Aegna Merekindlus

Sõjavägi & Kaitseliit Wabariigi perioodil ...
Vasta
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas ivalO »

Komisjoni ettekanne 9. märtsist 1919. Wulfisaare peakaliibri kohta.

I/ Parempoolne 12`` suurtüki torn.
Selle torni kõige suurem puudus on kõveraks paindunud püsti seisvad teras toed.. Puuduvad optilised sihtimise abinõud, elektri sisseseade on tugevasti rikutud, ning mõned masinaehituse jaod nõuavad parandust. Torn on käesoleval ajal ülesse tõstetud, kütmine korraldatud ja sutud kõveraks paindunud püstiseisvate tugede parandamisele.
Torni pea puudused: Püstiseisev võlv torni liikumiseks on ümber vahetatud Naissaarelt võetud võlviga. Batarei beton ehitus torni ümbruses on ära lõhutud õhkulaskmise läbi, kuid selle läbi ei saanud torni alus viga, mis tema laskmise võimsust vähendaks.
On tarvilik peenikene betoni prügi ära korjata ja suured beton rüngad kokku liita.
Keldrid: Laskemoona kelder on niisuguses korras, et teda võib asja kohaselt tarvitada väikest parandust tehes.

II/ Vassakpoolne torn.
Selle torni pea puudused ja vigastused:
Ühel 12`` suurtükil on lõhed sees ja mõlemad suurtüki alused /lafetid/ on ära rikutud. Juhtiva toe küljest, mida mööda liigub laengutõstja on ülem jagu ära murdunud. Mehanismused tarvitavad põhjalikku läbivaatamist ja osalist korda seadmist.
Elektri traadid ja sisseseade on väga halvas seisukorras.
Puuduvad tulejuhtimise abinõud ja sihtimise torud. Sellest tornist on käesoleval ajal ülemisest jaost suurtüki alused /lafetid/ ära võetud ja suurtükid on torni äärest kõrgemale tõstetud. Nende korratuste kõrvaldamiseks on Naissaare pahempoolsest tornist mõlemad suurtükid maha võetud, üks neist on batareist alla lastud ja valmis Wulfisaarele saatmiseks.
Suurtüki aluse alumist osa valmistatakse Wulfi saatmiseks.
Inseneri ehitus /beton tööd/ on korras. Mõlema torni peale on üks komplekt tulejuhtimise abinõusid, peale signali andva ja juhtija, sihtimise torud ja kuue meetriline kauguse mõõtja on Inglismaalt tellitud.

III/ Wulfisaare elektri jaam.
Tähendatud jaamas puuduvad : diisel mootorid, dinamo, jaotavad jaod ja armaturid, mis Naissaare elektri jaamast tervelt võetakse. Et Wulfisaarel kompressori ja mootorisi nende juurde ei ole, peab ka need nimetatud asjad Naissaarest ära toodud saama.
Kuni käesoleva ajani torni parandamise juures juhatab tööd meister Ülanne ja umbes 70 töömeest, kelledest suurem osa ennem suurtüki tornide ehitamise peal olnud.

Komisjoni kuulusid:
Esimees – Suurtükiväe Valitsuse käskude täitja Staab ohvitser alam-polkovnik JATSCHINETS
Liikmed – Merejõudude Staabi poolt kapten-leitnant GEBHARDT, Mereväe Tehnika jaoskonna insener-elektrik FELDHUN ? ja Inseneri Valitsuse Ülema abi TAMM.
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

See 13" suurtüki patarei on tegelikult 2. rannapatarei 152 mm Canet suurtükk (kokku oli selliseid patareis 4 tk.). Eesti merekindlustes ei olnudki ühtegi 13" toru.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

Natuke pilte Aegna MK 12" kahuritest, Eesti merekindluste kõige võimsamad torud!
Rannapatareis nr. 1 oli kaks torni kokku 4 kahuriga.

Lisan ka väikese ülevaate selle patarei käekäigust Esimese maailmasõja ajast kuni Vabadussõja lõpuni:

Esimese maailmasõja ajal olid venelased ehitanud Aegna põhjarannale soomustornide ja nelja suurtükiga 305 mm rannapatarei ja jõudnud seal laskekorda saada ühe torni koos kahe suurtükiga. Patarei lõhkasid venelased Tallinnast lahkumisel.

1919. aasta 4. juuliks oli Aegnal laskekorda saadud 305 mm patarei parempoolne torn. Taastatava 305 mm patarei nimetus oli Aegna 12“ patarei, kui Merekindluste Staap meie rannapatareide numbrid ühtsesse süsteemi pani, nimetati see patarei ümber Aegnasaare patarei nr. 1.
1920. aasta 3. jaanuari Sõjaväe Varustusvalitsusele esitatud aruandes on see kirjas kui Rannapatarei No. 1 (laskekorras 2-305 mm).

Nii Aegnal kui kogu Eesti Merekindluste süsteemis oli kõige suurem töö 305 mm tornpatarei kordaseadmine ja täiustamine, mis jätkus ka peale Vabadussõda.

Eestlased said 305 mm patarei oma valdusse täielikult purustatuna. Plahvatuses oli patarei parempoolne soomustorn tugirõngast välja paiskunud, tornist vasakul olev laengukelder kokku varisenud ja tornist paremale jääva mürsukeldri välissein eemale paiskunud. Patarei vasakpoolsel soomustornil oli plahvatus heitnud katuselt soomusplaadid ja purustanud soomustorni all oleva betoonbloki ning torni mehhanismid. Purunenud olid ka jõujaama diiselgeneraatorid ja kompressor patarei keskosas. Tulekahjus oli hävinud kogu patarei elektrijuhtmestik. Patarei esimeseks ülemaks määrati 1. aprillist 1919 leitnant Kuhlberg, kes saabus kohale alles mais.

Patarei taastamine oli alanud juba märtsis. Taastasmistööde üldjuht oli Edgar Heinrichsen, tema abideks Valter Medler ja Väino Yllane, kelle alluvuses olid Veeteede Ameti mehed, kes valasid kinni pragusid parempoolse torni betoonkehas, ning Sadamatehaste töölised, kes seadsid korda torni metallosa.

Aprilli keskpaiku jõudis Aegnale raskesuurtükkide spetsialist aseohvitser Jaak Feldmann, kelle käsutusse anti 20 meest. Kõigepealt laskis Feldmann purunenud mürsukeldrist mürsud välja tassida ja keldri rämpsust puhastada. Esialgu andis ruumide valgustuseks elektrit patarei juurde toodud lokomobiil, kuid üsna pea seadsid Sadamatehase mehed patarei jõujaamas üles uue 150-hobujõulise diiselgeneraatori ja suruõhu andmiseks kompressori.

Parempoolse suurtükitorni mehhanisme üle vaadates leidis Feldmann, et need on praktiliselt terved, ning torn võib käsitsilaadimisel tegutseda, kui ta paigas oleks. Paigaldamist takistas aga torni tugirõngas ehk pesa, mis oli plahvatusel muljuda saanud. Feldmannile oli antud käsk saada 1. maiks üks soomustorn laskekorda. Muljutud tornipesa tõttu jäi ülesanne küll tähtajaks täitmata, kuid proovilasud tehti 1. mail liikumatust ja veidi ripakil tornist siiski ära. Mingeid vigu suurtükimehhanismide juures proovilaskmise ajal ilmsiks ei tulnud ja see andis meestele kindlustunnet, et ollakse õigel teel. Seitse aastat hiljem kommenteeris seda sündmust „Päevaleht“ järgmiselt: „1. maiks 1919 oli saar lahinguvalmis, see päev sai Aegna Merekindluse aastapäevaks“.

Kui raskepatarei ülem leitnant Kuhlberg maikuus patareisse jõudis ja remonttööde juhtimise aseohvitser Feldmannilt üle võttis, hakkas Feldmann sõjalaevadelt ja Tallinna väeosadest 305 mm patareile asjatundlikku meeskonda komplekteerima. Pikapeale see õnnestuski. Oskajatel meestel õnnestus ka tornipesa ära rihtida ning torn pesale paigaldada.

Juba 1920. aasta kevadel saadi korda ka vasak torn ja maikuus korraldati selle suurtükkidest proovilaskmine. Kõik suurtüki- ja tornimehhanismiosad, mis vajasid asendamist, toodi Naissaare põhjatipul asunud veneaegsest patareist nr. 10b.

Väiksemal kaardil tähistatud: A - Rannapatarei nr. 1, B - ühiskasarmu ja C - Rannapatarei (õhutõrje) nr. 10 asukoht
Suuremal kaardi on märgitud patarei vasakpoolne soomustorn numbriga 1 ja parempoolne torn numbriga 2
Manused
1_patarei.jpg
am_1.JPG
am_2.JPG
am_3.jpg
am_4.jpg
am_5.JPG
am_6.jpg
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

Natuke informatsiooni ja pilte Rannapatarei Nr. 2 kohta - patareis oli neli 152mm Canet suurtükki.

Neli sõõrjat betoneeritud süvendit läbimõõduga 5 meetrit olid ühes reas, meeskonnavarjendeid oli 7 ja laskemoonakeldreid 6. Komandopunkt paiknes süvenditest veidi tagapool, II ja III suurtüki vahemaal. 1924. aasta septembriks olid Rnp.Nr.2 ehitus- ja seadistustööd lõppenud ning sõjaministri abi ja merevägede juuresolekul toimusid esimesed proovilaskmised saarel varem olnud suurtükkidest (2 suurtükki olid saarel juba Vabadussõja ajal, 2 toodi 1923. aastal Meriküla patareist). 1940. aasta suveks oli patareis neli töökorras 152mm suurtükki ühes tagavaraosade, tarbeasjade ja tööriistadega.
Eve Mandri meenutab: "Saare elanikele oli Nõukogude vägede saabumine üllatuseks. Küllap oli see kooskõlastamata Eesti võimudega ning rahvast ei jõutud ette valmistada. Igal juhul 17. juuni hommikul 1940. aastal kuulutati välja häire. Helisesid telefonid, üürgas alarmipasun ning peagi teatati, et saare hõivavad kohe-kohe punaväelased, kes olid saare idapoolse külje 10-meheliste paatidega "hõivanud". Rannapatareist nr. 2 kõlas hoiatuslask, kõik olid vastuhakuks valmis, ent siis tuli presidendilt käsk vastuhakk lõpetada, kasarm tühjendada ja meeskonnal asuda patareide juurde blindaažidesse.".
Manused
2pat_1.jpg
2pat_2.jpg
2pat_3.jpg
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

Natuke informatsiooni ja pildimaterjali Rannapatarei Nr. 3 kohta.

Alates 1922. aasta novembrist määrati Rannapatarei nr. 3 ülemaks Johannes Theodor Bernhoff, kes oli sellel kohal kuni 1923. aasta augustini. Hiljem oli pikemat aega patarei ülemaks kapten Konstantin Tingas. Vabadussõja lõpus asus Rannapatareis nr. 3 kolm laskekorras 130mm kahurit. 1929. aastal varustati patarei Vickersi firma tulejuhtimisseadmetega. Teise maailmasõja alguses lisandus neljas 130mm kahur. Millal täpsemalt? Kas toodud Aegna saarel asunud õppeklassist?
Vabariigi perioodil jätkus rannakindlustuste maskeerimine - betoonehitised kaeti liivaga ja osalt mererohuga ning patarei esisele platsile istutati põõsaid. Suurtükipositsioonide kõrvale istutati metsviinapuid, et need põimuksid maskeerimisvõrkudesse. 1926. aastal tõmmati kahurite kohale männiokstega läbipõimitud traatvõrgud ja ehitati 76mm dessanditõrjekahuritele kaks pöördalust.
14. septembril 1939 otsis Tallinnast varju Poola allveelaev „Orzel“, mis Eesti võimude poolt Haagi konventsiooni alusel interneeriti. Kui aga Nõukogude Liit 17. septembril Poolale kallale tungis põgenes „Orzel“ järgmisel päeva varahommikul Tallinnast. 18.09.1939 kell 04.25 avasid Aegna merekindluse Rannapatarei nr. 3 suurtükid tule põgeneva allveelaeva pihta. Ohvitser, kelle hooleks oli sihtimine, vältis allveelaeva põhjalaskmist. Meie mere- ja õhujõud otsisid „Orzelit“ merel ja mööda rannajoont kogu päeva taga, kuid ei leidnud seda.

