Huupi ei lahmitud, toimingute tarbeks olid ülitäpsed mõõteriistad olemas.

Saksa ajal kaevati mõrvatud eestlastest meremehed Osmussaarelt välja ja maeti omaste poolt mandrile.
Voldemar Oit on 7.2.1943 maetud ümber Tallinna garnisoni kalmistule.

Toon ära ka kasutatud algmaterjali ja kogused, millest tuli punaarmeelasel partei targal juhtimisel täpselt 0,365 kg tahkeid kehaeritisi ööpäevas toota.

Suurtükipatareide ja komandopunkti tarbeks rajatavatest süvenditest kaevati välja ja veeti enamjaolt käsikärudega laiali 30.000 m3 õhitud paepinnast. Kolme rajatise süvendid murti paasi 12 meetri sügavused ja olid kohati allpool merepinda. Pinnasevee ärajuhtimiseks töötasid lakkamatult pumbad. Beton...

Ei olnud kõrge midagi, vast põlveni või veel alla.
Alumine tasand on rämpsu täis ja seda just aukude juurest, kes sinna ikka heast peast ronida tahab?
Iseasi muidugi püssi ähvardusel, aga seda ei olnud kaasas.

Osmussaare rannakaitsepatarei No: 314. Ehitatud 1940- 1941. Kaliiber 180 mm., suurtükkide laskekaugus 36 km. Patarei koosnes kahest eraldiasuvast soomustornist МБ-2-180 Tornide vahel asus katlamaja, ümbruses vaatluspostid ja tulejuhtimispunkt. Patarei lasti käiku augustis 1941. ja sama aasta detsem...

M-42
Algselt ilma dekaalideta, leitud Saue ruumist, suurus 68.

Uuem pagunimärk.

Vinklid näitavad haavatasaamisi.
Hõbedane ja kuldne(Vabadussõda).

Paistab tõesti, et püks kogu täiega üle värvitud.
Kant oligi 2-3 mm.
Kuna värvitud on villase riidevärviga, pole puuvillane vooder värvi eriti külge võtnud.

Minu arvan samuti, gimnastjorkades võitlejad näevad väga tuusad välja!

Eks seal ongi Väätsa kompanii telkimisala märgistatud.
Muidu Lõõla nii väike koht, et vaevalt seal omaette üksust saigi moodustada.

Lõõla mehed olid arvatavalt Väätsa kompanii koosseisus.

Wehrmachti jalaväeohvitseri vormimüts.