Kett ei haaku palgiga ja pole elastne ega pingutatav, pigem vast kõis?

Krt miskipärast köit ikka ei usaldaks kuigi ei välistaks...selliste raskuste puhul...Muidugi õige et poob nö. ehk kõikse paremini ja soonib paika...Kett ja kobad siiski ehk kindlam? Jääksin selle viimase juurde.

...ja tegelt, krt, vastan ära kuigi pole 100 % kindel sest näinud pole aga...Pole seal ei ketti ega köit vaid kogu krembeldis originaalina ehk lausa koosnes sealt ülevalt nahkrakmetest?

ivalO pildil ma pakun, et on ka sooned palkides.

Puhta kolmnurgaga on aga nii, et mida suurem raskus, seda kõvemini kolmnurga tipp kokku tõmmatakse.
Seda illustreerib see pilt. Kolmnurga jalad peavad ainult kindlalt paigal püsima.

Lisan ühe pildi stug-i projektist.Täna üritasin plahvatuses kõveraks paindunud mootorikatet sirgemaks teha.
Suveks tahan kogu masina pealmise osa koos porilaudadega kokku saada.

Ülemine osa enamvähem valmis.Selle kuu plaan on mootorikate valmis saada.Kõik tükid on olemas,oleks vaid aega kokku keevitada.

Super! Silm puhkab kohe.

desert eagle kirjutas:Super! Silm puhkab kohe.

+1

Mootorikatte üks pool kokku keevitatud ning porikate ja nendel oleva lisavarustusega komplekteeritud.

Õhuvõtuavad said valmis ja suured luugid külge.
Vaja 86x186,5cm ja 15mm paksu võimalikult roostes metallplaati,et teha viimane tükk kuhu lähevad väikesed luugid.Seda detaili pole kahe aasta jooksul kahjuks õnnestunud leida ega osta.
OSTAN SAKSA TANKIDE JA ROOMIKMASINATE OSASI!!!!!!!!!!!! TEL.5013315 või PS.

No kus juba on, siis sinna ka juurde tuleb ...

