Maarjamäe Kangelaskalmistu
Postitatud: P Mär 31, 2013 11:35 pm
Kui Maarjamäge aina kaevati
Maarjamäele kavatseti punamemoriaali rajada juba 1941. aastal, mil sinna maeti sadakond punaväelast ning toodi suure pidulikkusega sõjalaevade Avtroil ja Spartak 1919. aastal hukatud meremeeste jäänused. Tegelikult nende laipu Naissaarelt ei leitudki. Kui sakslased kirstud hiljem välja kaevasid, olid neis vaid saepuru ja laastud.
Enne uute peremeeste tulekut jõuti aga asuda kalmistu ja memoriaali projekteerimisele - see au sai osaks tuntud Eesti arhitektile Alar Kotlile. Sama ettepaneku tegid Kotlile mõni aeg hiljem uued peremehed sakslased, kes matsid Maarjamäele 3000-4000 sõdurit, nende hulgas ka 1941. aasta juulis haarangul maha lastud eesti lendurid, mitu metsavenda ning Erna rühma sõdurid. Enne seda kaevasid sakslased neile omase hoolikusega välja kõik punaväelaste laibad ning ka kirstud puidujäätmetega ning viisid teadmata kuhu.
1944 lükati kalmistu tasaseks ja juba järgmisel aastal lokkas seal lehmapidajate rõõmuks rammus rohi. Memoriaali rajamisel pandi toime hiiglaslik hauarüüstamine. Juhuslike pealtnägijate sõnul jäid punamemoriaalile ette tuhandete Saksa sõdurite hauad, ära viidi autokoormad skelette, kolpi, mundrijäänuseid, pandlaid ja kiivreid. Suurema osa kunagisest saksa kalmistust pidi neelama niigi päratu memoriaali teine järk. Ent siis hakkasid puhuma halastavad tuuled - 1987. aastal oli aeg juba mõelda muule kui mälestusmärkide rajamisele kokkuvariseva süsteemi auks.
Luup 29. september 1997 Nr. 20 (51)
Oskab keegi antud teemas valgust tuua?
Pean silmas seitsmekümnendaid, kui toimus kunagise kalmistuala rüüste ja hävitamine?
Maarjamäele kavatseti punamemoriaali rajada juba 1941. aastal, mil sinna maeti sadakond punaväelast ning toodi suure pidulikkusega sõjalaevade Avtroil ja Spartak 1919. aastal hukatud meremeeste jäänused. Tegelikult nende laipu Naissaarelt ei leitudki. Kui sakslased kirstud hiljem välja kaevasid, olid neis vaid saepuru ja laastud.
Enne uute peremeeste tulekut jõuti aga asuda kalmistu ja memoriaali projekteerimisele - see au sai osaks tuntud Eesti arhitektile Alar Kotlile. Sama ettepaneku tegid Kotlile mõni aeg hiljem uued peremehed sakslased, kes matsid Maarjamäele 3000-4000 sõdurit, nende hulgas ka 1941. aasta juulis haarangul maha lastud eesti lendurid, mitu metsavenda ning Erna rühma sõdurid. Enne seda kaevasid sakslased neile omase hoolikusega välja kõik punaväelaste laibad ning ka kirstud puidujäätmetega ning viisid teadmata kuhu.
1944 lükati kalmistu tasaseks ja juba järgmisel aastal lokkas seal lehmapidajate rõõmuks rammus rohi. Memoriaali rajamisel pandi toime hiiglaslik hauarüüstamine. Juhuslike pealtnägijate sõnul jäid punamemoriaalile ette tuhandete Saksa sõdurite hauad, ära viidi autokoormad skelette, kolpi, mundrijäänuseid, pandlaid ja kiivreid. Suurema osa kunagisest saksa kalmistust pidi neelama niigi päratu memoriaali teine järk. Ent siis hakkasid puhuma halastavad tuuled - 1987. aastal oli aeg juba mõelda muule kui mälestusmärkide rajamisele kokkuvariseva süsteemi auks.
Luup 29. september 1997 Nr. 20 (51)
Oskab keegi antud teemas valgust tuua?
Pean silmas seitsmekümnendaid, kui toimus kunagise kalmistuala rüüste ja hävitamine?