Väga tore, sellist vastust kohe rõem lugeda!
Sunnid mind vägisi Madara uulitsat külastama.
Kopirait näitab, et raamat kuulub Saaremaa Sõjavara Seltsi omandusse.
Sõduri isiklikku varustusse kuulusid: gaasimask, gaasilina ja tops isikliku relva degaseerimisvahendiga. Maskid, mille suurus kanti ka sõjaväepiletisse, olid nummerdatud vastavalt: 1 gross, 2 mittel ja 3 klein. Lühiülevaade läbi tolleaegse trükise : http://narva-44.webs.com/2010/00logoga1.jpg http:/...
Märgid ja sümboolika ilus nii silmale, kui hingele ja pole nende loojad ega kandjad süüdi, et see ajalugu just nii läks.
Teema juurde tagasi.
Kahekümnendate aastate kavand lisatud tekstiga: Kaitseliidu Mere rajooni lipp. Riigiarhiiv.
Mis vassistid ja poliitika, teine mees kohe eraldi teema kõrtsu alla valmis klopsinud!
Mina väljendasin oma isiklikku seisukohta EW militaarsümboolika kohta, et asjadel pole "väge" sees.
Eks tolajal läks nii, kuidas juhid vedasid.
Valdava osa rahva tahe oli kindlasti teine ja usun siiralt, et tollane Eesti sõdur oleks oma lippudele ja aurahadele just seda puuduloevat väge ohtralt sisse raiunud.
Mnjaa, oli ikka kirju värk!
EW alam kaunistas ennast ulmelise hulga lippude, vimplite ja uhkete aurahadega.
Ehiti ja dekoreeriti ennast enne, kui kõik see välja teenitud oli.
Kogu seda sära ja hiilgust jagus kahjuks mõneks püssipauguks Raua tn. koolimajas ja oligi toss väljas.
Kevad-suvisel perioodil 1942 piirdus Omakaitse tegevus peamiselt põllutöödelt põgenenud vene sõjavangide püüdmise ja valveteenistusega. Sügise hakul aktiveerub N. Venest saadetud lennukite ja langevarjurite tegevus. Eks oma rolli mängisid ka järjest pimenevad ilmad. Kahjuks lõpevad Saagasse sisestat...