Ma olen neid kõiki juba vaadanud. Kui oleksin mujalt midagi leidnud, poleks hakanud ju siin otsimagi. Paraku pole mul senimaani õnne olnud ning seetõttu kaevangi igalt poolt kus võimalik.

Jaah, seda ma teadsin niigi ... rohkemat pole aga kusagilt midagi kuulda olnud.

Kas väliposti abil saaks teha kindlaks, mis väeosaga/väeosadega oli tegemist? Väliposti numbrid olid 44719, 06472 sT 17, 03898/C, Eintrest 41/4B. Need numbrid on säilinud kirjadel, mille saatis kodustele mees, kes oli sõja ajal veoautojuht. Teada on temast niipalju, et sõitis rongiga 25.02.1942 välj...

Kas keegi oskab öelda, kust leida mingitki informatsiooni 34.politseipataljoni kohta? See loodi Lõuna-Eestis ning hiljem liideti ühe teise politseipataljoniga.

Oleks hädasti vaja tutvuda Arvo Johari mäletustega. Teada on niipalju, et need olid EMS-is kuid EMS andis oma mälestused edasi Kirjandusmuuseumile. Saatsin päringu ka EMS-i kuid nemad väidavad, et nendel neid küll ei ole. Kirjandusmuuseumis kahjuks neid pole. Olen asja natuke uurinud ning mitmed on ...

kortik kirjutas:Millises kõrgkoolis?

Tartu Ülikoolis 16. september 2005

Formeeriti septembris 1941 Viljandis. Pataljoni ülemateks olid vahetamise järjekorras: kolonelleitnant J. Raudmäe, major V. Mäete, major Pärn ja major J. Ellandi. Pataljoni rakendati pärast formeerimist Luuga - Pihkva - Ouduva rajooni tagala julgestamiseks, kuid ka otseselt rindele Pljussa - Krasnaj...

SD tegevusest Eestis kaitsti paar aastat tagasi bakalaureusetöö "EESTI JULGEOLEKUPOLITSEI SAKSA POLITSEIASUTUSTE SÜSTEEMIS
1941-1944"

Mazz kirjutas:summi isa

Ei saa hästi olla, issi oli sõja ajal veel sipupükstes Vanaisa võiks küll olla ...

Mõmmi kirjutas:Siia võiks siis postitada naljakaid pilte Teise maailmasõja teemal. Teen ise otsa lahti:
Kas nad pole mitte sarnased?

Hm ... on küll ... Mis viib mõttele, et võib olla tegemist Saksa vormelilegendi esivanemaga...

Jah, Sul tuleb minna Madara 24 isiklikult kohale. Ja kui lähed bussiga, siis tuleb maha minna Koskla peatuses ja natike tagasi kõndida.

Sõrve poolsaare kaitsmine oli Saksa väejuhatusele veel tähtis ka seetõttu, et:
1. see võimaldas siduda suuri Punaarmee üksuseid;
2. see takistas Balti laevastiku võimutsemist Läänemere;
3. see lubas Saksamaal jätkata rauamaagi vedu Rootsist;
4. see kattis Ida - Preisimaad löögi eest merelt.

see kahe otsaga küsimus tegelikult ... ja oleneb sellest kumma vaenupoole poolt seda vaadata.

soadf kirjutas: Luts, A., HEITLUSTE KEERISES I-II, Stockholm, 1975-76

Sama raamatu avaldas 2004. aastal ka "Olion" ning mõlemad osas ühe köitena. Kas poes enam müügil on, ei tea, aga www.raamatukoi.ee - s on veel saadaval küll.

Niederland kirjutas:Tekkis huvi, et mis välismaalased siin pidevalt registreerivad, samas aga kustutatakse nende kontod ära? Praegu ilutseb liitunud kasutaja all keegi Joshua Zhang.

Nojah aga võib olla tal selline kasutajanimi ja ei midagi enamat? Ja selle varjus inimene, kelle emakeeleks eesti keel ...