Kohvikulehm

Jutud, mida on rääkinud Saksa poolel võidelnud isad, vanaisad, vanaonud jne ...
Vasta
Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8040
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Kohvikulehm

Postitus Postitas ivalO »

Septembri lõpus 1944 päev enne venelaste sisenemist Tallinna oli isa sattunud sadama piirkonda. Kuna ladusid ja raudteetransporti sakslased enam ei valvanud. rekvireerisid inimesed omaalgatuslikult kõike ,mis kätte juhtus. Isa koos kaaslasega vaatasid samuti ,et sõdimised vist sõditud ja vaja oleks tsiviilelu alustamiseks ennast vajaminevaga varustada. Võeti siis prantsuse konjakit ja lõpuks ka üks lüpsilehm ohelikkupidi järele. Tee kulges mööda Mere Puiesteed Viru väljaku poole. Kuna joodav naps oli siiski peen konjak , otsustati seda ka kultuurinimese kombel ja kohas pruukida. Seati sammud Viru tn. otsas asuvasse restorani Euroopa. Ikka koos lehmaga , sveitser lükati protestidest hoolimata ukse pealt eest ja telliti 3 kohvi. (toosama sveitser töötas pikka aega ka nõukogude aeg samas asutuses ja oli selle intsidendi elavaks tunnistajaks) Personali protestidest hoolimata lehma ära viia ei lubatud ja kästi tuua nälginud loomale midagi suupärast . Ainus ,mida oli pakkuda oli peakapsas ,mida siis lehm ka isukalt mugis. Söödi ja joodi mehiselt ,lehm pasandas kogu saalipõranda täis ja relvastatud külalised taltusid alles siis ,kui pead lauale vajusid. Siis tiriti lehm Euroopa hoovi ja tehti personali poolt seal külmaks. Isa ärkas mingi aeg üles ja põrutas autopiloodiga koju. Kaaslane aga magas samas hommikuni ja kui ringutades välisuksele uut päeva tervitama läks , vurasid temast mööda vene tankid. Sealtsamast ta ka vabastajate poolt ära vabastati.
Isa aga suutis laveerida kuni 1948 aastani ,mil kalli kaasmaalase poolt üles anti .

Kasutaja avatar
oberst
Huviline
Postitusi: 145
Liitunud: E Okt 17, 2005 6:25 pm
Asukoht: Jõgeva

Postitus Postitas oberst »

hee, valel ajal elame! :cry:

Kasutaja avatar
ivalO
Moderaator
Postitusi: 8040
Liitunud: E Aug 08, 2005 12:04 am
Asukoht: Lilleküla

Postitus Postitas ivalO »

Andmaks edasi 21 septembri 1944 olustikku ja valitsevat atmosfääri (lehmajalutamine toimus samal päeval) toon ära kapten Ürgsoo meenutused Tallinnast selsamal kuupäeval.

"Sakslased voorivad linnast välja ja laevadele. Lahkujate ja end Pitkameesteks nimetajate vahel on olnud lööminguid. Et sakslased ei saaks õhkida linna tähtsaid asutusi , on mitmed neist asutusist eestlaste poolt üle võetud , mõned vägisi. Vastastikuseil tulistamisil on saanud surma nii sakslasi kui eestlasi.
Ja 21. septembril ründasid sakslased Pitkameeste staapi (Narva mnt. 43) ootamatult käsigranaatidega. Pitka ise olevat kadunud.
Nii eesti ,kui saksa purjus sõdurid tulistavad ja tapavad vastastikku üksteist. Pihta saavad ka mõned eraisikud.
Vene turul ründavad eestlased saksa välikööki. Jälle langeb inimesi ja üks hobune. Vastuaktsioonina ründavad mõned sakslased eesti sõdureid ja püüavad kallale tungida Pitka-meestele.
Linn on ebakindel ja arulage. Viha eestlaste ja sakslaste vahel on tõusnud tundmatu kõrguseni. Kõik osutab sellele , et ainult selle pärast , et viina on kasutada liiga palju.
Linnas liikumiseks on püstolist juba väha , kui soovid tülitamata jääda. Su relv peab näha olema. Seepärast näeb tänavail nüüd sageli püstolkuulipildujatega varustatud mehi.
Kõik purjus laaberdajad ütlevad enese olevat "eesti vabariiklased" ja iga korralekutsumine on "töötamine vabariigi vastu". Hurjutada julgeb seesuguseid ainult see , kel valusam relv.
Eriti ohtlikuks läheb liikumine linnas videviku süvenedes. Relvad pauguvad siin ja seal. Kaarli kiriku juures , Viru väljakul ja Paldiski maanteel lebab laipu. Keegi ei korista neid ära. Keegi ei pane neid nagu tähelegi. Ladudesse , eriti viina omadesse , on sisse tungitud. Mõnest laost jagavad nii eesti ,kui saksa sõjaväelased rahvale ladude jääke , peamiselt riidevarustust ja toitu. Nende juures on küll palju sagimist , kuid mitte nii suurt kui alkohoolsete jookide panipaikade ees ja ümber.
Korralagedus. Suur korralagedus! Omavoli ja rüüstamine ! See on 20.,21. ja 22 september Tallinnas. Osalt on kahetsusväärseid vahejuhtumeid ka mujal. Nagu Haapsalu haiglas paari saksa ohvitseri tapmine.

Sel õhtul on õhurünnak Tallinna sadamale.

21/22. septembri öö on paukumiste tulemeri. Sakslased õhivad sõjaliselt tähtsaid asutusi , ladusid , osa sadamast ja kui sadamast järgmisel hommikul on lahkunud viimne praam, jääb kaist ja sadamaseadeldistest järele ainult prahihunnik ja suitsupilv. Elektrivõrgust on selles rajoonis järel vaid traadisasi. Ladudes ja mujal plahvatavad ikka veel viitsütikuga miinid. Osa ladusid ja paar hoonet kaugemal põlevad. Maas vedeleb relvi ja varustusesemeid. Narva maantee ja Vilmsi tänava ristil. kitsarööpmelise ülesõidukohal on puuokste prahi all itta suunatud , kuid rikutud raske tõrjekahur.
Sakslastest on linn tühi alates kella 8-st hommikul.

Nii langes siis Tallinn 22.IX 44 - vastupanu avaldamata. Kuigi veel 20.-ndal tehti usinasti kindlustustöid ja kaevikuid. 21.-sel koristas üks salk sakslasi Harju tänaval alles rususid vene kevadisest suurõhurünnakust Tallinnale.

Kell 10.45 olid vene tankid Viru väljakul.

Vasta

Mine “Memuaarid/Memoirs”