Seoses postitatud "munadega" meenus seik
Tšehhimaalt, Brnost kui märkasin ühes antiigipoes riiulil ideaalses korras Eihandgr. 39 kesta (ilma rõngata). Hakkasin siis papi käest siis venesaksainglise segukeeles siis pärima palju ka see maksab...
njee njee oli vastuseks. Väljendati, et see pole müügiks ja hind puudub... siis peideti see üldse ära.
Olgu, ühes nö. antiigipoes oli saksa kolude müük ja laenutus (laenutati loomulikult reprosid). Hakkasin pärima (täpselt ei mäleta) mingid Ygrekid ja muu pahn. Jälle njee njee..... ei tahetud sellel teemal kohe üldse juttu teha.
Jestas
"Pronek" ise müüb aga kauba kohta juttu ei taha teha.
Mälestused Poola turust.Paljud mäletavad NL ajastu lõppu, kui piirid Poola vahel muutusid hõredaks ja igaüks sai sealpool käia a'la küllakutsega "sugulaste ja tuttavate"juures, tegelikult aga käidi turgudel müümas meie kaupa, saadi zlottimiljonäriks, osteti teksaseid, pusasid, muusikakeskusi jm Türg rämpsu.Minagi polnud erandiks.Mul oli küll oluliselt lihtsam, kuna Poolas päris mitu sugulast, kes tellisid kauba ära ja kohe sulas kinni maksid.Üks kolleeg avastas, et Poolas on hästiminevaks kaubaks Vene ohvitseri kroomnahksed saapad, portupeed, talvemütsid jms(tugevad ja praktilised asjad).Minulgi oli kogunenud suurem kogus sellist kaupa ja ühel kaubareisil ladusin kotti mitu paari saapaid,mütse, rihmasid, sooja pesu.Peale selle viisin rätsepa juurde kaks miilitsavormi, lasin maha võtta kraelõkmed, lampassid, traageldada ette tava nööbid.Tuli välja kaks "suurepärast ülikonda".Belostoki turul, jõudsin ainult oma tohutu varanduse välja laduda, kui kohalikud kaarnad pühkisid mütsid, saapad, pesu ära.Suurepäraste ülikondadega tuli veel natuke oodata, kui tuli üks ehtne, tõsine maamees ja kukkus ülikondi mudima ja aina korrutas:"Faina, faina".Saime lõpuks hinna osas kaubale ja tatsasime turu teise otsa, kartulimüüjate juurde.Vana ise kauples turul kartulite ja muude juurikatega, peale selle oli tal letile löödud kõikvõimalikku kasutatud kodukaupa, rauakolu.Kola hulgas vedelesid ka kaks ordenit-Polonia Restituta ja Poolasõjateenete rist, Deutsche Mutter'i rist ja veel mingid tundmatud Poola märgid.Igal juhul äri sai aetud nii, et miilitsaülikonnad läksid talle, kõik märgid mulle.Leppisime kokku ka tulevaste kaubavahetuste osas.Kohtusin vanaga 1991.a veel kaks korda.Kohtumised olid produktiivsed nii talle, kui mulle.Tema sai ilusaid, tugevaid miilitsavorme ja muud sarnast.Mina vaene mees pidin saama rahulduse Wermachti ohvitseri pilotka, mitme rihma ja embleemide näol.....Kahjuks on asjad juba ammu omanikku vahetanud, kuid helge mälestus soojendab hinge.....
