Pandla sisepool tundub sellise robustse moega . Minu pandlal joonistub sisu teravamalt välja . Pealt poolt pannalt vaadates haakristi küljed ei ole ka sellise suure kaldega .

Kas keegi oskab öelda , mis mootoriga võib tegu olla ? Mingeid markeeringuid peal ei ole ( ei mingeid tähti ega numbreid ) .

Mis siis nüüd Brunn , kas hakkad veskimeheks ?

Sellel lehel miinipilduja pilt üsna kribu krabu . Ehk on kellelgi netist mõni detailsem pilt ette juhtunud .

See peaks olema 5cm miinipilduja kassett . Aga milline see miinipilduja välja nägi ja kuidas töötas ?

Kas keegi teab , milline nägi välja relv kus kasutati fotodel näha olevaid salvi ( kassette ) ?

Kuuluvad Jätkusõja aegsesse perioodi . Päris hästi hoitud , omanik pole suurt nendega ringi suusatanud .

Need suusasaapad , mis soomlased kasutasid ei olnudki nagu päris saapad . Olid sellised saapaninad mis pandi saabaste otsa .

Ristatud ankrud on ka tänapäeva Veeteede Ameti logoks. Antud aastal, 1. aprillil 1928. a. võttis Mereasjanduse peavalitsus a/s Balti Päästeseltsilt üle mandri ja saarte vahelise ja Viru ranniku laevasõiduliinid ning asus neid ekspluateerima. Nii et see võib ka olla mõne eestisisese reisilaeva latern .

Faust , vaatasin et Sul sama küsimus militaar`is ka üleval , seal pakuti et tähed tähendavad piirivalvet . Ise kaldun arvama et piirivalve see ei ole , piirivalves ei kasutatud kahte ristatud ankrut . Kaks ristatud ankrut oli rohkem kasutusel tsiviillaevanduses nagu praegugi .

Tegu laeva laternatega . Ülemise sai masti tõmmata ja alumine on poordi latern . Pildil paistab laterna klaas olema valge , sel juhul tegu ahtri laternaga . Poordi laternate klaasid olid punast ja rohelist värvi .

Brunner , kui ma vene sõjaväes olin siis meil väeosa staabi number oli 40800 . Paistab et see 48292 väeosa oli kusagil lähima 1000 km raadiuses .

Huvitav link osavnäppudest
http://restavraciya-m24.boom.ru/2.htm

Metssiga , tänud jutukese eest .

Ivalo , kui juhtud Buineevitsit nägema siis võiksid jutusees küsida et mis asjandusega tegu on .