Minu vanaisa oli ka Sinimägedes võidelnud, kahjuks jõudis ta ennem ära minna, kui saabus selline aeg, kus sellest vabalt sai rääkida. Isa käest olen kuulnud, et oli kuskil seal sinimägede all ühe saksa ohviseri n.ö. abiline - ma ei tea täpselt mis ta ülesanded olid... Ükskord talvel oli ohvitser viinud ta Jõe äärde ja näidanud, peale lahingut seda lahingutandrit vanaisa oli kirjeldanud, "venelaste laibad olid nagu sitajunnid jääl" Eks eemalt vaadates võiski tunduda see nii... siiani on krdi kahju, et ei jõudnud vanaga rääkida - see oleks olnud huvitav, sest vana oli metsas, saksa sõjaväes - ma arvan, et seiklusi tal jagus...
Onu mul arvas, et ta metsas olles ikka ühe kommari ka maha lõi, sest kui vana talu juures aastaid hiljem käisid pani vanaisa käe talu vundamendi vahele ja siis kirus jälle " kurat kommari medalid on kadunud", eks ta vist ikka kellegi ära kustutas ... No eks see viha pidi suur ka olema, kui ehitad kaks talu valmis ja mõlemad võtab Nõukogude võim ära...

Päris põhjalikult kirjeldab lahinguid Avinurme all akadeemik Ants Kõverjalg oma raamatus Surmaväljad.