on kellegil infot selles piirkonnas 2.MS ajal toimunud kokkupõrgete kohta? V6ibolla on mingeid kaarte või muud sellist! Olen huvitatud kõigest, mis seotud selle piirkonnaga.

mul on maakoht palal ja ühtlasi ka olen seal esimesed eluaastad veetnud .... niipalju kui mina külajuttudest aru olen saanud siis on seal kandis mõni lennuk alla lastud... m6ni punker ... aga suurematest lahingutest seal kuulnud ple... siis kui venelane olla kusagile kodaverekanti j6udsid siis olla sakslased sealt asjad kokku pakkind ja mingil hommikul jalga lasknud ja mingit lahingut nagu ei olegi vist olnud.

ma ka palalt pärit

äkki siis sa tead ise midagi pala kohta rääkida, kuulaks huviga

rt ma käisin palal 4 aastat koolis ja elasin sõõrul....

siss kirjutas:rt ma käisin palal 4 aastat koolis ja elasin sõõrul....

ma käisin seal 9 aastat koolis. arvan, et tean sind. sõõrult käis kaks poissi. vist vennad. äkki yx neist olid sina.

üks venelane lasti kuskil Tuha või Vea küla kandis alla.Lendur saadi Vea külast kätte vist,pean onu käest täpsemalt järgi küsima.

küsi jah. Mõtlen, et kui lennuk alla lasti siis pidid seal äkki migid positsioonid olema või vähemalt vastavad relvad. tavalise vindiga on suht keeruline lennukit alla saada. hea kui saaksid täpse koha, kuhu see lennuk alla sadas

lennuk sadas all Vea külas Vipri maadele.Väike lennuk oli olnud,ühe mootoriga,sakslased olid hobustega ära vedanud.Lendur saadi kätte kuskilt Moku küla keldrist.Lennuk oli tulnud kuskilt Peipsi poolt.Nõva küla kandis oli tulnud üks kahe mootoriga suurem venelane all(pean veel täpsustama,keegi oli mingid jupid isegi koju vedanud)arvatavasti pommitaja.

asi hakkab päris huvitavaks minema. vaja vanemate kohalike käest kysida, äkki oskab mõni kohta näidata, kus masinad alla sadasid. Endal kah maakodu Mokul, nii et mine tea

kas oled midagi huvitavat juba kuulnud?Teise lennuki kohta kuulsin isalt nii palju,et oli kuskil Mäkastest Välgi poole alla tulnud(onu käest peaks täpsemalt üle küsima)aga ei tea kuna sinna jõuan.

Ka minul on sealkandis maakodu, täpsemalt mõni km Saare mõisast. Kahtlemata müdistati seal taganemise korras üsna põhjalikult, eriti Sõõru kandis ning kolme järve - Jõemõisa, Kaiu ja kolmanda järve (nimi ei meenu) ümbruses. Järvede ümber elavate kohalikega pole sõja teemal juttu teinud, kuid siit loetud väide, et sinna tehnikat sisse oli jäänud tundub kahtlasena - nimelt oli terve jävede ümbrune soostik veel EW aja lõpus hästi haritud heinamaa, varustatud kanalisüsteemidega ning maapind oli piisavalt kõva, et sealt tehnikaga mõistust kasutades läbi sõita. Tankist Kaiu järves pole minu kõrvu sõnagi jõudnud, kuid tean väita, et ühes selle ümbruse metsas ON kindlalt alla sadanud vene hävitaja ning Saare metsa on räägitu põhjal tahtlikult ära hävitatud/ sohu uputatud tank. Võib-olla külajutt, kuid mets on väga soine küll.Tundub kahtlane, miks peaks sakslane, kel soomust niigi väha oli, ära hävitama tanki.Kas tõesti astus Ivan siis juba nii kandadele. Eks ma saan nüüd kriitikat legendidest kinnihaaramisest, kuid sealkandis elades kuuleb nii mõndagi - tegu ajalooliselt üsna kireva kohaga.
Nii näiteks oli minu talu vesiveskis, peitnud ennast Saksa sõdur. Naabertalust oli perenaine kahetsustväärselt ta üles andnud ning sõdur viidi 100m talust künka otsa tee serva ning hukati. Antud luustik tuli välja hilisel liiduajal kui sealset kruusateed hakati asfaldi vastu vahetama. Minu teada sõdur tuvastati zetooni alusel, kuid nime pole ma kunagi kuulnud.
Näiteks olen leidnud 200m kauguselt talust võsa seest liivahunnikust säärekondi, jõest saksa "pudrunuia" granaadi , metsa tehes sai leitud ka saksa munagranaat. Ka on minuni jõudnud jutte, et sealkandis olla peale sõda tegutsenud metsavend.
Kudinast pool kilomeetrit Palamuse poole, talu, mille sai minu vanavanaisa, vabadusristi kavaler, vabadussõjas osalemise eest. Seal olid saksa ohvitserid/sõdurid enne Leningradi alla minekut ennast sisse seadnud. Olnud igati lahked pererahva vastu - tuppa mütsiga ega jalanõudega ei tuldud, püssid pandi alati pererahva silmade alt ära. Õnnetuseks oli üks neist sõduritest juhusliku kuuli läbi otse talu ees hukkunud.
Ehk meenub kunagi piirkonnast midagi veel, sest toimunud on seal palju.

41 aasta sündmuste kohta soovitan raamatut "Kaitseliidust omakaitseni I" just ise lõpetasin lugemise ja seal tartumaa kohalikud kokkupõrked ja lahingud kenasti valdade ja linnade kaupa üleval.

samuti sari "sortside saladused". Ka seal on käsitletud seda teemat. Ise sain sealt päris palju uut teada.

Mustvee kohta on põhjalik sõjaperioodi kronoloogia kohaliku Kaitseliidu trükises ilmunud. Mul antud teos ka olemas kuid hetkel mitte käepärast, seega jään väljaandmise aastanumbri võlgu.