http://www.postimees.ee/4165611/tee-alt ... valja-tank

Tõstan jutu siia

Tee alt kaevati tanki välja

Teise maailmasõja aegset Saksa tanki taastav Aivar Pedaja (42) lasi 18. juunil üles kaevata külatee, mille all teadsid kohalikud lebavat sama mudeli jäänused.
"See on Saksa rünnakkahur StuG 3," rääkis Aivar Pedaja tanki kohta, mille puuduolevaid osi ta kõikjalt taga otsib ja millele ta nüüd sai Võrumaalt head täiendust. „Mul oli sellest masinast olemas 30–40 protsenti, koos siit leituga on nüüd ehk juba pool koos.” 
Võrumaalt Sõmerpalu vallast Sulbi lähedalt Lepplaanest kaevas ta koos abilistega suurematest tankiosadest välja roomikuid, mis kuluvad mehe sõnul marjaks ära – masinakomplekt on nüüd peaaegu koos. 
„Lootused olid küll suuremad, aga leitud jupid on rohkem väärt kui see 500–600 eurot, mis kaevamine maksma läks,” ütles Aivar Pedaja. „Näiteks leidsime tanki tagaratta hoidiku osa. See on valudetail, mille järeletegemine läheks päris kalliks.” Kokku tuli maa seest välja 500–600 kilo tankimetalli.
Teised tanki osad on Aivar Pedaja leidnud Eesti eri paigust või ostnud vanavaralaatadelt. "Niimoodi see masin miljonist tükist ükskord kokku ehk saab," on ta optimistlik. 
Kõigepealt üritab Pedaja saada kokku kesta, sest käiguosaga on veelgi keerulisem. «Tanki kestast on puudu kere, kuhu külge kõik asjad käivad, muud asjad on suurelt jaolt juba olemas," seletas ta. Kui kellelgi peaks olema müügiks pakkuda Saksa sõjatehnika osi, kirjutage aivarpedaja74@gmail.com või helistage telefonil 501 3315.
Sama tank on Eestis ainult Laidoneri muuseumis
Pedaja ütles, et üliharuldane see tankimudel pole, sellist saab näha Laidoneri muuseumis Viimsis. "Sealt on hea käia mõõtu võtmas," muheles ta. 
StuG 3 ehk Sturmgeschütz III on Saksamaal aastatel 1940–1945 PzKpfw III šassiile ehitatud ründesuurtükk. Neid toodeti natuke üle 10 000. 
Aivar Pedaja hindas, et StuG 3-sid võib olla terves maailmas alles 50 ringis. "Soomes on palju, sealt on ka Laidoneri muuseumi oma pärit," seletas ta. "Eestis teisi pole, Lätis on kaks, Poolas ja Saksamaal rohkem." 
Eestimaal sõja ajal ringi vuranud Saksa tankid on enamjaolt õhku lastud ja seejärel vanametalliks viidud. Võrumaal tankikaevamisel osalenud sõjaajaloo-uurija Arnold Unt kommenteeris, et pärast sõda oli see tavaline praktika. Tankijuppe on veel leida kohtadest, kust neid nii lihtsalt kätte ei saa – on vaja ekskavaatorit. 
Kas siis on Aivar Pedajal ikka lootust oma tank valmis saada?
"Muidugi on!" põrutas Unt. "Asjalik mees. Mootoriga läheb muidugi kõige raskemaks, aga samas võib selle ühel hetkel saada ka täiskomplektis - elu on täis üllatusi! Ja õiged asjad leiavad õiged inimesed tavaliselt üles."
Sõjalegendid osutusid tõeks
„Paljud vanad inimesed mäletavad, et siin jäi 1944. aasta 13. augustil üks tank sohu, ja legend osutuski tõeks,” rääkis Kärgula valla ajalooklubi eestvedaja Aivar Rosenberg, kes juhatas tankihuvilise Kudussoosse jäänud tanki välja kaevama. „Kui palju tankist alles on, ei osanud keegi öelda, sest venelased õhkisid tanki hiljem ära. Õhkulaskmise põhjus oli see, et keegi seda enam sõjariistana kasutada ei saaks. Tanke oli tegelikult kaks – teine jõudis sõita siia lähedale ühe mäe otsa, kus see siis puruks lasti. See aga jäi sohu sisse.”
Rosenbergi abikaasa Maarika vanaisa jutu järgi võeti tanki küljest ära kõik, mida jõuti liigutada. Osa läks vanarauaks, osa (näiteks laagrid) võeti kasutusele. 
„Siit leitud tanki toru sai Aivar Pedaja juba varem oma tankile külge keevitada,” ütles Rosenberg. „Tuli välja, et poolik tankitoru vedeles ligi 70 aastat lihtsalt tee kõrval kraavis. Kellelgi polnud selle vastu huvi. Aga kuna sellel härral on huvi taastada selline tank, milliseid maailmas enam palju pole, lähevad asjad õigesse kohta.”
Aivar Rosenberg rääkis, et sõjakraami peaks Sulbi kandis veel ohtrasti vedelema. „Saksa mootorrattaid peaks olema," ütles ta. "Talukoht on teada, aga täpse asukoha kindlakstegemiseks tuleks kasutada tänapäeva täpsemaid aparaate. Selle tanki leidmiseks ei kasutatud ka tavalist metalliotsijat, vaid magnetomeetrit." 
Veel loodab ta leida ühe suurtüki, millel olla toru puruks lastud, aga kilbiosa peaks alles olema. "Legendide järgi peaks mõni tank veel kuskil olema, hiljuti leidsime Vene tanki roomiku jupi," seletas Rosenberg.
Leiukohas käis kõva sõjamadin
Sõja lõpupoole peeti Sulbi kandis veriseid lahinguid. Pühajõgi (Võhandu) oli piiriks: taganevad sakslased olid lääne, venelased ida pool. Metsast on kohalikud leidnud aastate jooksul hulgaliselt sõjatehnikat. 
"Kuna Sulbis oli lennuväli, see käis käest kätte, siis on leitud ka mürske," teadis Aivar Rosenberg kõnelda. "Kui Pulli küla põllu peal võeti kartulikombainiga kartuleid, siis klassivend Mati Roon oli masina peal, kui kartulisorteeri lindi peale tuli äkitselt lennukipomm. See oli väga suur ehmatus, mida klassivend aastaid hiljem meelde tuletas."
Sulbis asunud Kärgula koolimaja panid sakslased põlema, sest neil oli seal staap ja moonaladu. "Kohalikke ei lubatud kustutama," rääkis Rosenberg. "Taganedes lasid sakslased ka korraliku silla õhku."
 


Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee

Eile oli vähe jahedam ilm,sain lõpuks pealmise osa lõplikult kokku keevitatud ja krunditud.
Siiamaani umbes 200töötundi ja masina ülemine osa on koos.Pusle kokkupanemisel olen kasutanud umbes 30 erineva masina tükke.

Tubli töö.

Ei saa lisamata jätta.

http://www.missing-lynx.com/gallery/ger ... hashi.html