Türi linna Pärnu-Viljandi poolt sissesõitjale avaneb peale jõeäärset veskivaret vaade jalakäiate sillale. Kuni 70.-teni läkski maantee sealtkaudu üle jõe otse Säreverre. Silda ja seda teed kutsutakse tänini kohalike seas Vanaks Sillaks ja Vanaks Teeks. 44. aasta sügisel lasti ka see sakslaste poolt vastu taevast, pildil näha ka talade kõrvale ehitatud ajutine nahksild. Viimasel pildil kuskil sealsamas vedelenud lõhkemata pomm.

1-4) RSO-d ja muud vankrid Türil, kohta nende piltide järgi tuvastada ma ei suuda, aga oletada võiks tänase raudteeülesõidu kõrval olevat parklat või jaama ümbrust
5) Ma ei suuda hästi endisaegse veetorni asukohta positsioneerida. Pildil ilmselt juba 41.-l molekulideks lastud torni jäänused?
6) "Taastatud veetorn". Jällegi jään hätta maastikule paigutamisega, sest tänapäeval asub veetorn raudteest tükk maad eemal. Arvata võiks, et pildil olev torn ehitati eelmise asemel juba sakslaste poolt?
7) raudteesilla kandedetailid ladustatuna raudteejaamas
Raudteejaama tööriistakuur
9-10) purustatud raudteesild

Hulgaliselt vaateid purustatud linnale siit: http://www.ra.ee/fotis/search.php?skip= ... himik=koik&

Raamatus "Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust III" (2006) kirjutab Viljar Valder sõjaaegsest saatejaamast muuhulgas:

"...Nimekirja järgi otsustades veeti Türilt Venemaale 60 kilohertsine kõrgsagedusvastuvõtja, Marconi saatja juhtkristall, katoodtorud ja mitmesuguseid mõõteriistu (lainemõõtja, ampermeetrid, voltmeetrid) koguväärtuses 29 200 rubla.
1941. aasta sügisel, varsti pärast Saksa vägede saabumist, alustas Türil tööd saksa sõjaväelastele mõeldud saatejaam (Soldatensender). Et endist saatemasti ja -jaama polnud võimalik kasutada, tõi Wehrmacht Türile liikuva saatja, mis paigutati Kooli parki. /.../saatejaam koosnes kolmest-neljast veoautost, kus paiknes saateaparatuur. Saatja mast oli 20-30 meetrit kõrge ja tõsteti üles vända abil. Saatja võimsus oli 0,3 kW, tal oli oma jõujaam, kuid kasutas ka linna vooluvõrku.
Kuni jaanuarini 1943 edastasid sakslased omma saadetest vabal ajal meelsasti Tallinna ringhäälingu saateid. Ka pärast seda, kui jaanuaris 1943 käivitus Türil Tallinna ringhäälingu saatja, jätkas Saksa sõjaväe raadiosideüksus oma tegevust./.../
14. jaanuaril 1942 võttis tsiviilvalitsus sõjaväevõimude loodud ajutise sõjaväe ringhäälingu üle ja andis Saksa riikliku ringhäälinguühingu (Reichs-Rundfunkgesellschaft) valdusse. Ostlandi riigikomissariaadis moodustati Ostlandi saatjarühm (Sendegruppe Ostland), mille keskus asus Riias. Ostlandi saatjarühmale allutati endiste Balti riikide ringhäälingu-maasaatjad (Landessender)/.../ Riigi Ringhääling töötas nüüd Landessender Reval nime all./.../
...saatjad (s.h. Türi) ei allunud Tallinna ringhäälingule, vaid kuulusid Eesti posti-, telegraafi- ja telefonitalituse (Estnische Post-Telegraphen- und Fernsprechverwaltung) kaudu Saksa riigipostile (Reichspost)./.../

27. märtsil 1942 on Türi saatemasti seisu kirjeldanud Eesto postitalituse direktor Johannes Kull. Saksakeelses ülevaates märgib ta, et Türi saatja aparatuur on hävitatud, saatemast-antenn õhitud ning reservjõujaama hoone tulekahjus tugevasti kannatada saanud ja vajab põhjalikku remonti. Enamik masti säilinud osadest paikneb Türil laos, väiksem osa on viidud Koplisse kahe 64-meetrise antenni ehitamiseks./.../"

Kui ma ei eksi, siis keegi postitas pildi Kopli raadiomastist ka siia fooruisse. Kui kellelegi meenub, kuhu ja selle leiab, paluks mulle privas link visata, ma kopeeriks selle pildi siia postitusse ka.

