Peeter Kahha

Kõik, mis seotud Eesti Vabadussõja teemaga ...
Vasta
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4527
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Peeter Kahha

Postitus Postitas funker »

Meenutusi vabadussõjast ja Ritt'i ületulekust.

http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9662
Vares
Huviline
Postitusi: 302
Liitunud: T Juun 11, 2013 11:40 am

Re: Peeter Kahha

Postitus Postitas Vares »

Ajalugu ei ole tänaseni avaldanud, kuidas ja miks Ritt üle tuli. On öeldud, et lihtsalt tuli. Loogikat ei ole.
Esiteks, toimus Ritti ületulek minu arust 7.polgu vastutusalas, sest just selle polgu staapi saatis Ritt kirja. Tõsi, segase sisuga see kiri oli, millest võis jääda mulje, et Ritt tahab kogu tema alluvuses oleva punaväe vara üle anda ja vaherahu sõlmida. Igatahes istus Ritt ajal, mil ta oma kirja saatis, teisepool rindejoont ja juhatas tähtsa näoga jätkuvalt oma diviisi. Ühesõnaga tegi näitemängu.

Soots on üsnagi piisavalt sellest muideks kirjutanud. Näiteks: Eesti punase diwisi ülema Ritti ületulek Eesti sõjawäkke. // Kaja. 5.12.1921
Nimelt kohtus Soots Ritiga kolmel korral – 20., 21. ja 23. mail.


Tsiteerin antud teemas aga R.Rosenthali:
Läbirääkimiste juurde oli kaasatud ka 8. polgu ülem sotsiaaldemokraadist leitnant O. Sternbeck. Seda oli soovitanud Rei,sest, nagu väljendus Laidoner ise, “see oleks sealsete (mõeldud on – enamlaste poolel olevate – R.R.) sotsiaaldemokraatide jaoks kasulik”. Või nagu Mutt hiljem meenutas – taheti näidata, et “see Eesti polegi nii “valge”...”.
Läbirääkimistel, millest Soots Laidoneri telegraafi teel ka üksikasjalikult informeeris, selgus, et vandenõuga on ühinenud ühtlasi Eestimaa kütidiviisi staabiülem K. Masik ning nimetatud diviisi 1. brigaadi ülem August Aints, aga samuti rida eesti kütiväeosade komandöre. Sootsi sõnul oli kõigile neile selge, et enamlaste võimu lõpp on lähedal (oli ju sel hetkel Koltšaki armee oma edu tipul, millele oli äsja lisandunud Põhjakorpuse edukas pealetung Peipsi taha), mistõttu soovisid poolevahetusega oma “nahka päästa”. Esialgsete, 20. mail koostatud plaanide kohaselt pidi Ritt eesti punased kütipolgud sellisel viisil rindel grupeerima, et neid olnuks lihtne ümber piirata ja vangi võtta (Ritt tegi sealjuures ettepaneku, kõiki vangistatud kommuniste mitte maha lasta, sest osale neist pidi piisama vaid vanglakaristusest). Samal ajal pidid Eesti soomusronglased vallutama ootamatu öise rünnakuga vaenlase kolm soomusrongi Irboska jaama rajoonis (järgnevate päevade jooksul jäi ronge siia siiski vaid üks) ning nendega kohe seejärel Pihkvasse tungima. Operatsiooni algust planeeriti kas 22. või 23. mai ööle. Laidoner kiitis kõik need kavad heaks ning rõhutas, et peasihiks peaks olema eesti punaküttide likvideerimine sõjalise jõuna ning Pihkva vallutamine, mis kõik pidi sõjalist olukorda kergendama. Sõjasaagi kogus pidi sealjuures olema teisejärgulise tähtsusega.

