Keskel sakslased allohvitser Ruppert, laohoidja Lindemeier, paremalt äärmine eestlane Heinrichson. Puchheimi laagri köök 1915.

Vaevalt sellisel mehel piinlik võis olla, püksid olid kindlasti juba ammu lõhki.

Mis ajajärku see jääb, kas kahe- või kolmekümnendad?

Pfaffenhofeni töölaager. Puchheim. Lechfeldi hiidlaager.

Nagu polekski sõda ega vangilaagreid!
1916. Lechfeldi laagri puutöökojas, jaanuar 1918.

Keskel saksa allohvitser.
Meestel käes laagri meened - puidust nikerdatud linnud või tuvid.
Ju sai neid müüa ja selle läbi lisaraha teenida?

Sisse on tavaliselt taotud väeosa numbreid.
Paljud Saksa I MS aegsed padrunitaskud leidsid kasutust ka hilisematel aastakümnetel erinevate maade varustuses.
Raske konkreetselt nende numbrite järgi öelda, naabrid soomlased kasutasid neid näiteks pikalt.

Valmistatud 1915 Hamburgis - väga õige värk.

Esimese maailmasõja sõjavangide laager Puchheimis asutati 1914. Sõja lõpuks 1918. olid laagris 10 692 Prantsuse ja 14 072 Venelasest sõjavangi. 1918 aasta detsembris hakati kinnipeetavaid vabastama, kestis see kuni aastani 1920. Puchheimis oli käibel isegi oma laagriraha. 1004_fr_60_1_bay_puch.jpg 1...

1916.

Ei ole, seal oli minu arust lisaneete täis taotud.
Selle sain kamraad Fritsu käest.

Minu teada on ainus intensiivne netikasutaja Vaino Kallas.

Aasta 1915.
Keskel sakslastest valvurid, vasakul naisterahvad.
Rahvusvaheline Punane Rist?

Eestlane kandis pea kogu sõja vältel Wehrmachti mundrit.
Välguriided aeti kõigile selga alles peale Eestist lahkumist.