Sai täna tiir ümber veetud.
Väravapostid tõepoolest veel ainsad (välja arvatud muidugi ohvede maja), mis kogu kremplist alles. On teised plangu ja risu taga, aga täna veel püsti.
Rivi- ja marsiväljaku asemel haigutab suur süvend, muu ala äärmiselt räämas ja mingit pinnasetäidet täis veetud.
Sõjamuuseumi paras tarida, ei idane ega mädane, tolmu pole ka vaja pühkida.
Teine pilt tehtud kunagiselt kitsarööpmelise tammilt, mis poolkaares Pipati tagant läbi keeras.
Aitähh,Oll!
Minul tul küll nutt kurku , aga noh,Moskva pisaraid ei usu
Vöibollla mönesaja aasta pärast on jälle korralik Eesti Wabariik koos tegijate meestega. Seni aga rivistame p.... l.......d.
väike lõik minu uurimistöö mustandist PiPati lipu kohta :
"PiPati lipu valmistamine oli pandud kohuseks Riigikantseleile. Lipu diplom oli valmistatud Ratsaväerügemendi lipudiplomi näidise järgi olles teiste väeosade omadega samal kujul ning lühidalt sisaldas väeosa ajalugu, annetatava lipu kujutuse jms. Lipudiplomi kavandi vaatas üle kunstnik Reindorf. Lipukava oli tehtud Riigi Kunstitööstuskool suusõnaliste läbirääkimiste ja esitatud visandi järgi. 11. juulil 1928 Vabariigi Valitsus kinnitas PiPati lipu kuju. Lipu põhivärviks sai Insneriväe väeliigi eralgusärv – oliivroheline. Lipuvälja keskele oli väeosa embleem – kindlus ja selle ees püsti seisev stiliseeritud lõvi. Embleemi ümbritses tammelehtedest vanik. Kindluse kohale oli kaares kirjutatud väeosa nimetus – „Pioneer Pataljon“, ning vasakul pool lipu alumisest servast väeosa asutamise kuupäev – 15.XII, ja paremal pool – väesa asutamise aasta – 1917. Kindlus oli pioneeritööde sümbolina ning kindluse väravate ees mõõka hoidev ja pioneerikilbile toetuv lõvi – Kaitseväe jõu sümbolina. Lipuvarda ümber oli hõbe võru, mille peale graveeriti pataljoni nime ning selle asutamise kuupäeva ja aasta. Samuti varda külge kinnitati Vabadusristi II liigi aumärgi paela kahekordne lint. Lipu valmistas prantsuse firma Fraefel & Co St. Gallen´is. Visandi ja lipuvarda pidi tegema Riigi Kunsttööstuskool. Kuna pataljonile lipu üle andma pidi Nõmme linnavalitsus, määras kol-ltn Grünberg pataljoni esindama kpt Jaan Akseli. 2. maiks 1929 lipp sai valmis. Lipu andis Nõmme linnavalitsus 26. mail 1929." (ametkondlik kirjavahetus väeosa lipu asjas, ERA 636.1.97, ll. 167-181; PiP ülema teenistuskiri № 496 Riigi Kunsttööstuskooli direktorile 19.04.1929, ERA 636.1.104, l. 135)
"26. mail 3. diviisi ülem kindralmajor J.Unt õnnitles Pioneeripataljoni lipu saamise puhul, millel oli suur moraalne tähendus. „Lipp peab koondama ja liitma üksmeelseks pereks kõiki väeosa kaitseväelasi, kes kõik tunnistavad ühist suurt aadet. See aade on selgelt väljendatud kahesõnalises lipukirjas Eesti kodukaitseks“. Lipu annetamisel Unt eriti tõstis esile Nõmme linna ja Pioneeripataljoni pikaaegset viljakat koostööd, mis andis annetamise protseduurile sümboolsust ja tunnistust lugupidamisest ja sõprusest tsiviilvõimude ja väeosa vahel." (3. diviisi ülema käskkiri № 51, 26.05.1929, ERA 636.1.104, l. 147)
See ta on,minu vanaisa vend,kuradi kahju,et reeturiks osutus.
Mul temast hea pildiseeria erinevates mundrites,alates tsaariajast kuni punaste ja hitlerlasteni välja,varsti panen kõigile vaatamiseks.
Kuna ma Johannes Pedajast ew vormis juba pildi panin siis lisan pildid kus ta mingis tsaariaegses vormis ja teisel pildil ew vormis punaarnee tunnustega ja saksa vormis.
Pilt saksa vormis on tehtud Tartus,kuskohas ta siis väheaega viibis peale vangi langemist ja kinni olemist,Tartust jälle rindele nagu teada.
Selline sündmusterohke elulugu siis.Pilte kus ta siberist tagasi tuli ja tema enda matustest ei hakka panema,ei ole pioneerpataljoni teema.
Vot, see saksa vormis foto on väga viis!
Olen kõikseaeg otsinud pilte eestlastest saksa väes, kus oleks näha muude väeüksuste värve. Wehrmachti valge triip on kõikjal. Siin nüüd hästi näha pioneervägede must mütsikant ja paguniäär.
Muide, kes Pioneerpatile lähemal elab võiks teha ohvede majast sama rakursi pildi, mis üleval.
Hoov peaks olema avatud ja ligipääs hea.
Faust torkas kohe esimesena meelde!
LoCo soov saab täidetud,panen pildid vanaisast.Esimesel pildil ajateenija-sõdur Tartus teises jalaväepolgus,siis pioneeride vormis ning lõpuks tuli ka Temal okupantide tunnused oma vormile õmmelda.Venemaa põrgust pääses,sest metsa oli küllalt kuhu minna.
Järgmine info Tema liikumisest on ew isikutunnistuses olev sissekirjutus 16.08.41.aadressil Türi Vabriku maja nr.15 ja edasi juba sissekirjutus 07.10.41. aadressil Paiste tn.12 Nõmmel.Saksa vägedega koos jõudis siis Nõmmele tagasi.
Teisel pildil olevad,minu jaoks hindamatud vanaisa rinnamärgid ootavad juba tükk aega millal ma ükskord leian ühe korraliku ew ohvitseri frentsi,et ma need märgid siis peale 70 aastat saaksin jälle vormi külge panna.Info,kuskohast sellist frentsi saaks osta on ikka väga oodatud!!!
, aga noh,Moskva pisaraid ei usu 
