Sama jah.

Sakalamaa õhuasjanduse ühing pidas õige mitu lennupäeva. Neist vähemasti kolm Viljandi lennuväljal. Üks Tarvastus.

Kui juba esimesel lennupäeval ka angaarid avati - mina küll ei julgeks mürki võtta milliselt lennupäevalt see foto tehtud on...

Sama foto avaldatud 1924. a. Sõduri nr. 20 (17. mai 1924) kaanel. Allkirjaks "Esimene Eestis ehitatud mootorita lennuk" ja "Lennurügemendi foto". Aga vähemasti esimene väide pole 100% tõde :wink: Lennuk ehitati omal ajal Lennurügemendi merelennu angaaris, on ka mingid fotod temas...

9. augustil 1934 Pärnus toimunud lennupäeval kukkus kaitseväe õppelennuk nr 121 rannale kogunenud publiku hulka. Õnnetus juhtus rivilennu demonstratsiooni eel. Nr. 121 (piloodiks Valter Reili) startis kolmandana, kuid stardi ajal järsku puhuma hakanud tuulehoog viis masina teiste parkivate lennukite...

See on riigivanem Otto Strandmann ja foto tehtud (ilmselt) 1930. a. sügisel toimunud I lennuvõistluste ajal. Kui Strandmann lendamas käis.

Pildid on tehtud vähemasti kolmes erinevas kohas. Sündmuseid võib ilmselt olla rohkemgi :P Esimene pilt ilmselt lennusadamast Teine - Ülemiste lennuväli Kolmas - ilmselt Lasnamäe Neljas - Ilmselt Ülemiste lennuväljahoone Viies - Sama Soome Ju W34 mis esimesel pildil (soome reg nr JU122) jälle ilmsel...

Oskar Aksel teenis 1. Lennuväedivisjonis 1930-40. Algul lendurina, 1938 sai divisjonikomando ülemaks, 1939 salga nr. 2 ülemaks.

Langes 10. või 11. juulil 1941 metsavennana, kui oli ennast metsas varjavate lendurite poolt saadetud "Erna" grupiga sidet looma.

Info ei pruugi ka selles mõttes vale olla, et kusagil (mingis teatud kontekstis :twisted: ) oli see just nii ka kirja pandud :P Alati kasuks, kui viidata kust üks või teine inf pärit. Minu puhul on asi suuresti info pärit isiklikest arvamustest. Ning sellest et EW ajal äriühingute info oli väga läbi...

Kapsi ja Ko taga olid siiski nagu Friedrich Kapsi vennad Arnold ja August? Friedrichil seal otsest osalust küll ei olnud. Tänapäeva korruptsiooniseaduse järgi läheb muidugi ka hõimlastelt kauba ostmine paragrahvi alla. Siiski ma kaldun arvama, et kõik ostud firmast Kapsi ja Ko olid ametlikult kooskõ...

Kõige suurem peavalu tekib ilmselt väeosade ja KL malevate ajalugude leidmisega (kirjutan LEIDMISE kuna loodan need tõesti valmiskujul kuskilt leida ja ei pea seetõttu ise hakkama kõike koostama - olen laisk). Täna lappasin muudest vajadustest lähtuvalt digaris Sõdureid. Jäi ette 4. suurtükiväegrup...

Kui juba Laanekõrbe kõik spanged on üle loetud, siis võiks mainida ka tema Ehrenpokal'i für besondere Leistung im Luftkrieg :P Hõbedast lahinglenduri spanget (või peaks selle siiski tõlkima pommituslenduriks? See mis sakslastel oli Kampfflugzeug, tuleks eesti keelde panna pommituslennukiks?) ei saad...

Väeosade ajalood saab kerge vaevaga kopeerida vanadest Sõdureist.

http://digar.nlib.ee ja otsingusse näiteks väeosa nimetus...

Huvitav, et kõik said läände, kahjuks ei ole kellegi puhul ära toodud edasist teenistuskäiku peale EW lõppu! Reissaare kohta. 30. septembril 1940 määrati 3. lennuväedivisjoni likvidaatoriks. 1. oktoobril 1940 viidi üle Sõjavägede staapi. 15. novembril 1940 sealt omakorda üle sõjaväe varustusvalitsu...

Tartumaa Omakaitse Maleva staabiülem kapten V.Rikand ja juhtimisosakonna ülem kapten R.Sütt Lisaks kolonelleitnant Ed.Reissaar , major A.Kala ja kapten E.Saidre Kas eelmainit ohvitseride kohta on ka lisainformatsiooni? Rikand http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=18349 Sütt...

Vaatasin lendurite matusepilte, mis mul on.

Kristeli matus 1925. a. - sini-must-valge on kirstul.

Sepp ja Sööt matus 1931. a. - kirstul lippe pole.

Aleksander Arro matus 1935. a. - sini-must-valge on kirstul..

Rohkem mul matuserongkäikudest pilte pole.