Tänud äärmiselt põhjaliku vastuse eest!

Siin on veel üks täpselt samasuguste kuupäevade ja teenistuskohtadega Soldbuch.
Feldwebel Ervin Rajango oli aviomotoristi kutse omandanud juba 1926. aastal ja EW aviomotoristi rinnamärgi kandmise märge on tehtud 1943. aasta juunis ka tema palgaraamatu 22. leheküljele.

nublu kirjutas:Algul oli seal sakslaste tsiviilremondiorganisatsioon Frontreparaturbetrieb GL Reval Espenlaub, see kolis siit aga 1943. a. sügisel Riiga. Siis avati samades ruumides puht sõjaväe ettevõtmine Werftabteilung 101/I (kus I seal lõpus näitab jällegi Luftflotte I allumist), mille ülemaks sai senini Ülemistel lennukite remondiga tegelenud Herbert Joari. Ilmselt kolis sinna Werftabteilungisse üle enamus Espenlaubi kohalikke töötajaid ning nagu näha - mõned mehed ka Ülemistelt.

Teema on küll Soldbuch'idest aga postitan siia siiski lisaks ka ühe eestlase Lohnbuch'i, mis on kuulunud kasutaja nublu poolt mainitud organisatsioonis ametis olnud mehele.

Raplast pärit Flieger Valter Rehfeldt oli teenistuses 127. luurelennugrupi 1. lennusalgas, mis hiljem nimetati ümber mereluure lennusalgaks (Seeaufklärungs-Staffel 1/127).

4. Eesti Piirikaitserügemendi III pataljoni 12. kompanii reamehe Erhard Ruusna palgaraamat.
Teisel leheküljel oleval templil on eesti keelne üksuse nimetus ilma välkudeta aga saksa keeles on SS-Grenzschutzreg.

Paar pilti 11. Öiste pommitajate grupi 2. lennusalga lenduri, leitnant Johannes Kimmeli palgaraamatust.
1944. aasta lõpuks olid eestlaste lennuüksused likvideeritud ja J. Kimmel viidi novembris Waffen Untersturmführer'ina üle 20. ED tagavararügemendi koosseisu.

Kolmes sõjaväes teeninud SS-Freiwillige Obergrenadier Paul Subi Soldbuch.
P. Subi teenis aega Eesti sõjaväes ja ümberkorralduste tõttu sattus 1940. aasta sügisel 22. Territoriaalse laskurkorpuse ridadesse, mille koosseisus viidi Venemaale. 1941. aasta suvelahingutes langes või andis end sakslaste kätte vangi ja saadeti Königsbergi vangilaagrisse.
Subi mobiliseeriti SS'i 1944. aasta aprillis ja sai kohe Obergrenadier auastme kuna oli enne sõda läbinud ajateenistuse Eesti sõjaväes.

Paul Subi on Kloogal asunud 20. Tagavararügemendi 5. kompaniist suunatud 20. ED Välitäienduspataljoni.
Suunamisnimekiri on koostatud 02.05.1944.

1927. aastal sündinud Elmar Sosi mobiliseeriti 1944. aasta augustis ja määrati koos paljude teiste 1927. aastal sündinud Pärnumaa poistega 127. Flak Abteilung'i koosseisu. E. Sosi sattus üksuse 2. patareisse, mis oli (kui ma nüüd ei eksi) raskepatarei ja relvastatud 88 mm õhutõrjekahuritega. 1944. aasta septembris liikus ta koos oma üksusega Lätti, kuhu jäi kuni sõja lõpuni. 1945. aasta 8. mail õnnestus sealt üksusest seitsmel eestlasel põgeneda Rootsi. 1946. aastal 25. jaanuaril andis Rootsi valitsus nad venelastele välja. LW Helfer / Kanonier Elmar Sosi oli üks seitsme hulgast.

1927. aastal sündinud Jaan Piirimäe palgaraamat. Kogu lugu on identne eelnevalt postitatud Elmar Sosi omaga - J. Piirimäe oli samuti üks seitsmest.

See palgaraamat on välja kirjutatud SS-Ersatzkommando Estland Pärnu Kaitseväeringkonna teenistuses olnud reamehele Juhan Suura'le. Soldbuch'i huvitavamad detailid on mõned ilusad templid ja paar allkirja, mille autor peaks olema Sturmbannführer Ain Mere.

uscha kirjutas:See palgaraamat on välja kirjutatud SS-Ersatzkommando Estland Pärnu Kaitseväeringkonna teenistuses olnud reamehele Juhan Suura'le.

http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/ ... w?id=19748

Tänan Juhan Suura pildi eest!

Vaatame lähemalt ühte Politseipataljoni võitleja palgaraamatut, mis on välja kirjutatud 36. Politseipataljoni Unterwachtmeister Raimond Auglale. Kahjuks on Augla üksusega liitunud alles 1943. aasta suvel ja seetõttu ei ole seal sissekandeid Stalingradi lahingute kohta, millest 36. Politseipataljon 1942. aastal osa võttis. Palgaraamatu 2. leheküljel on üksuse ülema, endise EW sõjaväe majori Heinrich Artur Kaschan'i allkiri.
Auglale on vahemikus 1943. mai kuni 1944. veebruar välja kirjutatud neli 7,62 kaliiber vintpüssi, millest kolm esimest on maha kriipsutatud. Kas relv anti laost välja kui üksus liikus rindele / haarangule ja tekkis otsene vajadus tulirelva järele? Hoopis huvitav märge on aga palgaraamatu 13. leheküljel - v/vintpüss "ARS" 36 A nr. 1557. See, järjekorranumbriga juba viies vintpüss on talle välja antud 1944. aasta 28. augustil - kas see "ARS" võib tähendada meie oma Arsenali sõjatehase toodangut?

Paistab, et ei oska keegi kommenteerida Augla palgaraamatusse kantud "ARS" markeeringuga vintpüssi?

Järgmise SB omanik oli Võru prefektuuri Zugwachtmeister Leopold Teemägi.
Raamatu 11. leheküljel on kirjas temale välja antud relvad - vintpüss, Nagant revolver ja "Singer" püstol.

uscha kirjutas:Paistab, et ei oska keegi kommenteerida Augla palgaraamatusse kantud "ARS" markeeringuga vintpüssi?

Vaata seda teemat.

http://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.ph ... 2&start=45

v/vintpüss ei saa muud tähendada kui vene vintpüssi ja need käisid Arsenalist läbi.

Laevalt pärit Ülo Vahkali soldbuch.
https://www.emedals.com/a-soldbuch-to-s ... ds-in-1945