Üks kurb lugu 1944. aastast

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
jõmm
Kasutaja
Postitusi: 45
Liitunud: N Dets 15, 2005 8:08 pm

Üks kurb lugu 1944. aastast

PostitusPostitas jõmm » N Nov 13, 2008 1:04 pm

kirjutan isa mälestustest ühe loo 22-23sept.1944 Koguva küla maadel.Loos võib olla ka ebatäpsusi.
Olles oma rühmaga Koguva külas lendas madallennul ja maandus põllule vene "metsavahi"tüüpi lennuk.Mehed olid vaatand mis toimub, kui üks mees nimega Kramm rabas MG ja pistis lennuki poole jooksma.Vennikesed olid lennuki seisma jätnud ja välja roninud.Näinud enda poole tormavat võõras mundris meest, kuuliprits käes, hüppas üks vennike propelleri juurde ja tahtis lennukit käivitada.Asi luhtus ja vennikesed pistsid kuskile kõrkjatesse peitu.Kas asi luhtus sellepärast,et Kramm andis valangu isa ei mäleta.Poisid olid kärmed granaate järgi loopima, mille peale vennikesed välja tulid.Üks oli staršinaa ja teine v-leitnant, kellest esimene sai haavata.Kaarditasku uurimisel selgus ka maandumise põhjus,rinne valesti peale kantud.Saadeti vennikesed Maitla juurde "vestlusele".Tegemist olevat olnud korpuse luureosakonna mehega.
Meite mehed olid suurest rõõmust korraliku peo maha pannud eriti peakangelane Kramm.Isa oli Krammiga istund õues kõrvuti kui Kramm rabas puusalt püstoli ja kukkus paterdavat parti laskma.Enne kui isa püstoli käest ära sai võtta hüüti talle,et Taniloo sai pihta.Viimasel oli auk täpselt südame kohal(arvatavasti rikošett).Kramm sai aru mis oli juhtund alles järgmisel päeval.Poisid olid mõlemad suured sõbrad.Krammi üleelamist isa kirjeldada ei tahtnud.See oli isa esimene ja kõige kurvem matusetseremoonia mis tal läbi tuli viia.
Isa oli allohvitser ja teenis 45rüg.TT kompaniis rühmaülemana,kuna ohvitsere ei jätkund.A.Loorbärg on teda mitmed korrad oma raamatus mainind.

Mine “Memuaarid/Memoirs”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist