1. leht 17-st
Aegna Merekindlus
Postitatud: T Juul 07, 2009 12:46 am
Postitas ivalO
Käisin lõpuks Aegna saarel ära! Üldmulje jäi suht hädine!
Sadama piirest lahkudes tekkis kohe sovjeediaja tuttav tunne. Räämas majad ja sissepekstud aknad-uksed. Marsruudi esimese objekti (kunagise elektrijaama hoone) juures loeti juba sõnad peale, et kätega mitte katsuda ja üldse üritada kuidagi eemalt oma uudishimu rahuldada. Tegemist on ERAVALDUSEGA. Jutust koorus välja, et muinsuspiiranguid antud objektil ei ole ja mingi kaitse alla ehitis ei kuulu. Soomlasest omanik võib talitada oma äranägemist ja maitset mööda.
Samas leiab peale väikest netiotsingut - Riigi Teatajas Kultuuriminister Alliku määrusega 01.06.2002
1. Tunnistada arhitektuurimälestiseks Tallinna linnas Aegna
saarel ...
15 Aegna elektrijaam saare lõunaosas
1930. aastad
Liikusime edasi.
Kuna kaasas olid väljaprinditult mõningad EW aegsed ülesvõtted, tuvastasin järgmise objektina küll ümberehitatud, kuid siiani allesoleva kasarmuhoone.
Samaselt eelmisele on hoone ümbrus hooldamata ja võsastunud, mingeid täisvaateid ei võlu välja ka parima tahtmise juures.
Hoonet ennast registritesse kantud ei ole!
Järgmise vaatamisväärsusena tuleb Aegna garnisoni ohvitseride kasiino.
Arhitektuurimälestisena kaitse all. Maja ise väliselt suhteliselt heas seisukorras.
Tänu hooldmata maastikule hoone halvasti vaadeldav ja tervikpilti ei anna, kuigi ehitis ise seda vääriks.
Kahjuks kasiino pilte kaasas ei olnud ja vaatenurgad erinevad tolleaegsetest.
Postitatud: T Juul 07, 2009 9:09 am
Postitas Kriuks
Tänud asjaliku reportaaži eest! Seal kasiinos näikse lausa elu sees olevat? Mingi kultuurimaja või mis?
PS. Kas nüüd saigi teoks Sinu
esimene saar(t)e külastus?
Postitatud: T Juul 07, 2009 12:13 pm
Postitas ivalO
Kasinoo seinal ilutses silt "Baar", sees ei käinud, aga plastlaudade-toolide järgi otsustades mingi elu seal käib!
Saartevärgist niipalju, et eelmisel aastal veeti Saaremaale ja seekordne saarereis oli numbriga 2.
Oleksin objekte kindlasti lähemalt uurinud, paraku oli reisukaaslaste vanuse ülempiir kuus aastat.
Peaksin siinjuures ära märkima, et tähistatud on saarel vaid matkapunktid loodusraja piires. Kõik, mis puudutab militaarehitisi on teenimatult tähelepanuta. Ei viiteid, ega muud suunavat, rajatised ise tuleb üles leida oma oskuste ja teadmiste baasil. Kui kunagi pidid saarel olema tulepunktide ees vabad laskesektorid, siis tänase seisuga on iga positsioon nii metsikult võsastunud, et isegi lähivaatlusel raske neid avastada. Peale on kasvanud 60-70 aasta vanused puud, rääkimata madalamast taimestikust.
Kasiino juures kaotasingi endise raudteekaare ja suundusin suvaliselt edasi.
Hoolimata sellest leidsin järgmise objektina EW patarei Nr. 3. tulejuhtimispunkti.
Säilivus päris hea ja eksplosiive selle kallal kasutatud ei ole. Rajatis pääseks esile, kui see puhastada ja võsast välja raiuda. Kindlasti peaks punkri katusel ohutuse kaalutlustel taastama kunagise piirde.
Siinne kõrgus muidugi köki-möki selle kõrval, mis veel ees ootas!
Katusel alles mõned raudkronsteinid, säilinud on aknaraamid sees 10 cm jagu põhjavett.
Kuna kaasas oli suht algeline plaan, ei osanud otsida patareid ennast, see jäi 90-100 meetri kaugusele läände, kahjuks nähtavus maastikul heal juhul 10 meetrit, leidmata see jäigi.
Läbides eelnevalt männimetsa, mis suhteliselt hea nähtavusega, silmasin taamal kollast maja. Selgus, et tegu tavalise nõukaaegse suvilamoodu karbiga. Reeglina uksed-aknad purustatud, kiikasin ka korra sisse ja imestama panid kahest otsast keldrisse laskuvad trepid. Kohapeal sellele veidrusele tähtsust ei omistanud. Kodus
http://www.battal.pri.ee lehte uurides ilmnes, et nn. "suvila" ehitatud kunagise sovjeediaegse patarei peale!
Foto saidilt
http://www.battal.pri.ee
Räsitum, kuid sellisena see ka täna seal seisab, kirjas ärimaana!
Postitatud: T Juul 07, 2009 7:20 pm
Postitas ivalO
Kahursuvila juurest veidi edasi asub kunagise peakaliibri helgiheitja varjend.
Sisemus on säilinud, sissepääs või õigemini selle lagi aga purustatud.
Tsaariaeg väljaehitatud positsioon kandis EW aeg nimetust Helgijaam nr. 1.
Helgiheitja diameeter 210- sentimeetrit.
Jällegi kogu krempel mattunud padrikusse, kuna asub tee ääres on see siiski leitav.
Väike turnimine üle rusuvalli ja oledki kohal.
Tagaruumis säilinud jäänused puitpõrandast. Seinte värvigamma reedab kasutust vene sõjaväe poolt pealesõja aegsel perioodil.
Kui eelmist punkrit oli võõbatud sitakarva sinisega, siis siin domineerib teine nõukogude lemmikvärv - pasapruun.
Postitatud: K Juul 08, 2009 5:55 pm
Postitas ivalO
Järgmine objekt Aegna militaarmagnet EW rannapatarei Nr. 1.
Patarei vähemalt kahel korral vene vägede poolt õhitud. Esmakordselt I MS ajal, ja teiskordselt juba tööliste ja talupoegade poolt.
Plaan M Õuna raamatust "Eesti merekindlused".
Tsaari vägede poolt ehitatud patarei nägi algselt välja selline:
- aegna 1916.jpg (64.01 KiB) Vaadatud 30305 korda
Järgmisel fotol näha purustused peale esimest õhkimist.
- 19_view.jpg (96.64 KiB) Vaadatud 30309 korda
Selline on patarei tänapäeval:
Vasak suurtükitorn.
Keskosa tulejuhtimiskeskus.
Ja parem suurtükitorn.
Kunagi 180 meetri pikkune betoonkoloss on tänaseks kolme tipuga raua ja betoonirisust mägi.
Postitatud: K Juul 15, 2009 12:16 am
Postitas ivalO
Aegnal viibib hetkel wehrmacht.pri erikorrespondent, ootame sealt värskemat infot!
Seniks panen oma rännaku viimaste objektide lühiülevaated.
Aegna suurim puitehitis - kunagine kasarmu ja sööklahoone on väliselt saäilitanud 3/4 mahus oma algse kuju. Kadunud on ehitise parem tiib, sellest alles vaid vundament. Kuna hoone on liigendatud tulemüüridega on see aidanud ka hävingule vastu seista.
Siingi matab sõna otsese mõttes ehitise enda alla võsa, isegi korralikke üldpaani pilte on väga raske teha.
Vana foto peaks olema pildistatud laskemoonalabori teiselt korruselt.
Pingsalt ei uurinud, küll ei suutnud silm tabada maastikul raudteetammi kunagist kulgemisjoont, laskemoonalabori esine tee vanaga mingis osas kattub.
Kasarmu peasissepääs enne ja nüüd...
Kasarmu vastas asub mahajäetuna kunagise laskemoonalabori hoone.
Postitatud: N Juul 16, 2009 8:09 pm
Postitas uscha
IvalO Aegna visiit pani mind ka liigutama ja tegin samuti saarele paar tiiru peale. Minu vanaisa teenis 1939/1940 aastatel Aegna merekindluse 3. rannakaitsepatareis ja suur huvi oligi tema teenistuskoht üle vaadata. Rääkis mu isale, et kui 18. septembril 1939 poola allveelaev Orzel Tallinna sadamast põgenes siis anti käsk tuli avada. Kuna aga Eestil ja Poolal olid enne 2. Maailmasõda väga head suhted ja polnud mitte mingisugust isu poolakate allveelaeva põhja lasta siis anti kahurimeeskonnale valed koordinaadid ning lask (lasud) ei tabanud laeva. Just nimelt 3. rannakaitsepatarei oli just see, kes tule avas.
Jeino Gustavsoni raamatus "Merekindlused Eestis 1913 - 1940" on 3. patarei kohta kirjutatud järgmist.
"
Patarei nr 3. (endine nr 14.) oli lõhkamisel terveks jäänud, kuid relvadeta. Neli 130mm Vickersi kahurit paigaldati 1919. aastal. Kümme aastat hiljem seati samas korda nn. saluutsuurtükkide alused, mis kujutasid enesest tsementeeritud sõõrjaid süvenedeid läbimõõduga 1,5 ja sügavusega 1,2 m. Keskel olevale poldile toetus pöörlev klamber rataslafettsuurtükkide jaoks. Purustatud helgiheitja asemele toodi uus 30 miljoni küünlane. Lahingumeeskonna moodustasid 5 ohvitseri ning 98 allohvitseri ja sõdurit."
Kaardil (pärit
http://www.aegna.ee kodulehelt) on 3. rannakaitsepatarei märgitud numbriga 4.
nagu sealt näha on number nelja all 5 väiksemat objekti - kõige ülemine (teistest natuke eemal) on 3. patarei komandopunkti vaatlusplatvorm ja alumised neli on kahurite platvormid/laskemoonalaod/meeskonna ruumid. nendest neljast ülemised kolm on täielikult hävitatud aga kõige alumine on õnneks purustamata ja täiesti terve.
komandopunkti vaatlusplatvormi plaan (pealtvaates) ...
Fotod komandopunktist praegu ...
Komandopunkti katusel - 1. pildil on näha nurgamõõtja nišs ja 2. pildil on kaugusmõõtja ja käärpikksilma nišid ...
Kõige parempoolsel nišil on ähmaselt loetav veel sinna wabariigi ajal kirjutatud tekst ...
järgmisena tulevad kolm raskelt kannatada saanud kahurite positsiooni (kaardilt vaadates ülevalt alla).
... esimene ...
... teine ...
...kolmas ...
... ja neljas positsioon on täitsa korralik aga lihtsalt üleni võpsikusse kasvanud ja sammaldanud ...
Postitatud: N Juul 16, 2009 11:47 pm
Postitas aivar74
Ega tea kas keegi seal aegnal midagi korrastada ei plaani,vaadata on ju kõvasti.
Postitatud: R Juul 17, 2009 12:01 am
Postitas uscha
Ise mõtlesin ka ennem täpselt sama asja peale.
Oleks tore kui eksisteeriksid kasvõi mingisugused teerajad koos viitadega, mis juhatavad konkreetsete ehitiste juurde. Veel toredam oleks kui peale eelpoolmainitu oleks mõned objektid ka võsast ja samblast puhtaks tehtud. Praegune seis on selline, et võid olla 10 meetri kõrgusest 1. rannakaitsepatarei kahuritornist 15 meetrit eemal ja sa lihtsalt ei näe seda, sest ümberringi on täielik džungel.
Nii palju kui mina seal ringi käisin ja vaatasin siis ainukesed plahvatustest puutumata ehitised olidki 3. patarei komandopunkt ja üks kahuripunkritest. Patareide üldine soomustorniga komandopunkt paistis ka üsna terve olema.
Postitatud: R Juul 17, 2009 11:18 am
Postitas uscha
Kaardil nr. 6 on õhukaitsepatarei.
Seal on märgitud neli objekti ja see, mille pildid ma siia lisan peaks olema alt teine kahuripositsioon. Kõige alumine (must täpp) peaks olema praegusel ajal suvilaks ümber ehitatud.
Joonis on võetud Heino Gustavsoni raamatust ...
Paar pilti kahuripositsioonist ...
Postitatud: R Juul 17, 2009 12:42 pm
Postitas Estoloog
Korrastatuna ja puhastatuna oleks tegelikult võimas mälestusmärk kunagistele aegadele...
Postitatud: R Juul 17, 2009 1:52 pm
Postitas uscha
Postitatud: L Juul 18, 2009 1:25 am
Postitas ivalO
Millegipärast on battal.ee saidil toodud õhutõrjepatarei ära kui pealesõja vene patarei?
Kui need on hoopis 1939 aastal ehitatud õhutõrjepatareid siis on küll arusaamatu, miks see nn. "suvilakarp" patarei peal seisab ja seal äri võib ajada!
Riigi Teataja -
1. Tunnistada arhitektuurimälestiseks Tallinna linnas Aegna
saarel (järjekorranumber, nimetus, dateering, asukoht):
...
19 Aegna uus õhutõrjepatarei 1939, saare loodeosas
1945- 1950 Kurikneeme kohal
Aastaarvude järgi tõesti kasutust leidnud ka sovjeediajal, kuid mitte nõukogude patarei, nagu battal.ee saidil.
Postitatud: L Juul 18, 2009 11:33 am
Postitas uscha
Tähendab minu arvates on see suvila ehitatud õhukaitsepatarei peale. Asukoht klapib täpselt sellega, kus peaks üks nendest kahuripositsioonidest asuma ja teiseks on suvila põhiplaan täitsa sama kujuga, mis 15 meetrit eemal asuval kahuripositsioonil.
Postitatud: L Juul 18, 2009 1:33 pm
Postitas ivalO
Ei ega mina arvan ise ka, et tegu siiski EW ehitisega. Ma kaesin sinna onni sisse ka ja mõlemalt poolt viisid trepid keldrisse, alusplaan täpselt sama nagu sinu pidistatud lahtise patarei puhul.