Eestlaste Soldbuch'id ...

[uscha]

Natuke täiendavaid andmeid teema 7. lehel näidatud Unterscharführer Felix Linntamm'e kohta.
1944. aasta 25. juuli suurrünnakus sai 46. rügemendi III pataljon nii rängalt räsida, et lakkas olemast. Uuesti anti sama nimetus kuu aega hiljem soomepoistest formeeritud pataljonile, kes läks Tartu rindele.
Narva jõe ääres, Kudrukülas asunud III pataljoni koossesisust sai kõige hullemini pihta 11. kompanii, mille koosseisus teenis ka Uscha. Linntamm. Leo oma 2001. aastal välja antud raamatus kirjutab, et peale turmtule lõppu oli 11. kompaniist järgi umbes 15 meest. Linntamm sai samuti lahingus granaadi- või mürsukillust haavata (palgaraamatusse kantud kood 31b) ja on järgmisel päeval, 26. juulil laatsaretti sisse kirjutatud. 615. sõjalaatsareti 2. kompanii asus sellel ajal Rakveres.

[uscha]

Endise "Erna" grupi võitleja, 2. klassi Raudristi kavaleri Voldemar Vahtra Soldbuch.
1941. aasta 14. augustil astus miini otsa ja seetõttu tuli amputeerida parema jala sääreosa.
Alates 1943. aasta märtsist oli Narvas asunud Idapataljonide Põhiüksuse koosseisus ja viibis põhiliselt Königsbergi laatsaretis, kus sai amputatsioonijärgset ravi. Novembri keskel korjas kusagilt üles tripperi ning pääses lõpuks laatsaretist 1943. aasta 7. detsembril. Kroonuvarustuse andis tagasi 18. detsembril ja tervislikel põhjustel oli alates järgmisest päevast sõjaväeteenistustest vaba.
Raudristi 2. klass annetati rohkem kui kaks aastat peale lahingut. Autasutunnistuse blankett on huvitav - trükitud väljastamiseks ainult OKH (maaväe ülemjuhatus) poolt ja Vahtra paberile on alla kirjutanud hilisem Hitleri adjutant kindralmajor Wilhelm Burgdorf.

Voldemar Vahtra dokumendid asuvad Eesti Rahvusarhiivis.

[uscha]

Kaitsepataljoni Nr. 30 / Politseipataljoni Nr. 287 Wachtmeister Oskar Vahtra palgaraamat.
Raamatu 7. leheküljel on muu varustuse hulgas ära märgitud ka politseivapp ja mütsimärk. Ei tea, kas vapi all on mõeldud rahvusvärvides varrukavappi või Saksa Politseiüksuste embleemi - ovaalse pärjaga ümbritsetud kotkast.
Palgaraamat asub Eesti Rahvusarhiivis.

[uscha]

Unteroffizier August Toose Soldbuch (Eesti Sõjamuuseum, KLM ET 6151:35 F7)

Lühike elulugu geni.com lehelt:

Saaremaa mehe August Toose elukäik on ta oma mälestusteraamatus kirjas, mis on ilmunud Kirjastus "Faatumi" poolt välja antuna aastal 2011 - August Toose "Prantsuse vang". Sündinud 12. augustil 1914 Laimjalas, sai selle aja kohta hea ehitusalase hariduse. Oluline on tema osa Tallinn-Ülemiste uue lennujaama ehitamisel. Kehras oli ta tutvunud kohaliku apteekri tütre Hilda-Marie Saarega, kellega abiellus 25. septembril 1937. 19. novembril 1939 sündis neil tütar Heela. 31. jaanuaril 1944 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kus teenis allohvitserina Luftwaffe lennuvälja abikomandos ning andis ennast 17. aprillil 1945.a. Saksamaal vabatahtlikult vangi lääneliitlastele. Tal tuli olla vangis Prantsusmaal kuni 1947.a. lõpuni. Selle vangla elutingimused olid täis ebainimlikkust ja mõnitamist. Kõik see viis emigreerumiseni Austraaliasse, eemale kurjast Euroopast. 6. novembril 1950 pärast sõjavangi staatust ja põgenikelaagris viibimist Prantsusmaal ja Saksamaal (Altenstadis , Kemteni laagris Augsburgis) asus Augusti pere koos 2000 sõjapõgenikuga (Eestist umbes 50 inimest) Breverhavenist laevaga nimega "Skaugum" teele ja 10. detsembril jõuti Melbourne'i sadamasse. Alguses paigutati nad Bonegilla laagrisse ja sealt edasi Adelaide linnas asuvasse laagrisse, tingimused olid rasked. olenemata elukutsest või kvalifikatsioonist pandi mehed labidatega tööle . 1955. aastal kui oli sooritanud kõrgema taseme insenerieksami Lõuna-Austraalia Tehnoloogiainstituudis, sai ta tööd mitmete suurte hüdrotehniliste rajatiste ehitusel inseneri ja töödejuhatajana. Leidnuna erialast tööd, paranesid elutingimused, ta rajas ilusa kodu Adelaide Marino linnaossa kõrgele merekaldale.. Igatsus kodusaare - Saaremaa järele jäi. Ta suri 1997.a. Adelaides.

[uscha]

SS-Untersturmführer Johannes Palu palgaraamat (L. Tammiksaare kollektsioon).
Ilmselt 1944. aasta jaanuari lõpu mobilisatsiooniga sõjaväeteenistusse kutsutud, määratud ohvitseride reservi ning sealt suunatud edasi Pärnu sõjaväehaiglasse, mis alustas tegevust 1944. aasta märtsi alguses. Esialgu oli haiglas 35 voodikohta ja arstideks dr. A. Normann ja dr. O. Kersalu.

[uscha]

Waffen-Grenadier Einar Veiksalu palgaraamat.
Palk on jooksma hakanud 1944. aasta 11. augustist ja SB välja antud 20. augustil.
Asub Rahvusarhiivis.

[uscha]

SS-Freiwillige Unterscharführer Kaarel Haiba Soldbuch.

Tegemist on endise 660. Idapataljoni võitlejaga, kes on olnud teenistuses juba 1941. aastast ning on 1942. aasta septembris autasustatud Talvelahingud Idas medaliga. 1944. aasta 20. aprillil on saanud ka Haavatumärgi. Palgaraamatu väljakirjutamise ajal on Haiba kuulunud 20. ED tagavarapataljoni 1. kosujate kompanii koosseisu, rindeüksuseks märgitud 45. SS rügemendi I pataljoni 2. kompanii. Kuna tegemist on 1944. aasta suvel Haibale väljastatud palgaraamatu 2. eksemplariga siis kõik huvitavamad sissekanded on jäänud varasemasse palgaraamatusse ja siit eriti rohkem midagi välja lugeda ei ole.

K.H. arreteeriti 1946. aasta 3. jaanuaril ja suri Magadani oblastis kinnipidamisasutuses 1947. aasta 13. mail.

[uscha]

Adolf Kadak'i palgaraamat - alguses teeninud 31. Kaitsepataljonis ja hiljem 40. Eesti Politseipataljonis.
Palgaraamatusse on tehtud sissekandeid kuni 1945. aasta detsembrini.
Ei oska öelda, kelle kollektsiooni see kuulub - leidsin pildid arvutist ja ei mäleta, kes need kunagi saatnud on.