kohtun temaga 22. veebruaril.

kohtusin vanaisa matustel tema parima sõbraga, kellega koos nad ss-is olid teeninud.
sain ka jutule. varsti on oodata isand gustavilt ka memuaare sõjateemadel, sest ta olevat need kirja pannud.
kui keegi huvitatud, siis panen ka siia ülesse.

Beekonid. Päris hea. hihihii

aga ma hakkasin mõtlema, et kas sõjast saab üldse kirjutada apoliitiliselt...

Ristideta hauad käib küll sinna alla. minu arvates. aga naiste kasuks tahaks seda öelda, et naised ei ole selles süüdi, et mehed nende pärast kaklevad. ning kangelased tahame me kõik olla. vähemalt üks kordki elus. sõda on kangelastegudeks ju kõige ideaalsem aeg ja koht. ja roppused...hmm....teatud ...

khmm. no proosaga kahjuks tegemist ei ole. proosa ei kasuta riimi ega stroofe ega rütmi. ehe on ta aga kindlasti, sellele ma vastu ei vaidle. soolise erinevuse koha pealt peaks siiski silmad ja kõrvad lahti hoidma. ja ilukirjanduse all ei mõtle ma autobiograafiaid, mida paljud eesti sõjamehed on kir...

päris vaimukas ja terav vastus. nagu ma kuulsin ei salli selle ala mehed eneste kõrvale naisi. ega ma kavatsegi teile tugevatele meestele erilist konkurentsi pakkuda. ma lootsin siit lihtsalt leida inimesi, kes on asjaga kursis ja kes suudaksid mind aidata. kahju, et mingisugust adekvaatset vastust ...

küsimus: kas keegi teist teab mõnda eesti autori poolt kirjutatud ilukirjandulikku teksti (soovitavalt proosas), mis kujutaks eesti mehi 2. maailmasõjas?