Alustas siis vast juba Pärnu Kaitsepataljonist. Nagu ka minu vanaisa. Mõned fotod tunduvat olema just sellest ajast.

Esimene pilt on pigem sõjaväkke võtmise perioodist. Alamväelase gimnjastjorka ja paguneid veel pole. Vanne andmata. Oletatavasti tehtud mineku puhul kuulsusrikkasse Vene armeesse. Teised kaks juba peale 15.augusti 1915 tehtud, kui lipniku (Прапорщик) tärn peal. Viimasel fotol tunduvad juba kaks tärn...

Kas ta oli pärit Pärnust või Pärnu lähedalt?

Mõnes kohas on mõnel mehel teenistuslehel sõnastus "oberst". Aga eriti ei kipu ju nimetama Sootsi kohati "oberstiks"? Ma siiski nimetaks mehi omas ruumis ja ajas pigem õigete auastmetega, mitte (teinekord meelega) moonutatud kirjapanija arusaamade järgi. Alamleitnant auastmena te...

Kas ikka need teisendused meile suupärasemaks on päris korrektne? Vene keiserlikus armees ei olnud alates 1764.aastast sellist auastet nagu alamleitnant. Podporutšik (Подпоручик) oli. Eesti keeles (ka Rahvaväes algselt kuni märtsini 1919) oli kasutusel auaste alamporutšik. Alamleitnanti auaste viiid...

Seljas tüüpiline I MS ohvitseri gjmnastjorka. Osadel fotodel on nööbid metallist, osadel just sellised.

My bad. Nüüd targem jälle. Tänud! Samas, leidsin sellise viite siseministri käskkirjale: 6. veebruaril 1923 kinnitas siseminister piirivalve vormi: müts, kuub, püksid, sinel. Viimased kolm rõivaeset oma tegumoelt ja värvilt olid põhimõtteliselt samad mis sõjaväes, kuid kanditud kollase või rohelise ...

Ütleme nii, et 20ndate alguse Eesti on täis igasugu vasturääkivusi ja üllatusi. Vanaisa näitel sama lugu. Kuigi 1923.aastal väidetavalt nagu enam Piirivalve Valitsust ei eksisteerinud, ehk erialaste teatmeteoste järgi loodi 1922.aastal Siseministeeriumi Piirivalve Talitus, siis ometigi seisab minu v...

"See on teine teema, räägid auastmetunnusest, mida enam pagunil ei kantud." Minu teada kehtis sisuliselt kuni 1924.aastani juba 1919. aasta märtsis kinnitatud Eesti rahvaväe vormi ja eraldusmärkide kirjeldused. Kuigi 1922.aastal anti minu mainitud määrused auastmete nimetuste muutuste koht...

2. Soomusrongi Rügement, Laiarööpmeline soomusrong nr.4. Suurtükipatarei võitleja. Ja alates 1922.aastast (Riigi Teataja, nr. 139, 14 november 1922) peaks see üks pael olema kaprali (ennem jefreitori) tunnus. Arvatavasti peale muutusi olidki õlakud alguses pisut veidrad ja kohati igalühel isemoodi.

Peab siis natukene tuhnima piirkonnast ennem 1945. aastat tehtud fotodes ...

See kaart pärineb aastast 1953 nagu ma aru saan? Seda näib kinnitavat juba valmis Tallinna Pelgulinna Haigla hoone paiknemine kaardil. Härjapea tänava ääres. Seisab seal tühjana ka täna. Avati 1953.aastal. Täna on nn haigla põhihooneks juba teine hoone Sõle 16, endine polikliinik, tänane taastusravi...

Üldiselt on selle asjanduse nimi eesti keeles nuut. Lühikese varrega punutud piits. Kasakatele näiteks meedlisid sellised vidinad.

Auto peaks Renault olema. Kodarate järgi nagu veel ennem sõjaaegne mudel. Samas selliste kodaratega tehti kohati ka veel 1920ndate alguses. Kui on ennesõjaaegne eksemplar, siis selliseid oli Eestis kaks. Kuivastu mõisa omanikul von Buxhoevdenil oli (1906/07 aastal ostetud) ja Narva Kreenholmi Manufa...

Ma pidasin silmas mitte mai rongkäiku kui sellist, millised loomulikult said toimuda kuni 1933.aastani, vaid et kas ta selliselt punalippe lehvitades ja kommunistliku internatsionaali kiitvana sai sel ajal toimuda? Manic, ka sinu ajalehe artiklis on ju kirjas, et väikesele osale enamlikult meelestat...