Inglise 18pdr välikahur(84mm)
Ims ; IIms
Hülsi mõõdud:84x295R ¤103
https://en.wikipedia.org/wiki/QF_18-pounder_gun

Rohkem hetkel lisada pole.(Lennukite omadega ei viitsi jännata) Kui kellegil midagi lisada, lisage või saatke mulle pildid. Panen ülesse.

Kas kõik siin teemas näidatud hülsid on Eestist leitud ja relvad siin paugutanud?

Hülsid suures enamuses Eesti päritolu(hetkel kohe tuleb meelde 5-6 Lätist tulnut). Eestis kasutatud relvastus peamiselt tuvastatud kas kastide ,torbikute või hülsside leidude(mitmekordsete) järgi. Näit. kuna IIms asus Eesti Sakslaste rünnaku mitte peasuunas, siis siia jõudis igasugust teisejärgulist(trofee) relvastust. Samuti jäi siia maha Leningraadi alt taganemisel erinevat nodi. Kui poleks ise leidnud-toodud , ei usukski millise Lendliisi relvadega venelane siin sõdis. Vanemaid hüllsse kasutas suuremalt osalt EW sõjavägi ja loomulikult Tsaari-Venemaa-lt mahajäänud.

Järsku kellegil olemas selline hülss? Endal olemas kast ja viskelaengu konteiner.(Samad mis kisten-i lehel ja Eesti päritolu.)
Tšehhi Skoda 305mm Mörser M11. Sakslastel trofeerelvana 30,5cm Mrs(t)
Ims ; IIms
Hülsi mõõdud:305x382R ¤350,2
http://wehrmachts.kisten.free.fr/caisse_30,5cmmrst.htm
http://wehrmachts.kisten.free.fr/cont_30,5cmmrst.htm
https://en.wikipedia.org/wiki/Skoda_305_mm_Model_1911

Vaatan seda popurriid ja mõtlen et miks sakslased seda teed läksid, st. miks nad trofeerelvastust ära ei jahvatanud ja saadud toorainest uusi relvi tootnud? Elu oleks ju oluliselt lihtsam kasutades oma relva- ja laskemoonatehaste toodangut, jääks ära igasugune kepp tagavaraosade, laskemoona ja väljaõppega, lisaks võimalus okupeeritud riikides asunud tööstuse saboteerimiseks.
Kas oma relvade kadu oli siis nii suur ja tootmisvõimsus nii väike et asenduseks pidi kasutama esimese ilmasõja aegseid kahureid? Palju venelastel neid erinevaid kaliibreid oli, suurtükirelvastusel vast 5-6?

Asi on väga lihtne. Peale I MS lõppu oli saksal keelatud relvastust toota, seega
olid ka tootmisvõimsused piiratud. Hitleril olid väga suured plaanid ja selleks üksi
saksa toomisvõimsused ja tooraine poleks piisanud. Seega nad algusest peale
panid panuse trofeerelvadele ja see oli kirjutatud sõjaplaani sisse.

Sakslastel oli juba enne sõja algust olemas suur kataloog võimalikest relvadest,
mida üle võtta, nende tehnilised parameetrid ja klassifikatsioon saksa oma süsteemi
järgi.

Et asi sul veel segasem oleks, näed siit suurt tabelit trofeerelvade saksa klassifikatsioonist.

https://en.wikipedia.org/wiki/German_de ... rld_War_II

Ja ei saa mainimata jätta, et euroopa kiire alistumise järel sai saksa ikka väga korraliku
koguse väga erinevat relvastust (eriti prantslaselt), millele oli kohe laskemoon ka käe-jala
ulatuses olemas. Kogu see ümbersulatamine/transport/oma laskemoona tootmine nõuab
energiat, ressursse, aega, mida Hitleril polnud. Sakslased aga planeerisid välksõda, Blitskrieg.
Samuti oli venemaa vallutamine Hitleril kohe alguses plaanides sees - kogu vajamineva
relvastuse transport idarindele on üks paras logistiline probleem. Hulga mugavam on kergete
lahingutega võtta üle vaenlase kohapealne relvastus ja siis sellega sealt edasi minna.

Põhimõtteliselt sobib siia jätkuks.

https://censor.net.ua/resonance/3126006 ... i_pobejdal

Kui sideteema oli niigi selge, siis "torude" statistika oli päris huvitav.

USA 5 inch L/38 1930s laevakahur. Kasutasid paljud riigid.
II ms
Hülsi mõõdud:127x680R ¤158

https://en.wikipedia.org/wiki/5%22/38_caliber_gun

Vene laevakahur 100mm B-34 M1940(kasutati ka rannakaitses); 100mm Välikahur BS-3 M1944; Liikursuurtükk SU-100 M1944
II ms
Hülsi mõõdud:100x695R ¤147
http://www.navweaps.com/Weapons/WNRussi ... _m1940.php
https://en.wikipedia.org/wiki/100_mm_fi ... 944_(BS-3)
https://et.wikipedia.org/wiki/SU-100

Viimane mürsukest näeb pildil välja täpipealt kui vene 76,2 seniidika omagi, kui mõõte ei teaks siis olekski nii pakkund