Natuke täiendavaid andmeid teema 7. lehel näidatud Unterscharführer Felix Linntamm'e kohta.
1944. aasta 25. juuli suurrünnakus sai 46. rügemendi III pataljon nii rängalt räsida, et lakkas olemast. Uuesti anti sama nimetus kuu aega hiljem soomepoistest formeeritud pataljonile, kes läks Tartu rindele.
Narva jõe ääres, Kudrukülas asunud III pataljoni koossesisust sai kõige hullemini pihta 11. kompanii, mille koosseisus teenis ka Uscha. Linntamm. Leo oma 2001. aastal välja antud raamatus kirjutab, et peale turmtule lõppu oli 11. kompaniist järgi umbes 15 meest. Linntamm sai samuti lahingus granaadi- või mürsukillust haavata (palgaraamatusse kantud kood 31b) ja on järgmisel päeval, 26. juulil laatsaretti sisse kirjutatud. 615. sõjalaatsareti 2. kompanii asus sellel ajal Rakveres.

Endise "Erna" grupi võitleja, 2. klassi Raudristi kavaleri Voldemar Vahtra Soldbuch.
1941. aasta 14. augustil astus miini otsa ja seetõttu tuli amputeerida parema jala sääreosa.
Alates 1943. aasta märtsist oli Narvas asunud Idapataljonide Põhiüksuse koosseisus ja viibis põhiliselt Königsbergi laatsaretis, kus sai amputatsioonijärgset ravi. Novembri keskel korjas kusagilt üles tripperi ning pääses lõpuks laatsaretist 1943. aasta 7. detsembril. Kroonuvarustuse andis tagasi 18. detsembril ja tervislikel põhjustel oli alates järgmisest päevast sõjaväeteenistustest vaba.
Raudristi 2. klass annetati rohkem kui kaks aastat peale lahingut. Autasutunnistuse blankett on huvitav - trükitud väljastamiseks ainult OKH (maaväe ülemjuhatus) poolt ja Vahtra paberile on alla kirjutanud hilisem Hitleri adjutant kindralmajor Wilhelm Burgdorf.

Voldemar Vahtra dokumendid asuvad Eesti Rahvusarhiivis.

Kaitsepataljoni Nr. 30 / Politseipataljoni Nr. 287 Wachtmeister Oskar Vahtra palgaraamat.
Raamatu 7. leheküljel on muu varustuse hulgas ära märgitud ka politseivapp ja mütsimärk. Ei tea, kas vapi all on mõeldud rahvusvärvides varrukavappi või Saksa Politseiüksuste embleemi - ovaalse pärjaga ümbritsetud kotkast.
Palgaraamat asub Eesti Rahvusarhiivis.