Patarei taga, paarsada meetrit ida suunas, asus pikka aega Aegnasaare Komandantuuri staap, milles asusid komandandi kabinet, komandandi adjutandi kabinet, laekahoidja ja asjaajaja kabinet, majandusülema kabinet, raamatukogu ja arhiiv, vahtkonnaruum, väeosa relvaladu, Aegna algkool ning muud ruumid. 1932. aastal kolis staap ning osa kabinette ohvitseride kasiino ruumidesse ningendised ruumid anti Aegna Merekindluse Üleajateenijate Kogu käsutusse.

Väiksemal kaardil on märgitud: A - Aegna sadam, B - Ohvitseride kasiino ja C - 3. Rannapatarei asukoht
Suuremal kaardil tähistavad: 1- patarei tulejuhtimispunkt, 2,3,4 ja 5 - patarei suurtükipositsioonid, 6 - Aegna Komandantuuri staap/Aegna MK Üleajateenijate Kogu

Kuuest märgitud objektist on säilinud tulejuhtimispunkt ja lõunapoolseim suurtükipositsioon (märgitud numbriga 5).
3_patarei.JPG
Esimesed kaks ülesvõtet pärinevad 1921. aastast, esimene pilt tehtud tulejuhtimispunkti tagant ja esiplaanil näha suurtükipositsioon, mis kaardil tähistatud numbriga 2.
3_pat_1.jpg
3_pat_2.jpg
Selle pildistuse täpne aeg ei ole teada aga jääb 1930. aastate II poolde.
3_pat_3.jpg
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

1941. aasta suvel võtsid endise Aegna MK Rannapatarei nr. 1 (sõja ajal oli see patarei loomulikult Punaarmee valduses ja kandis teistsugust tähistust) suurtükid osa ka lahingutest Tallinnale lähenevate Saksa vägedega. Tulistati vist Saku või Saue kanti aga tuli olevat olnud väga ebatäpne ja mürsud rappa lennanud. 28.08.1941 lasid taganevad väed Aegna kahurid vastu taevast!
Betoontornide rannapoolsed küljed olid mullaga kaetud ja taimestik peale istutatud, siin lisatud esimesel fotol on betoonsein paljas, mis tähendab, et tegemist betoontorni tagumise küljega. Torud on sihitud selja taha - Tallinna poole!
Manused
2.jpeg
1.jpeg
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

Aegna merekindluse õhutõrjepatarei e. patarei nr. 10

15. jaanuarist 1930 määrati õhutõrjepatarei ehk patarei nr. 10 ülemaks kapten Verner Brockner (Valdur Loo), kes enne seda kuupäeva oli olnud patareiülema kohusetäitjaks. 31. jaanuaril 1937 vahetas ta välja kapten Adolf Hansmann.

Ametlikult moodustati patarei 31. oktoobril 1927 ja selle ülesandeks oli õhu- ja dessanditõrje. Tõenäoliselt oli sel ajal neli 75mm õhutõrjekahurit juba puitplatvormidele paigaldatud. 1933. aastal anti üks patarei õhutõrjekahuritest Õhukaitse Suurtükiväegrupile.
1930. aastate teisel poolel ilmutasid 75mm õhutõrjekahurid tugevaid kulumismärke: suunamisseadmetesse olid tekkinud loksud ning tulistamisel ei saavutanud mürsud rauaõõnes enam normaalseid pöördeid. 1937. aasta alguses saadi vananenud kahurite asemele kolm moodsat 37mm õhutõrjekahurit, mis olid valmistatud Rheinmetall-Borsing firmas Saksamaal.