"Vaatamata endise raadiojaama trööstitule olukorrale algasid siin 14. septembril 1941 päästetööd./.../ Ametlikult kinnitas postitalituse direktor Johannes Kull (Dimitri (Dmitri)) Pärtelsoni (EW-aegne jaama insener) pääste- ja taastamistööde juhiks /.../ lubati palgata kohalikke elanikke ja raadiojaama endisi töötajaid. /.../ Kokku töötas saatja juures 35 inimest, kellest enamik olid Türi elanikud, kes kasutasid võimalust mõne kuu jooksul lisaraha teenida.
Esialgu koristati jaama rususid ja korjati varasid kokku. /.../ Vaatamata saatejaama üldiselt vägagi kehvale seisule, õnnestus sealt üht-teist siiski hästi säilinuna kätte saada.
Näiteks oli täiesti töökorras kaks transformaatorit (300 kVA ja 10 kVA). Esimesest tõusis suurt kasu ka Türile, sest just sellega taastati linna elektrivarustus. /.../
Esmatähtsaks kujunes nüüd jahutustiigi veega täitmine (eelnevalt tuli parandada basseini seinad), reservjõujaama diiselmootori ruumi muutine ilmastikukindlaks ja diiselmootori korrastus. Reservjõujaamas oli 350 hobujõuline siiselmootor (diiselelektrijõujaam), millega toodeti elektrit siis, kui linna vooluvõrgust elektrit ei saanud. /.../ millele lisandus modulatsioonikaablite väljakaevamine./.../
Seega hakati juba detsembris 1941 päästetööde kõrval aina rohkem ja rohkem ehitama ja remontima, mis kestis 1943. aasta jaanuarini.
Kahjuks puuduvad arhiivis igasugused kirjalikud andmed järgnenud aja (veebruarist 1942 kuni septembrini 1944) kohta, ehkki /.../ siis toodi Türile saateaparatuur, pandi püsti uus saatemast ja taaskäivitati kogu saatejaam.
/.../ tuleb piirduda saatejaama kolme endise töötaja mälestustega, mis /.../ kirja pandud mitukümmend aastat pärast sündmusi./.../
Arvo Sidroni mäletamist mööda algas saatejaama ehitus 1942. aasta sügisel. Alustuseks lammutati endise saatejaama hoone varemed ja tasandati nende alune maa, seejärel seati kokku ja üles uus antennmast.
Johannes Mikkola meenutuste järgi koosnes mast umbes 80cm läbimõõduga terastorudest. Masti üksikosad (terastorud) tõsteti vintsiga õigele kohale ja toru sees olnud monteerija ühendas need omavahel.
Betoonalusest eraldas masti portselanisolaator. Mikkola ütleb masti kõrguseks 105 meetrit, Ants Kajandi 80. Saatejaama aparatuuri tõid kohale sakslased, Kajandi teada Poolast Katowicest. Aparatuur olevat paigutatud masti lähedusse püstitatud ajutisse barakki.
Ehitustöödele pandi punkt 1943. aasta jaanuaris ja saatejaam võis alustada tegevust. Ants Kajandi andmetel oli mast küllaldase kõrgusega, seetõttu võidi saateid edastada endisel lainepikkusel.
Türi raadiojaamast kujunes Tallinna ringhäälingu peasaatja ning Tartusse Tallinna jäid abisaatjad (nagu oli olnud ka enne sõda).
Pärast Tallinna märtsipommitamist, mille tagajärjel hävis Estonia teatrimajas asunud ringhäälingu stuudio ning katkes sideliin Tallinna ja Türi vahel, olevat Ants Kajandi teada ajutiselt tehtud raadiosaateid Türil vanas kihelkonnakooli hoones Väike-Pärnu tänaval (praegu pesitseb seal Kaitseliit)/.../"


Piltidel: Poolast toodud masti montaaž

"/.../ Türi saatejaama ülem oli sakslane Schnellewald. Personali hulka kuulusid poliittöötajad Grabers ja Wunschkun, saatetehnikud Herbert Vessar, Voldemar Kivisepp ja Ants Kajandi, valveametnikus Arvi Sidron, Johannes Mikkola ja õpilane Järv/.../"

Kogu krempli lasid sakslased vastu taevast kas 19. või 20. septembril 1944.

Esirea faasanid vasakult paremale: Wunschkun, jaama ülem Schnellewald, Grabers.

Natuke skänne "Järva Teatajast" september-oktoober 1941

Punatutist oli mitte väga ammu juttu ka milnetis.

Eks Parvitsa nimelise Türi komsomolirakukese liikmed ju täis elujõus alles.
Vaata kesikute listist.

ivalO kirjutas:Eks Parvitsa nimelise Türi komsomolirakukese liikmed ju täis elujõus alles.
Vaata kesikute listist.

Viimase Türi EPT komsomolikomitee liikmena avaldan ksf! Ivalole kiitust endiste ühingukaaslaste meelespidamise eest! Kuigi II MS otseselt pole asi seotud aga nagu vanarahvas ütleb - küll siga pori leiab!
Ivalole kiitus arvestuskaardile kanda!

Kahjuks pean Sind kurvastama, minu karjäär punaredelil algas ja lõppes oktibrjoonoki staatuses.

Järjejutt maakonnalehest

Päevakaja

1) Õhuvaade Särevere riigimõisale: allservas valendab Prandi jõe kaldal looklev maantee, vasakule ristmiku äärde (pildile pole mahtunud!) jääb piiritusevabrik, paremale Pärnu suund. Vasakus servas üles suunduv maantee läheb Viljandisse.
2) Särevere piiritusevabrik; selja taha jääb Pärnu, vasakule Türi, paremale Viljandi