 4.
Sõjakooli katastroof kohtus arutusel. Kooli ülem ja õppejõud süüpingil. Kas puudulik arstiabi põhjustas haavatute surma? Postimees, 15.03.1935, nr. 73, lk. 4.
Re: 1934. aasta 14. juuni õnnetus ...
Äkki tohib paluda ühe pildi skänni ka ohvitseride andmekogu jaoks?
http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25571
Võib saata info@esm.ee aadressi peale...
http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25571
Võib saata info@esm.ee aadressi peale...