2. detsembril 1939 ilmus õhutõrjepatarei päevaraamatusse sissekanne: „Patareiülema korraldus: Tulistada kõiki lennukeid, milliste ilmumisest pole ette teatatud, kui ilmuvad saare kohale. Kolm pidet olgu valmis, laetud, üks asetatud laadimislauale.“. On selge, et korraldus ei olnud patareiülema algatus, vaid otsustatud kõrgemal pool.

Täpselt kolm kuud hiljem, 2. märtsil 1940 läkski laskmiseks. 2., 10. ja 11. märtsil 1940. aastal tegid Nõukogude pommitajad üle merekindluste (peamiselt üle Aegna ja Naissaare) viisteist üksik- ja grupilendu. Meie õhutõrjekahurid avasid kaheksal korral tule. Tabamise kohta ei ole märkmeid, aga küllap Nõukogude lennukite kahjustamist välditi, kuna sellest oleks saanud järjekordne ettekääne uute järeleandmiste nõudmiseks.

Esimesed kaks fotot on vanadest 75mm kahuritest.
Esimese foto paremas servas paistab Eerikneeme läheduses asunud vaatlustonr, teisel fotol seisab kahuri kõrval patareiülem Valdur Loo.
10_1.jpg
10_2.jpg
Järgmised neli fotot on moodsatest 37mm õhutõrjekahurites.
Pildid on tehtud küll Aegnal aga tundub, et mitte enam "traditsioonilises" õhutõrjepatarei asukohas.
Pistab nagu oleks kahur(id) kuskil kiiruga rajatud positsioonil (10_5 fotol paistab kuuri ees känd?!).
Mõned aastad tagasi leidsin Rannapatarei nr. 3 laskemoonahoidlast ilmselt samade, 37mm kahurite mürsukastist pärit detaile ja sealt tekkis oletus, et ehk paigutati enne sõda või sõja ajal õhutõrjekahurid ümber hoopis kolmanda patarei katusele või kõrvale (fotodel on taustal näha mingi betoonist müürijupp)? See asukoht oleks eelmisega (saare kirdeosas asuva õhupatarei asukohaga) võrreldes ka Tallinnale kõvasti lähemal ja aitaks vajadusel linna tõhusamalt kaitsta. Kindlasti on siin foorumis sadu inimesi, kellele see küsimus sügavalt korda läheb ja kelle uni on seetõttu juba aastaid häiritud - kus siis ikkagi asusid need 37mm kahurid 1939. ja 1940. aastal?!
10_3.jpg
10_5.jpg
10_6.jpg
10_4.jpg
foorum.rindeleht.ee
Andrey152
Kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: N Veebr 05, 2015 7:14 am

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas Andrey152 »

Hello dear colleagues!

This subject is very interesting for me.
I've published in 2013-14 three articles about 12-inch, 14-inch and 8-inch batteries in the Russian magazine "Arsenal-collection".
The first of them is about 12-inch batteries at islands Aegna and Naissaari
Here it is:
Pilt

You can download this article at the link:
https://yadi.sk/i/Hiex6hh8eUbdu

If it is interesting to you I can show the other articles.

Привет, уважаемые коллеги!

Тема данного форума весьма интересна для меня.
В 2013-14 гг. я опубликовал 3 статьи о 12-дм. 14-дм и 8-дм батареях на Балтике в русском журнале "Арсенал-Коллекция".
Первая из них о 12-дм батареях на островах Аэгна и Найссаар.
Если вас интересуют данные статьи, я могу выложить и остальные.
Best regards
Andrey Tameev
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8175
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas ivalO »

Andrei, Vash material prosto Super!
Spassibo za statju!
Interesujut i drugie kalibrõ, objazatelno võložite.
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4527
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas funker »

http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... vassar.pdf

Kas need Uscha viimastel piltidel olevad kahurid võiksid olla need Rheinmetall-Borsigi 37 mm õhutõrjekahurid?
(lk 19, pdf vaataja järgi). Väga Flaki moodi on nad.