21. mai õhtul informeeris Soots Laidoneri, et ettevõtmist on otsustatud alustada ööl vastu 23. maid, kuna enne seda ei jõuta Eesti rinde ees oleva lõhutud raudteesilla parandamisega valmis. Samas oldi Ritilt saadud kaart vastase väeosade täpse asetusega. Riti teateil oli Punaarmeel Pihkva–Irboska suunal rindel üldse umbes 12 000 meest, neist 4000 eestlast. Soots palus ka suure hulga loodetavasti võetavate
vangide jaoks raudteevaguneid ning toitu saata. 22. mai õhtul aga teavitas Soots, et raudteesilla parandus on veninud, kuna parandustööd toimusid vaenlase suurtükitule all. Ritt aga ei suutnud suurtükiväe tegevust takistada. Soots leidis, et ilmselt peaks operatsiooni alustama ööl vastu 23. maid siiski ilma silla valmimist ära ootamata, sest edasise venitamise korral suurenenuks oht, et Riti ja tema
kaaslaste vandneõu paljastatakse enamlaste poolt, millega operatsioon täielikult nurjuks. Laidoner nõustus.1044 Kuid nagu Soots seejärel, 23. mai pealelõunal, telegrafeeris, otsustati pealetungi ikkagi edasi lükata. Nimelt ei suutnud Soomusrongide divisjoni juhatus 23. mai ööseks kõiki pealetungiks vajalikke vägede koondamisi läbi viia, ning üha enam selgus, et Ritt, olles ka juba langenud enamlaste kahtlustuse alla, ei oma täit kontrolli teisel pool rinnet toimuva suhtes. Pealetungi algus määrati nüüd ööle vastu 24. maid, sealjuures pani Soots operatsiooni üldise juhtimise 2. diviis ülema peale, kellele pidi alluma ka kapten Parts. Loodeti, et Irboska alevi ning jaama vallutamisega alistuvad raudteest põhja pool olevad punaväed, kui Ritt neile seejärel teatab, et taandumistee on ära lõigatud, kuna Põhjakorpuse
osad on vallutanud Pihkva. Isegi kui need väed seal ei pidanuks ikkagi alistuma ning taganenuks Pihkva poole, pidi see ometi olema soodsam kui nende taandumine Ostrovi sihis, kus terve see väemass jäänuks Eesti vägede Irboska rajoonis tegutseva grupeeringu paremat tiiba ähvardama. Soots, olles andnud kohapeal kõik vajalikud juhtnöörid, lahkus seejärel 23. mail Laidoneri loal Tallinnasse. Nagu Soots ise meenutas, ei soovinud ta operatsiooni läbiviimise juures “soovimata kontrolöri või kupja osa etendada”. 23. mai hilisõhtul käskis Laidoner Peipsi laevastiku divisjoni ülemal teha, mis võimalik, et 2. diviisi tiiba Pihkva sihil toetada. Samas ei hakanud Laidoner operatsiooni kooskõlastama Põhjakorpusega, mille parem tiib seisis sel hetkel Želtša jõe joonel. Võimalik, et ta pidas korpuse parema tiiva paiknemist Pihkvast liiga kaugeks, et selle tegevusest Pihkva operatsioonile mingit mõju olnuks. Igatahes tuli operatsioon Rodzjankole üllatusena ning venelaste kahtluste hajutamiseks kinnitas Laidoner talle seejärel, et Eesti ei pretendeeri Vene maadele ning teguoli vaid sõjalistest huvidest lähtunud operatsiooniga. 2. diviisi vasaku tiiva ning Soomusrongide divisjoni osade pealetung Pihkva sihis
algaski ööl vastu 24. maid. Enne seda, samal ööl, tulid Mitkovitsõ juures Eesti vägede poole üle Ritt, Aints, samuti 1. Eestimaa kommunistliku kütipolgu ülem koos sama polgu 2. roodu ja ratsamaakuulajate komandoga. Eestimaa kütidiviisi staabiülem K. Masik jäi esialgu veel mõneks ajaks diviisi staapi, kus vähemalt tema enda väitel takistas kõikide rindelt saabuvate ning Eesti vägede alanud pealetungist kõnelevate ettekannete edasijõudmist ülespoole. Igatahes oli punase eesti diviisi rindelõigus selle juhtkonna poolevahetuse tõttu keskne operatiivjuhtimine 24. mail täielikult desorganiseeritud, mis kindlasti soodustas Eesti vägede järgnevat edu. Mitkovitsõ juures rindesse tekkinud lõhet ära kasutades läks soomusautode toel Irboska alevi suunas pealetungile Kuperjanovi partisanipataljon, vallutades selle samal hommikul. Sealjuures tabati alevis une pealt pea terve seal reservis seisev vene 48. kütipolk.
Kuid soomusrongide pealetung oli takistatud purustatud raudteesildade tõttu, samuti ei suutnud L.-r. soomusrongi “Kapten Irw” dessant vallutada Irboska jaama lähedal vaenlase soomusrongi. Igatahes õnnestus valdaval enamikul vastase vägedest (sealhulgas enamikul eesti punaküttidest) nii põhja- kui ka lõuna pool raudteed end kiire tagasitõmbumisega Pihkva suunas päästa. 25. mai õhtul tungisid Soomusrongide divisjoni osad Pihkvasse, mille vastane oli maha jätnud, jõudes eelnevalt seal sillad üle Velikaja jõe õhku lasta (raudteesild taastati Soomusrongide divisjoni inseneri juhtimisel 27. juuniks).1050 Samaaegselt löögiga Pihkva sihis oli 24. mail pealetungile läinud ühtlasi 2. diviisi osad Vastseliina–Misso ning Vastseliina–Panikovitši sihis, samuti liiguti 26. mail mõnevõrra edasi Võru–Aluksne suunal. (Eesti vägede asetust lõunarinde idataiival 26. mai seisuga vt Skeem 12.)1051 2. diviisi staabi poolt 24. mai hommikul antud teade, et vangi oli langenud terve 1. Eestimaa kommunistlik kütipolk,1052 oli siiski ekslik. Viimase koosseis kahanes ajavahemikul 20. maist kuni 1.juunini küll rohkem kui 640 mehe ehk veidi rohkem kui poole võrra, samal ajal kui ülejäänud kolme selles rindelõigus tegutsenud eesti kütipolgu koosseis kahanes kokku vaid pisut rohkem kui paarisaja mehe võrra. https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstrea ... sequence=1
Kokkuvõtvalt võib väita, et Kesknädal on küll avaldanud huvitavad mälestused, millel aga pole Ritt'i ületulekuga mitte kõige vähematki seost. Ja nagu tavaliselt tehakse sellega seoses - mingist arusaamatust soovist lähtuvad - Kesknädala poolt idiootlikud järeldused, milledest ei puutu ka kõva annus vihakõnet.
metssiga
Huviline
Postitusi: 150
Liitunud: N Mai 01, 2008 2:58 pm

Re: Peeter Kahha

Postitus Postitas metssiga »

See "Kesknädala" avaldatud jutt on ju haige jama.
Kasutaja avatar
funker
Veteran
Postitusi: 4527
Liitunud: E Veebr 11, 2008 7:40 pm
Asukoht: Reval Estland

Re: Peeter Kahha

Postitus Postitas funker »

Tänan, edasi saabki ajaloo moonutamisele käpp ette panna.
Eriline tänu aga Varesele, nüüd mul uut huvitavat lugemist!
Reigo Rosenthal

Johan Laidoneri tegevus ja roll Eesti Vabadussõja esimesel
poolel Eesti vägede kõrgema operatiivjuhina

Magistritöö
https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstrea ... nthal2.pdf
Vasta

Mine “Vabadussõda 1918 - 1920/Estonian Liberation War 1918 - 1920”