"Õnneks hakkasid 1937. aastal saabuma uued relvad.
1. aprillil oli 2. patarei relvastuseks viis kordaseatavat 37 m Rhein-
metalli kahurit. Viimased olid töökorras ilmselt 1. maiks, küll ei olnud
neile veel laskemoona."
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

funker kirjutas:Kas need Uscha viimastel piltidel olevad kahurid võiksid olla need Rheinmetall-Borsigi 37 mm õhutõrjekahurid?
Jah on küll samad Rheinmetall-Borsigi kahurid, mainisin selle ära ka õhutõrjepatarei postituses.
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4527
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas funker »

Juttu ja pilte Aegna merekindlusest.

http://server.linnamuuseum.ee/failid/2. ... Pildid.doc
Andrey152
Kasutaja
Postitusi: 7
Liitunud: N Veebr 05, 2015 7:14 am

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas Andrey152 »

Видимо, русский язык понятен для многих посетителей сайта, поэтому продолжу.
Вторая моя статья рассказывает об истории 14-дм башен МКИПВ и их дальнейшем использовании с вооружением 12-дм пушками.

Pilt

Ссылка на скачивание:

https://yadi.sk/i/TBiRQ56leY4Yp
Best regards
Andrey Tameev
Kasutaja avatar
uscha
Administraator
Postitusi: 8115
Liitunud: P Aug 07, 2005 6:03 pm
Kontakt:

Re: Aegna Merekindlus

Postitus Postitas uscha »

Väidetavalt lasi taganev Punaarmee 1941. aasta augusti lõpus Aegna saarel õhku kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ning osa elumaju. Mõned aastad tagasi sai aga leitud Rannapatarei nr. 3 õhkulastud laskemoonakeldrite lähedalt saksa päritolu laskemoonakonteinereid, mis olid täielikult deformeerunud.

Lisan kasutaja Ivalo poolt 2010. aastal tehtud pildi ühest sealt leitud laskemoonakonteinerist.
Prantslase kastilehel on samasugune torbik märgitud 10,5 cm rannakaitsesuurtüki mürsu konteineriks.
kärakas.JPG
Kasutaja Andrey152 poolt postitatud artiklis on selline lõik:

В журналах боевых действий германских
дивизионов морской артиллерии (Marine-Artillerie-Abteilungen)
МАА 530 и МАА 532, обслуживавших батареи в Прибалтике,
на о. Аэгна упоминаются только две батареи: одна из трех
трофейных советских 130-мм орудий «Б-13 2С» выпуска 1941
г. и вторая из четырех 105-мм германских орудий, на 305-мм
батарею нет даже намеков.


Läbi häda saan aru, et sõja ajal olid Aegna saarel kolm 130 mm Nõukogude päritolu «Б-13 2С» rannakaitsesuurtükki ja neli 10,5 cm Saksa päritolu suurtükki. Minu arvates võisid need 130 mm trofeestuurtükid asuda ainult samas asukohas, kus asusid sama kaliibriga torud ka Eesti Wabariigi perioodil (130 mm Vickers) – see on Rannapatarei nr. 3 asukohas.

Lisan joonise ka «Б-13 2С» rannakaitsesuurtükist.
2d72a423c55b.gif
2d72a423c55b.gif (36.89 KiB) Vaadatud 16852 korda
Ühesõnaga – ma ei usu, et need positsioonid hävitati Nõukogude vägede taganedes 1941. aasta augustis vaid hoopis taganevate Saksa vägede poolt 1944. aasta septembris. Ilmselt asusid seal sõja ajal ikkagi 130 mm kahurid ja laskemoonakeldrites hoiti laskemoona, mida tõestavad lähedalt leitud 10,5 cm mürskude konteinerid.

Andrey - thank You for posting that interesting article about coastal batteries in Aegna and Naissaar! Do You have any information 130 mm battery in Aegna? Did the Б-13 2С cannons locate in the same place where were the 130 mm Vickers cannons before the war?
foorum.rindeleht.ee
Vasta

Mine “Eesti Wabariik 1918 - 1940/Republic of Estonia 1918 - 1940”